Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Waldorfkoolid Carry Kangur Rudolf Steiner 25.02.1861 30.03.1925 Austria · Waldorfkool,Steinerkool; Waldorf pedagoogika, Steiner-pedagoogika; · ...on eksisteerinud juba 90 aastat · Vaimuteadus Antroposoofia; Antroposoofia ...on vaimne filosoofia/liikumine, mis püüab uurida ja kirjeldada vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kolleegium.
tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav ôppeaine arusaadavaks. Lähtuvalt motost ,,Ôppimine tegevuse kaudu" ôpitakse kirjutama enne lugemist. Pildid, mis vôivad ôpilasi sisemiselt liigutada, vôimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval môisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada
tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav ôppeaine arusaadavaks. Lähtuvalt motost ,,Ôppimine tegevuse kaudu" ôpitakse kirjutama enne lugemist. Pildid, mis vôivad ôpilasi sisemiselt liigutada, vôimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval môisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada
kaudu aga kõik kogemused ei ole kasvatavad (Hytönen). ALTERNATIIVPEDAGOOGIKA SUUNAD 20. sajandi esimesel poolel tekkis Euroopas palju alternatiivpedagoogikaid. Näiteks seiner- ehk waldorfkoolid, Montessori õpetusele tuginevad koolid ja freinet- ehk elukoolid, mis on tuntud ka praegusel ajal. Tegemist on kolme täiesti erineva õpetusega, mida ühendab sõna ,,alternatiivne" (Tuulik, 2001:176-177) STEINERPEDAGOOGIKA Steinerpedagoogika on filosoofilisel alusel (antroposoofia, vaimuteadus) põhinev terviklik kasvatusteadus, millel on oma kindel arusaam lapse arengust, milles on ka välja töötatud nii õpetamise kui kasvatamise teooria ja nõuded koolimiljööle. Waldorfkooli õpetajaks õppimine toimub vastavas seminaris (Tuulik, 2001:177). 1919. aastal rajas Rudolf Steiner (1861-1925) Waldorfi sigaretivabriku töötajate lastele antroposoofia põhimõtetest lähtuva kooli. Igas inimeses on varjul võimed, mis on vaja üles leida ja esile tuua
Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe "Faust" on väga suure poeetilise vaimu looming. 20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse täistekstilavastusega Hannoveris, Berliinis ja Viinis lõpetasid sakslased teist kristlikku aastatuhandet. Vahest kõige enam on "Fausti" mõistmisse 20. sajandil uut lisanud sellised mehed, kelle vaated on põhjustanud teravaid lahkarvamusi: Rudolf Steiner, antroposoofia rajaja ja Goetheanumi ehitaja, Oswald Spengler, Õhtumaa allakäigu ja faustilise elutunde prohvet, ja Tallinnast pärit Alfred Rosenberg, natside juhtiv kultuurifilosoof, kes sellesama juba mainitud rahuldamatuse printsiibi, mis "Faustist" leida, kasutas ära avantüristliku poliitilise uusmüüdi loomisel.
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool
Seepärast peaks õpetaja arendama laste erinevate hingelaadide suhtes tunnetusvõimet ja oskama neid ka õppetöösse kaasata. Nii muutub isegi näiteks arvutama õppimine tunduvalt vaheldusrikkamaks ja mängulisemaks, kui õppetunnis arvestatakse ka laste temperamenditüüpe. Neli klassikalist temperamenditüüpi - koleerik, sangviinik, melanhoolik ja flegmaatik - on sealjuuures ainult pidepunktideks. 3.5 Antroposoofia ei ole õpetus Hea õppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga õppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pingeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid
ja Philemoni maalapiga. *Aleksander Puskin on öelnud, et Goethe "Faust" on väga suure poeetilise vaimu looming. 20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse täistekstilavastusega Hannoveris, Berliinis ja Viinis lõpetasid sakslased teist kristlikku aastatuhandet. Vahest kõige enam on "Fausti" mõistmisse 20. sajandil uut lisanud sellised mehed, kelle vaated on põhjustanud teravaid lahkarvamusi: Rudolf Steiner, antroposoofia rajaja ja Goetheanumi ehitaja, Oswald Spengler, Õhtumaa allakäigu ja faustilise elutunde prohvet, ja Tallinnast pärit Alfred Rosenberg, natside juhtiv kultuurifilosoof, kes sellesama juba mainitud rahuldamatuse printsiibi, mis "Faustist" leida, kasutas ära avantüristliku poliitilise uusmüüdi loomisel.
