ÖKOLOOGIA Ökoloogilised faktorid- aine, energia ja info voog, mis mõjutab organisme. Faktorökoloogia Jaotusviisid: · Abiootilised/ abiootilised. Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed.
energiakaod, seda suurem hüvetegur). Q=*N e , kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Kahaneb ajas eksponentsiaalselt nagu amplituudki. 14. Iseloomustage võnkeringis toimuvate protsesside võimalikke reziime. 3 võimalikku: <0 (vabad sumbuvad võnkumised), =0 (aperioodilised protsessid), >0 (superaperioodiline ehk ülesummutatud reziim). 15. Kus kasutatakse võnkeringi? Raadiosaatja ja vastuvõtja vaheliseks suhtluseks on kasutusel raadiolained. Et saatja ja vastuvõtja saaksid omavahel suhelda, peab vastuvõtja eraldama kõigist õhus ringihõljuvaltest raadiolainetest välja just need, mis on temale mõeldud. Selle eraldamise jaoks kasutatakse raadiolainete sagedust,
aminohappe proteiinis. (DNA RNA valgud). Molekulaarbioloogia tsentraalseks dogmaks Geneetilise informatsiooni ülekande suunda DNA RNA valk nimetatakse oma keskse tähtsuse tõttu molekulaarbioloogia põhidogmaks. Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism. Rakutsükkel koordineeritud sündmusteahel, mis tagab rakkude paljunemise. Kirjeldage biopolümeeride struktuuritasemeid. Kuidas Te seletate seda, et biopolümeerid on aperioodilised kristallid. Primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur. Sest nad on kindla struktuuriga, aga monomeeride järjstus pole perioodiline. N: valgud. Ideaalse gaas, olekuvõrrand, olekufunktsioonid p, T, V, U (siseenergia). kineetilise teooria alused rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused.
Rannajoon- maismaa ja vee vaheline piir. Rannajoon pole püsiv vaid nihkub Raugastunud ranna piires ei toimu tänapäeval enam lainetuse môjul olulisi veetaseme tôustes maismaa ja vastupidisel juhul mere poole. Selle pôhjuseks muutusi. Selline vôivad olla tôus ja môôn, rand on ka tugevasti kamardunud. aju ja paguvesi jne. Osad neist nähtustest on perioodilised osad aperioodilised. Rand- a vahemaa mille piires rannajoon võib nihkuda, st ala ajuvee kõrgema taseme ning paguvee madalama taseme vahel ,b keskmise rannajoone ning ajuvee kõrgema taseme vaheline maismaaosa Rannak- ala keskmisest veepiirist sügavuseni, kus lainete môju merepõhjale lakkab Randla - mere v suurjärve madalaveeline osa koos temaga piirneva lainetusest môjustatud maismaaribaga. Koosneb järelikult rannast ja rannakust. Rannik- rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi, mille
populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained · Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Populatsioonilained e populatsiooni arvukuse kõikumised võivad olla: 1. Perioodilised (sesoonsed, aastased) 2. Aperioodilised 3. Sujuvad 4. Järsud (hulgipaljunemine) 5. Korrapärased 6. Tsüklilised Tsüklilised arvukus aastad Hüpotees populatsiooni tiheduse suurenemine mõjutab organismide sisesekretsiooni süsteeme Kiskja saakloom arvukus Hüpotees lained on põhjustatud ajalisest nihkest aeg kiskja/saaklooma populatsiooni tiheduse suurenemise vahel Populatsiooni kasvumudelid Eksponentsiaalne kasv
Adibiaatilisel tõusmisel õhutemperatuur nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus langeb peaaegu 1 kraadi võrra 100m kohta- seda t muutust nim kuivadibiaatiliseks gradiendiks. Kirjeldatud t langus leiab aset, kui õhk on veeaurust küllastamata. Märgadibiaatiline gradient- selle all mõistetakse t langust 100m kohta küllastunud õhus. 5. kirjelda ja põhjenda õhutemperatuuri ööpäevast käiku parasvööndis. 6. millised on temperatuuri aperioodilised muutused? Mõõtmised näitavad, et sageli esineb teistsuguseid t käike, milles ilmneb korrapäratud häireid, mis ei kordu kindlate ajavahemike tagant- aperioodid. 7. võrdle õhutemperatuuri aastast käiku ekvaatoril, 45ndal laiuskraadil ja poolustel. Ekvaatoril kus domineerib merepind ja kiirgusbilanss muutub sesoonselt vähe on õhutemperatuuri aastane käik tugevasti tasandunud. Lõunapoolkeral aga, kus domineerib veepind on õhutemperatuuri aastane amplituud mitu korda väiksem
teel. 12. Mida tähendab, et rakk on mullreaktor? Kuidas Te kirjeldate raku ainevahetuse kahetasemelisust ja rakutsüklit. Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism. Rakutsükkel koordineeritud sündmusteahel, mis tagab rakkude paljunemise. 13. Kirjeldage biopolümeeride struktuuritasemeid. Kuidas Te seletate seda, et biopolümeerid on aperioodilised kristallid. Primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur. Sest nad on kindla struktuuriga, aga monomeeride järjstus pole perioodiline. N: valgud. 14. Kuidas toimub ainevahetuse regulatsioon ensüümide tasemel (allosteerilised ensüümid) ja geenide tasemel (operon)? 15. Nimetage Helmstooper-Cooper-Donachie prokarüootsete rakkude tsükli põhipostulaadid ning kirjeldage rakutsüklit, mille pikkus on C+D.
