otsustuste kehtivust ei saa näidata puhta loogikaga, selleks on vaja kogemust. Klassikaline seisukoht Nagu näeme, on filosoofia ajaloos tehtud mitmeid sarnaseid eristusi kahte tüüpi tõdede vahel: ühelt poolt siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe Klassikaline seisukoht Aprioorne ja aposterioorne epistemoloogiline eristus, mis rakendub teadmisele või õigustusele Analüütiline ja sünteetiline loogiline või semantiline eristus, mis rakendub otsustustele, väidetele või lausetele
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada.
olevuse ja hingesurematuse asemel peaks see esmalt järele mõtlema hoopis teistsuguse teema üle. Sellest tuleb juttu edaspidi, kõigepealt vaatleme aga erinevaid tunnetusallikaid, millest võib lähtuda teaduslik tunnetus. Tunnetusallikate järgi jaotuvad teadused aprioorseteks ja aposterioorseteks. Aprioorne on selline tunnetus, mis on tingimatult sõltumatu igasugusest kogemusest, järelikult pärineb üksnes puhtast arust või puhtast mõistusest. Aposterioorne teadmine pärineb kogemusest. Puhtaks nimetab Kant sellist aprioorset teadmist, millele ei ole lisandunud mitte midagi aposterioorset. Seda on oluline silmas pidada, kuna aprioorseid teadmisi saab rakendada ka selleks, et kogemust süstematiseerida ja niisuguse rakenduse tulemused ei ole enam puhtad aprioorsed teadmised. Kant kasutab “Prolegomenas” tihti formuleeringut: aprioorne teadmine eelneb igasugusele kogemusele
Mürad on kõikides süsteemides. Müra toime avaldub süsteemi väljundis, kuid seejuures müra ei ole süsteemi sisend. Valgeks müraks nimetatakse juhuslikku protsessi, mille spektraaltihedus on konstantne kõigi sageduste korral nullist lõpmatuseni ja mille autokorrelatsiooni funktsioon on null kui 0 . Infoks nimetatakse teavet, mida üks süsteem teisele edastab. Info edastatakse signaalide vahendusel materiaalse kandja kaudu. Igasugune info võib olla õige või väär. Aposterioorne info on info mineviku st juba toimunud sündmuste, suuruste ja protsesside kohta. Aprioorseks infoks nimetatakse infot tuleviku kohta – sündmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta. X t PX . (1.11) Info esitusvormi, näiteks teadet Xt , nimetatakse koodiks. Teadete moodustamist vastava teisenduse teel nimetatakse kodeerimiseks. Teadete asendamist mingile teisele operaatorile vastava teatega nimetatakse samuti kodeerimiseks (ümberkodeerimiseks)
Teeb ettepaneku uurida üksned inimlikku kogemust. Meie eesmärk on teada saada seda, millel on tähendus meie tegevuse seisukohalt. Berkley- väidabet ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Olla tähendab olla tajutud. 12. Kant- enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Tunnetuse mõistuslikalge- aprioorsed, meeleline aposterioorne. Otsustused jagunevad: 1) analüütilised- ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid. Kõik analüülitilsed otsustused on apriioorsed, nende tõestus lähtb üksned vasturääkivuse seadusest. 2) sünteetilised- laiendavad meie teadmisi. Jag aposterioorsed- tõestus sõltub meelelistest kogemustest. Aprioorsed. 13. saksa klassikaline idealism. Fichte- tema õpetus põhineb absoluutsel minal. Teaduse võib rajada mina ja mittemina suhetele
Süsteemi struktuur kirjeldab süsteemi elementide ehk osade vahelisi seoseid, näitab millise sisendi ja millise väljundi vahel seos on. Kirjeldatakse skeemide, jooniste või ühendusmaatriksite abil. Entroopiaks nim juhusliku sündmuse esialgset määramatust. 2. Informatsioonilised sidemed. Informatsiooni liigid ja vormid. Informaatsioon teave, millel on mingis kontekstis oma tähendus, selle saamine vähendab teadmatust ehk entoopiat.Retrospektiivne ehk aposterioorne info ja aprioorne info. Aposterioorne info on info mineviku st juba toimunud sündmuste, suuruste ja protsesside kohta. Aprioorseks nim infot tuleviku kohta südmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta.Info ülekandmine ja salvestamine toimub alati signaalide abil, ühe või teise füüsikalise protsessi kui signaali materiaalse kandja vahendusel. Keskkonda, mille signaali ülekandmine toimub nim sidekanaliks.
Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept oleks kõige rangemas tähenduses mõiste. Seega termin on lihtsalt sõna, mingi keelemärk, mõiste ehk kontsept on aga juba tähendusega märk. Kontsepte ehk mõisteid võib erinevalt liigitada (kõige lihtsam konkreetsed ja abstraktsed - laud, koer on konkreetsed, tööviljakus, elumõte abstraktsed mõisted
kunsti hindamisega" (sh ka hinna mõttes). Hindamine ses mõttes tipneb reeglina +/- hinnangu langetamisega. 2. Selgitage vähemalt kahte ,,hindamise loogika" küsimust! Kunsti hindamise loogika: 1)Hinnangu loomus: Liigid (terviklik, absoluutne, kaudne), Tunnetuslik staatus (kognitivism v. non-kognitivism). 2)Põhjendamise loomus: Liigid, Point , relevantsus, väärtusvektor. 3)Hindamise loogiline struktuur (dedukt; indukt; muu): Standardi, kriteeriumi, normi mõiste, Aprioorne-aposterioorne. 3. Mis küsimusi tekitab hindamise ja meeldimise lahknemine? Probleemi lähtekoht: (1. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti). A: "Kuidas meeldis?" B: "Päris hea oli" ("meeldis, lahe!"). (2. olukord: ühel ilusal päeval pärast kontserti): A: "Kuidas meeldis?", B: "Hea, aga mulle ei meeldi" ("meeldis, aga suht saast oli.", A: "Oot-oot, ma ei mõista!?" Kas hea kunst peab meeldima? Kui mulle ei meeldi hea kunst (või kui meeldib halb kunst),
Määravaks faktoriks sonic hedgehog (Shh)- kutsub esile peegelpildi normaalsest olukorrast; vastutav A-P telje kujunemise eest. (Seda piirkonda kutsutakse ZPA (polariseeriva aktiivsusega tsoon)) Shh ekspressioon väljaspool ZPA'd põhjustab lisavarvaste teket. Sõrmede täpsustumine sõltub ajast, mil Shh ekspresseerub- selle ekspressioon on autokriinne- see ekspresseeritakse rakku sisse. Kõige rohkem ekspressiooni saab väike sõrm (see on aposterioorne), keskm sõrmes on oluline Shh konts kui ka aeg, nimetissõrme identiteet pannakse paika ainult konts-ga, pöial on Shh-st täielikult sõltumatu (kui shh ekspress puudub, siis mood ainult pöial) · Dorso-ventraalse (käeselg-peopesa) telje areng ja peamised faktorid Dorso- ventraalse telje areng määratakse ektodermi poolt. Dorso-ventraalse telje määramisel on eriti oluline Wnt7a geen, mida ekspresseeritakse dorsaalses jäsemepunga ektodermis. Dorsaalses
· Metsik korilased, kütid · Barbaarne põllumajandus · Tsiviliseeritud kirjaoskus Kõik kultuurid läbivad etappe. Sellele aga vastandub Boas, kes väidab, et iga kultuur on omaette üksus ja üks kultuur ei saa olla teisest arenenum kultuur. Relatiivsuse põhimõte. Antropoloogia (käsitleb inimesi) vs etnoloogia (käsitleb eksootilisi rahvaid) ; keel ja kultuur (ei saa öelda, et üks keel on teisest arenenum ; keel ja kultuur on lahutamatud osad) Aprioorne vs aposterioorne grammatika 1. on kogu keeleteadmised; 2. Grammatika, mis tuleb kogemustest. Ameerika strukturalismi rajajad on: · Edward Sapir (1884-1939) ,,Language: An introduction ..." · Leonhard Bloomfield ,,Language" Sapiri nimetati juba eluajal geeniuseks. Tal on pidevalt uued, ootamatud, sügavad ideed, mille teostus ei ole alati kõige täpsem. Probleemiks on: · Keele funktsioonid: mis on keel? Ta väidab, et kõik keeled on