lähtub: veri, lima, must sapp ja kollane sapp. Siit tulevad nimetused sangviinik(rõõmsameelne, optimistlik ja hea suhtleja), flegmaatik(rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik), melanhoolik(tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega) ja koleerik(ägestunud, ärritunud, impulssiivne ja arutu). R. Steineri(oli Austria esoteerik ja filosoof, kirjandusteadlane, õpetaja, kunstnik, kirjanik, sotsiaalne mõtleja, antroposoofia, waldorfpedagoogika, antroposoofilise ravipedagoogika, antroposoofilise meditsiini, antroposoofilise arhitektuuri ja biodünaamilise põllumajanduse rajaja.) sõnum oli, et õpetaja peaks tundma iga lapse temperamenti, siis saab neid õigeaegselt õpetada ehk et temperament ei segaks, vaid toetaks õpilase positiivseid omadusi. 10.Konfliktide olemusest Õpilase suhe õpetajatega mõjutab nooruki akadeemilist ja isiklikku arengut, lähtudes mõlema
koos selle rikkaliku ainestikuga on kaasa tulnud ka muid lugusid peale vaimse enesearengu müüdi, nt igasugused vandenõuteooriad,jutte vana ajastu lõpust ja uue algusest, maailmalõpu prognoosid jne. Uue vaimsuse ajalugu Tänapäeva vaimsuse eelkäijaks peetakse teosoofiat,mille rajajak H. Blawatsky koos H.Olcottiga 19 . saj lõpus.Koos teosoofiga hakkas budism ja hinduism levima eelkõige kõrgkihi seas.Levitas laiemalt ida mõtet. Teosoofialt sai innustust R. Steiner,kes rajas antroposoofia. uus vaimsus enamvähem sellisel kujul nagu me seda tunneme sai alguse hipide vastukultuurist 60-70ndatel. New age nimi on tulnud-Oodatakse et tuleb Veevalaja ajastu,uus ajastu- uus vaimsus. 70ndatel uus vaimsus koondus peamiselt gurude ümber.Maharishi Mahesh Yogi.OSHO. 80ndatel tuleb moodi esoteerika.Maagia läänes kuni 80ndateni on negatiivse väljundiga, pärast seda kujundatakse ümber erinevateks nõustamistehnikateks. 80ndatel oli populaarne kanaldamine e
taimed toituvad sooladest • 1665 – esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest •XVII saj. Esimesed väetuskatsed - 1776. Aastal avaldatakse Valleriuse poolt taimede huumustoitumise teooria, mida XIX saj. Keskel propageeris ka A. Thaer • 1836 – Boussingault alustas tööd toitainete ringete kohta maaviljeluses. • 1840 – Justus von Liebig -Mineraalse toitumise teooria -Miinimumteooria -Toitainete täieliku tagastamise teooria-1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi -1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) -A. Eisenschmidt (1876- 1914) -A. Nõmmik (1882-1957) -O. Hallik (1906-1964) -A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) -Agrokeemia õpetamise ajalugu -Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi
Oluline osa vahenditel: erineva suuruse, vormi ja värviga geomeertilised kujundid, paberile liimitud geomeetrilised kujunid, erinevad pinnamaterjalid (nt liivapaber, siid), erineva värvi ja vormiga puust plaadid, silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, kõneharjutused, kirjutamisharjutused (nt liivapaberist tähed), matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, pärlikeed. R. Steiner waldorfpedagoogika rajaja. Töötas välja oma filosoofia (antroposoofia), millele tuginesid erinevad suunad (nt pedagoogika, meditsiin, arhidektuur, põllumajandus). Waldorfpedagoogika käsitlused on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengustaadiumile. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise. Steineri järgi on areng kui uuestisünd, mis toimub kindlatel vanuseperioodidel.
rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria "tünnilaua seadus" saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E
• XVII saj. Esimesed väetuskatsed • 1776. Aastal avaldatakse Valleriuse poolt taimede huumustoitumise teooria, mida XIX saj. Keskel propageeris ka A. Thaer • 1836 – Boussingault alustas tööd toitainete ringete kohta maaviljeluses. • 1840 – Justus von Liebig Mineraalse toitumise teooria Miinimumteooria Toitainete täieliku tagastamise teooria 1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi 1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) A. Eisenschmidt (1876-1914) A. Nõmmik (1882-1957) O. Hallik (1906-1964) A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) Agrokeemia õpetamise ajalugu Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Esimene põllumajanduslik kõrgkool Venemaal – Vana-Kuuste Põllumajandusinstituut (1834- 1839)
Töid veiniaias tehakse vastavalt kuufaa- gune enesestmõistetavus kui New Yorgi poodides koššerveiniriiul. sidele, mis polegi ehk nii halb mõte, sest tõusudel ja mõõnadel võib olla Miks otsime tõelist, keemiast rikkumata viinapuud? Sest keha- ja ter- maapinna veevarustusele oma mõju. visekultuse ajastul on iga toiduaine mõju muidugi ülimalt tähtis. (Olen Biodünaamilises veinikunstis ulatab antroposoofia käe homöopaatiale maitsnud isegi kaalujälgijate veini, mida valmistab Reh-Kendermanni ja New Age´ile. Suur šõumees ja marketingigeenius, austerlane Willi Opitz veinimaja. Maitses nagu vein ikka, aga vahest oli suhkrut mõni gramm armastab oma viinapuudega vestelda ja neile muusikat mängida. Aga mis vähem.) Teiseks on vein lõbu ja moodne inimene tahab lõbutseda ai- selles halba on, kui vein on hea
räägib meile midagi, et kas see on meil läbi igaühe jaoks mõeldud, et ta igat inimest puudutab või see on lihtsalt üks eemaltolev religioosne termin, mis elusse ei puutu. See on ka vaimse elu märk aga selliseid asju...Vaimsuse üle mõtlemine ja selle teadvustamine on läbi täiskasvanute mõtlemise ja tunnetamise võimalik, sest lapsi selliste asjadega nö pea kaudu ei koormata, vaid laste vaimsus saab areneda ainult selle läbi, kui täiskasvanud ise vaimsetel teemadel arutlevad. Antroposoofia ja waldorfpedagoogika lähtub sellest, et on olemas kõrgem vaim inimeses ja inimese mina ja hing on kaks erinevat asja ja siis on lihtsalt väga tore, kui kooli pedagoogid omavahel teevad sügavamat vaimset tööd, mida ka tehakse. Alati tundub, et võiks olla rohkem. See on lihtsalt väga meeldiv, sest sundida ei saa, kui lapsevanemad ka selle üle järjest rohkem huvi tunnevad. Ja see element on lihtsalt
annaabi.ee 