looduslikult uuenevad. *Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult, *ainuke populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse. Populatsioonide tsüklilisus Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised (sesoonsed, aastased) või aperioodilised ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega. Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese. 1. Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni, võib-olla mõjutades organismide sisesekretsiooni süsteeme. 2. Teine hüpotees on, et populatsiooni lained on põhjustatud ajalisest
Funktsionaalne aspekt, geneetiline aspekt, territoriaalne aspekt. Eristub geograafiline ja ökoloogiline populatsioon. Liigi mõiste on inimese jaoks- looduses eksisteerivad populatsioonid. 4. Ökoloogiliste tegurite liigitus Biootilised(liigisisesed ja liikide vahelised) ja abiootilised(klimaatilised, edaafilised jne,); Looduslikud ja antropogeensed, Maa rütmidega seonduvad: esmasperioodilised, sekundaarsed ja aperioodilised. 5. Selgitage autökoloogilise ja sünökoloogilise kasvukõvera vahelisi erinevusi Autecology is the ecology of a single species, its relations to its natural conditions like soil and climate. The science of the relations within the population of one species is called population ecology. Synecology on the other hand is the ecology of different species living in the same habitat, their relations with one another 6. Darwini postulaadid
..) 4. Konteksti lülitamise aeg on tühine, seda pole vaja arvestada 5. Tegumite täitmise aeg on konstantne (ei muutu ajas) 6. Kõik tegumid on võrdse tähtsusega 7. Prioriteedid on staatilised kõrgema prioriteediga tegum katkestab alati madalama prioriteediga tegumi täitmise 8. Prioriteedid on määratud vastavalt tegumite perioodile lühema perioodiga (tihedamini täidetavate) tegumite prioriteet on kõrgem 9. Ainukesed aperioodilised käsud on seotud süsteemi initsialiseerimisega ja eriolukordade töötlusega ning ei oma jäiku piiraegu [RMA ja EDF võrdlus: · Määratud situatsioonis EDF annab parema protsessori aja kasutuse · Kui olukord kriitiline ja piiraegu enam ei õnnestu rahuldada, siis RMA paremini ettemääratav] 39. Praktiline näide RMA plaanuri kasutamise kohta. 40. EDF (earliest deadline first) plaanuri algoritm, puudused ja eelised.
