õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning
Luterlus GRETE ALMRE Mis on luterlus? Kristlik konfessioon Alguse saanud Martin Luterist protestantliku reformatsiooni algataja Martin Luther (14831546) Kristlik teoloog Augustiini munk Protestant Evangeelne, kristlik, apostellik Ladina k. Lutherani Kolm peasuunda Luterlik Maailmaliit Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu Konfessionaalne Evangeelne Luterlik Konverents Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 12 praoskonda 166 kogudust 207 vaimulikku Peapiiskop Andres Põder Konsistoorium peapiiskop, piiskop, kantsler, assesorid Tarvastu kirik Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Luterlus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther http://www.eelk.ee/
ketserluseks. Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Kogudusi nimetatakse protestantistlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Sõna "protestant" tuleb ladina keelsest sõnast ja see tähendab "avalikult tunnistav". Tavaliselt mõeldakse selle all luterluse ja kalvinismi mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne. Protestandid ei pea lugu hierarhiast. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ning pühakirja. Protestantismis on piirkonniti erinev jumalateenistus.
Ajalugu tänapäev: · Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. · 11. saj. algusest kehtib vaimulikele abiellumiskeeld · Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. · Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil · 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur · 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks · Kuni 1965. a. kirik ainult ladinakeelne · Katoliku kirik Eestis on tänapäeval väike, kuid kasvav organisatsioon · Ajavahemikus 1999-2002 kasvas kiriku liikmeskond algselt 3500 liikmelt 5745 liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. · Eestis elab ka 18 nunna Iseäralikkus:
üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Pühad tekstid: Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constantiniuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. 1 KATOLIIKLUS Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning
Uue hoo said sisse remonttööd. 10. septembril 1999 tõsteti üles taastatud tornikiiver. Kiiresti on kasvanud ka koguduse liikmete arv. Seitsme aastaga nende arv praktiliselt kahekordistus. 2001. aastal vabastas Spordimuuseum kiriku tiibhoone. Aasta hiljem alustasid seal tegevust raamatulett ning vältimatu sotsiaalabi punkt. Koguduse talitused · Ristimine · Leer · Laulatus · Matus Õpetuslik alus Paluse kirikus Apostellik usutunnistus Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina
Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel.
Minerva tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Saturnus peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Janus üks omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste, piiride kaitsja,lõpu ja alguse kehastus. Kogudus kristlaste ühendus Sino kirikukogu, piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek, kus arutati tähtsamaid kiriku küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru. Apostellik usutunnistus kirikukogudel vaidluste tulemusena välja töötatud seisukohtade kogum, kuidas Piiblit tõlgendada. Hereesia ketserlik väärõpetus, kirikukogul vähemusse jäänud seisukohtade pooldajad. Ariaanlus usulahk, mis rõhutas, et Kristus on loomult inimlik. Askees kasin elu, mille kaudu loodeti end täiuslikult Jumalale pühendada. Eremiit askeesis elav isik. Tunnistati ainult ainujumalat : Jeesus Kristus
nunnadeks, nad on andnud vastava tõotuse ning on seeläbi saanud vaimuliku ordu liikmeteks (orduvennad või -õed). · o munk ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (meessoost) o nunn ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (naissoost) Roomakatoliku kirik Eestis on katoliku kiriku, ülemaailmse, Rooma paavsti juhtimisel tegutseva maailma suurima usuorganisatsiooni Eesti alal tegutsev haru, mille ametlik nimetus on Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis. Sisukord [peida] · 1 Ajalugu · 2 Kaasaeg o 2.1 Ordud ja kongregatsioonid o 2.2 Eesti apostlikud administraatorid · 3 Vaata ka · 4 Viited [redigeeri] Ajalugu on üle 800 aasta vana. Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. 16
Selleks on pandud kirja usutunnistusi, mis koondavad ristiusu keskseid õpetusi. Kristlased usuvad, et jumal on üks, kuid ilmutab end kolme isikuna. Üldiselt täh need ise, poega (Jeesus) ja püha vaimu nendest koosneb püha kolmainsus. Püha kolmainsuse kirjeldamiseks kasutas püha Patrick (5. Saj elanud kristlik pühak, kes tõi kristluse Iirimaale) ristikheinalehte. Sellel on 3 osa, kuid ikkagi on ta üks. Üks kolmes ja kolm ühes. Kõige vanem ja lihtsam usutunnistus on apostellik usutunnistus, mis pärineb 2. Sajandist ning sai oma lõpliku kuju 4. Sajandil. KRISTLIK KALENDER Läänemaailmas levinud ajaarvamise süsteem algab aastaga, mida peetakse Jeesuse sünniaastaks. Tähelühend AD ladina keeles Anno Domini tähendavad issanda aastat. Viimasel ajal on teadlased arvanud, et Jeesus sündis tõenäoliselt 4. Aastal eKr mitte 1. eKr. Kristlik ajaarvamine sai üldkasutatavaks alles 8. Saj.
Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane. Vana testament See tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religioosed arusaamad (nt: neitsi sünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Evangeeliumid Evangeeliumid jagunevad neljaks ja need neli evangeeliumi omistatakse Matteusele, Markusele, Luukale ja Johannesele. Kolm esimest evangeeliumi kasutasid sama materjali Jeesuse loo jutustamiseks ning neid tuntakse sünoptiliste evangeeliumidena. Need põhinevad suulisel traditsioonil. Neis leitud erinevused näitavad, kuidas kristlased rakendasid oma elus Jeesuse õpetust. Matteuse evangeelium: Sümboliks on inimnägu või figuur
Nad valmistavad end ette heaks surmaks ja paradiisi pääsemiseks. Palverännaku käigus lasevad nad end Jordani jões uuesti ristida, kandes valgeid surilinasid milledes nad end matta lasevad. Palverännaku kõrghetk on püha tule tseremoonia, mil nad ootavad Püha Haua kirikus Kristuse haua kohal pimeduses küünaldega ülestõusmise hetke. Ajalugu Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi. Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab
Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane. Vana testament See tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religioosed arusaamad (nt: neitsi sünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Evangeeliumid Evangeeliumid jagunevad neljaks ja need neli evangeeliumi omistatakse Matteusele, Markusele, Luukale ja Johannesele. Kolm esimest evangeeliumi kasutasid sama materjali Jeesuse loo jutustamiseks ning neid tuntakse sünoptiliste evangeeliumidena. Need põhinevad suulisel traditsioonil. Neis leitud erinevused näitavad, kuidas kristlased rakendasid oma elus Jeesuse õpetust. Matteuse evangeelium: Sümboliks on inimnägu või figuur
Halkedoni kirikukogul 451 võeti vastu otsus, mille kohaselt pärast inimeseks saamist on Kristusel kaks loomust: inimlik ja jumalik. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid tunnistasid Kristuse üheloomulisust, mille järgi Kristus ei ole Jumal-inimene, vaid on ainult Jumal. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Konstantinoopoli patriarh Nestorius ja ta järgijad nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum) ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Kirikuisad ehk patres ecclesiae. Neid hakati kutsuma apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogia. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? 22
risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. (Apostellik usutunnistus 2. 3. saj) Tavad , rituaalid · Sakramendid, salasused: ristmine armulaud piht konfirmatsioon (teismeline)/salvimine (laps) abielu preestripühitsus viimne võidmine (surejale/haigele) · Ristimine Laste ristimine Usuristimine · Armulaud, euharistia, püha õhtusöömaaeg, altarisakrament Transsubstantsioon "Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse. "
õpetus, u 1.-2. saj). Selle kõrval on viitamisi ka kanoonilistele kirjutistele, kuid neile ei viidata kui teistest autoriteetsematele. Seega 1.-4. sajandini ei ole selge, mis on ÕIGE. Kuigi vaikselt hakkas tekkima eristus õigete ja vähemõigete vahel. Saab rääkida kolmest tingimusest: - Teos pidi olema kogu oma ulatuses enamiku jaoks ortodoksne, ühtselt vastu võetav. Seepärast nt Tooma evangeelium loosi ei läinud, kuna oli mõjutatud gnostitsismist. - Apostellik järjepidevus. Teatav põlvnemine peab olema tuvastatav. - Konsensus, et tekste on järjepidevalt kogudustes loetud. Oli ka teisi eksiõpetusi, gnosise kõrval, mis takistas. Nt markeniidid, kes kogunesid juhi Markioni ümber. Markion oli kiriku ametikandja, kes arvas 140. a paiku, et kristlik kirik vajab reformi – kristluse vabastamine juutluse mõjudest. Selleks töötas ta välja oma kaanoni, mis koosnes Luuka evangeeliumist ning 10st Pauluse kirjast. Lisaks rookis ta välja