Samasusmaterialistid artulesid järgmiselt: me avastame, et tähistame sama asja kahe eri mõistega. Seega on tegemist aposterioorse samasusega. Samuti pidasid samasusmaterialistid seda samasust kontingentseks – vaimuseisundid ja ajuseisundid juhtuvad olema identsed, kuid nad ei pruukinud olla identsed. Smart: niivõrd kui „järelkujutis“ või „valu“ on protsessi raport, on ta raport protsessist, mis juhtub olevat ajuprotsess. Samasusteoreetikute järgi on vaimu ja ajuseisundi vahel aposterioorne ja kontingentne samasus ja mitte analüütiline samasus. Saul Kripe samasusest. Samasus kui metafüüsiline seos on paratamatu. Mistahes objekt o on identne iseendaga nind ei ole võimalik, et o oleks identne mõne muu objektiga. Kripke järgi on samasuslause paratamatult tõene(kui on tõene) juhul, kui selles osalevad väljendid on jäigad tähistajad. Kripe järgi on keha-vaimu samasuslausetes kasutatavad väljendid jäigad tähistajad, end samasusväide ise on väär
Empiirika kriitika – vahetult antud on elamus; abstraheeritud kognitiivne aspekt. See on omakorda abstraktsioon algupärasest – emotsioon, tahteimpulss. Teaduslikest andmetest on eristatatud emotsioonid jm, s. t. et tegemist on abstraktsiooniga – see pole niisama juba antud. Lk 73. Elu on elamuste vool – Dilthey. Elamuste voolus kujuneb välja seos. Elu käigus sündmusi läbi elades kujuneb selline terve ettekujutus … eesmärkide seos. Subjekt ongi hingeelu omandatud seos. See on aposterioorne – (erinevus transtsendentaalse subjektiga). Isiksus on ettekujutuste komplekt, ettekujutus maailmast/elust – see on arusaam sellest, mis on päris ja reaalselt olemas. Lisaks on olemas isiksuses veel see, et seatakse eesmärk – siin toetutakse ka sellele, mida peetakse halvaks ja heaks. Mida te teeb seal protsessis? Nagu ka Kanti puhul, on siin skeem – seisunditeadvus (afitseeritud), milles on hingeelus omandatud seos.
inimtunnetuste kogemust. Võimete kogum ja kriitika on nende võimete eristatus ehk analüüs. Lisaks on igal tunnetusvõimel oma piiratud rakenduse ala, mille piires annab legitiimseid tulemusi, aga millest üle milles saab põhjendamatuid tulemusi. Mõistus laias tähenduses – inimtunnetuse võimete kogum, mille puhul tuleb enda võimeid rakendada ja mitte vaadata, mida varasemad autorid on öelnud. Kodutöö 2 Aposterioorne tunnetus – empiiriline tunnetus, mille tunnetusallikaks on kogemus. Aprioorne tunnetus – kogemusest sõltumatu ehk mõistusest sõltuv tunnetus. Puhas aprioorne tunnetus – tunnetus, mis on vajalik otsustuse puhul, kus on subjekti ja predikaadi süntees(sünteesitakse erinevaid tajusid). Siin süntees õigustab aprioorset poolt, sest puhas aprioorne tunnetus tuleneb sünnipärastest ideedest ja sellesse pole segatud empiirilist.
annaabi.ee 