Praktikas kasutatakse tavaliselt bipolaarseid transistore, nende karakteristikute erinevuse tõttu ideaalsest on aga tulemused soovitud väljundsignaali võimsus ning teiste harmooniliste mahasurumine - halvemad. Sellise kordisti väljundsignaal on laotatav Fourier ritta, millest siis eraldatakse soovitud harmooniline komponent. Sellisel n kordsel sageduskordistusel on väljundsignaali pinge avaldatav koormustakistuse ja vastava vooluharmoonilise kaudu: U välj.n=Rkoorsmus.nIn. 5.1.2. Aperioodilised sageduskordistid- Nende kordistite tööpõhimõtte järgi antakse kogu sisendsignaali energia üle n-dale harmoonilisele väljundis. Seetõttu puuduvad väljundis ebasoovitavad harmoonilised ning teoreetiliselt võttes puudub vajadus ka väljundfiltri järele. Selliste kordistite loomine tugineb Tsebõsevi polünoomile vastavate karakteristikutega süsteemi sünteesimisele ( joonis 5.1.2.a )
2 Bkp I ks t . (6.31) ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 39 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal Lühisvoolu aperioodilised voolukomponendid aseskeemi harudes avalduvad t t Tag Tag iag I kmg e 2 I "kg e (6.32) ja t t ias I kms e Tas
Optimaalne arvukus e. keskkonna mahtuvus on s kujuline. 2.Normaalse e. stabiliseerunud populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. Seda reguleerivad tihedusest sõltuvad või sõltumatud tegurid. 3. Kahaneva populatsiooni iive on negatiivne. Populatsioonilained on arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber (normaalses populatsioonis) keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised või aperioodilised. Liigist ja keskkonnaomadustest sõltuvalt kas sujuvad või fluktuatiivsed» hulgipaljunemised. Populatsiooni suurenemises seisval populatsioonil on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus, sest sellise populatsiooni korral on tõenäoline invasioon teistesse elupaikadesse, nad suurendavad areaali, katkestavad ruumilise isolatsiooni. Suurem osa taime ja loomaliike suudab anda ja saada palju rohkem järglasi, kui loodusesse mahub. Kui kõigist suvel maha langevaist
biosüsteeme. Keskkonnas on peale keskkonnategurite ka elemente ja protsesse, mis organisme ei mõjuta (nt. väärisgaasid, neutriinovood). Keskkonnategurite liigitusi: abiootilised ja biootilised; füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psüühilised; klimaatilised e. meteoroloogilised, edaafilised, mehhaanilised, hüdrokeemilised, biootilised (liikidevahelised ja liigisisesed); otsesed ja kaudsed; aperioodilised ja perioodilised; looduslikud ja inimtekkelised; populatsiooni tihedusest sõltuvad ja sellest sõltumatud; olelus- ja levimistegurid. Keskkonnaökonoomika majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. Keemiline hapnikutarve (KHT) sarnaneb näitajale BHT, kuid leitakse veeproovis oleva orgaanilise aine
vmax = = tg = dt T 33 Absoluutühikutes: vmax = Ak1xsN/T Aperioodiliste lülidena käituvad paljud reguleerimisseadmed ja objektid, mille inerts on küllalt suur arvesse võtmiseks, kuid mitte nii suur, et väljundreaktsiooni algus tunduvalt hilineks. 19. II-järgu aperioodilised lülid. Võnkelülid. Näited. Võnkelüli. Võnkelüli korral tekitab sisendsignaali hüppeline muutus sumbuva võnkumise. Võnkelüli näide: pendel. Võnkelüli dünaamilisi omadusi kirjeldab teist järku diferentsiaalvõrrand. 2 d x v + 2 T d xv + = k 2 T d 2 dt xv x s t
VI. ÖKOLOOGIA Faktorökoloogia Ökolooglinen faktor on aine/energia ja infovoog keskkonnas, mis mõjutab organismide elutalitlust. Ökoloogilisi faktoried saab mitmeti jagada: abiootilised ja biootilised. Jaotus ilmnemise perioodilisuse alusel: esmasperioodilised faktorid (kindlas rütmis toimivad ökoloogilised faktorid- öö ja päev, tõus ja mõõn). Teisperioodilised (esmasperioodilistest teguritest põhjustatud- pungade puhkemine, lehtede langemine jms, siirder, ränded) ja aperioodilised faktorid (paljuski etteennustamaud ootamatud mõjurid, valdavalt abiootilised- metsatulekahjud, üleujutused, orkaanid, teatud liigi arvukuse kasv). Mida perioodilisema toimega faktor on, seda paremini organsimirühmad sellega kohastuvad ja isendid kohanevad. Miinimumi reegel- organismidele keskkonnas toimib palju erinevaid ökoloogilisi faktoreid, kuid kõige enam mõjutab organisme see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Näide: kiirgus. 1
kasvada piiramatult. Globaalne probleem: inimpopulatsiooni eksponentsiaalne kasv planeedil Maa. 120. Tsüklilised populatsioonid, tihedusest sõltuvad ja sõltumatud arvukuse regulatsioonimehhanismid Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised (sesoonsed, aastased) või aperioodilised ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega. Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese. 1. Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni, võib-olla mõjutades organismide sisesekretsiooni süsteeme 2
annaabi.ee 