kogudus. Seotus Peetrusega, aga ka apostel Paulusega oli üks põhjuseid, miks Rooma kogudus end ülejäänud neljast pentarhia liikmest paremaks ja autoriteetsemaks pidas. Rooma oli pealinn ning suurim ja vanim keskus Õhtumaal. Samuti hakati seal koostama esimesi piiskoppide nimekirju, kirjutama üles Rooma pärimust ja piiskoppide tarkust. Roomast käisid teised piiskopid nõu küsimas, eriti tihe oli side Põhja-Aafrika ja Rooma vahel. Nikaia ja apostellik usutunnistus said aluse rooma usutunnistusest ehk Symbolum Romanumist. Esimestel Rooma paavstidel kuni Konstantinus Suureni 4. sajandil ei olnud poliitilist võimu. Siiski paistavad silma näiteks Viktor I ja paavst Kallistos, kes püüdsid paavsti kõrgemat positsiooni juurutada, Viktor I püüdis Lähis-Ida kogudusi sundima ülestõusmispühasid samadel kuupäevadel tähistama kui Roomas. Seoses võimu üle viimisega Konstantinoopoli hakkasid Rooma ja Konstantinoopol omavahel
Trinitas. 14. Kes eitas Kristuse jumalikku ja igavest olemust ja kuidas kutsuti ta järgijaid? Sellega ei nõustunud kaks piiskoppi ja Areiose pooldajad ariaanid. 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 aastal. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum)ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22
aastast. Tollane paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja- Euroopas ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana protestantliku Skandinaavia ja ,,skismaatilise" (s.t kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Aastal 1578, olles Põhjamaade, Leedu suurhertsogkonna ning Moskva hertsogiriigi ametlik apostellik saadik, saadeti Possevino paavst Gregorius XIII soovil missioonile Rootsi, veenmaks kuningas Johan III vahetama protestantliku usu katoliikluse vastu. Muu hulgas oli Possevino ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisel. Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide
pattudest vabaks ta oli paganate apostel. Paulusele omistatakse väga paljusid kirjasid. Kristlikku kogukonda kiusati taga keiser Nero (kristlased süütasid Rooma), keiser Decius. Olukord muutus keiser Constantinus Suurega kristlus muudeti lubatavaks religiooniks, levis ususallivus. 342-346 hakati mittekristlikke tavasid järjepidevalt keelustama. Aastal 416. võisid riigiteenistujateks olla ainult kristlased. Kirikul pidi olema üks õpetus apostellik usutunnistus usutakse isa, poega ja püha vaimu, u 2.-3.saj; Niakaia usutunnistus 325) 1054. aastal oli kirikulõhe: moodustusid Lääne Kirik (Katoliku), millest moodustusid ka protestantlikud kirikud ja Ida Kirik (Õigeusu/Ortodoksi) ning kaks kirikut panid üksteist vande alla, ei tunnistanud enam teineteist. Kirik jagunes: Rooma patriarhaat, Konstatinoopoli, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat. Õigeusu kirik asub valdavalt idas Kreekas, Venemaal
Trinitas. 14. Kes eitas Kristuse jumalikku ja igavest olemust ja kuidas kutsuti ta järgijaid? Sellega ei nõustunud kaks piiskoppi ja Areiose pooldajad ariaanid. 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 aastal. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum)ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22
a Narva linn). 7 1710. aastal sõlmitud kapitulatsioonilepingud Ühed lepingud sõlmiti garnisonidega (alistumislepingud), mille alused lubati rootslaste sõjaväeosadel koos peredega lahkuda (varustus tuli siia jätta). Esikohal kapitulatsioonides on Augsburgi usutunnistusel põhineva evangeelse luteri usu püsimajäämine siinsetes provintsides. Küll aga soovis vene võim, et apostellik õigeusk võiks siin maal levida, et ka vene kiriku tööle ei tehtaks takistust. Senise kohtukorra säilimine kohtunikud pidid olema sakslased, menetlus pidi toimuma vanal alusel. Siinsete provintside kõrgemate kohtuinstantside otsused oleksid lõplikud (Venemaale edasi kaevata poleks pidanud saama, tegelikult siiski said). Kolmas küsimus puudutas mõisaid. Karl XII aja lõpul paljud mõisad riigistati. Nüüd tunnistati mõisnikud taas oma mõisate omanikuks
annaabi.ee 
