veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese kristlaste koguduse. Pärimuse järgi tegi Peetrus Roomas oma tööd kakskümmend viis aastat, kuni teda süüdistati keisri lemmiku äranõidumises. Oma järgijate palvete peale nõustus ta linnast põgenema, kuid teel ilmus talle Jeesus. Peetrus küsis: "Issand, kuhu sa lähed?", mille peale Jeesus vastas: "Rooma, et mind uuesti risti löödaks": seda taevaseks märgiks pidades läks Peetrus
Keskaja muusika (V saj a 1300) Varakristlik laul Kristliku muus. lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused (nt Antiookias). Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat,
• Aristotelese järglane Theophrastos (u. 370- 287 eKr) kirjutas teose „Uurimus taimedest“, lõi suure osa tänapäeva botaanika teadusharudest oma uurimustega. Hellenismiajastu aiakunst Kreekas • Kreeka aedadest teame vaid nende asukohti, suurusi ja kasutust. Detailide puudumisel ei saa midagi öelda nende stiili kohta. Andmed pärinevad enamasti keskajast, 9. saj. munk Strabonilt. Hellenismiajastu aiad, eriti selle aja suurimas linnas Aleksandrias ja Antiookias (praeguses Türgis), olid mõjutatud oriendist ja mõjutasid hiljem otseselt ka Rooma aedu. • Hellenismiajastu tähendas Kreeka aiakunsti õitsengut. Ühe osana liitus sellega Rooma aed. Kreeka aedade õitseaeg • Alates 200 e.Kr aasta hellenismi aiakunsti tähtamad on peristüülaiad, kuhu tehti juba ka istutusi. • Tähsamad keskused on Antookia ja Aleksanrdia: – Antookias - võimsad aiad, purskaevude ja aiaehitistega.
Varakristlus Kristlus saab alguse meie ajaarvamise algul Palestiinas. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused
sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helleniseerunud ülikutega moodustasid nende riikide valitseva klassi. 3.saja e.m.a elavnes orjanduslik majandus, eriti arenesid kaubandus. 2.saj e.m.a alanud majanduse ja poliitika kriis lõppes idavahemeremaade langemisega rooma võimu alla (viimasena egiptus 30.e.m.a) Hellenistlik kulutuur tekkis põhiliselt uutes keskustes (aleksandrias, antiookias,pergamonid,rhodosel) idamaade kultuuri mõjul. kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtemis ja kultuurikeeleks. Hellenistikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetuses, stoitsismis,epikureismis). Filosoofiast (keskus Ateena), milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika ,astronoomia ,
Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3
keelpill, mille kõlakastile on pingutatud üks keel) abil. Kindlasti on hilisemat Euroopa muusikat väga tugevasti mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel on rooma filosoof Boethius (480-524), kelle kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse autoriteetsemateks eeskujudeks ja sisuliselt pani ta aluse Euroopa muusikateooriale. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Antiookias, mis oli varakristluse tähtsaim kolle. Esimeste kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust ja nende pühad tekstid ja laulud olid suures osas juutidega ühised. Ilmselt võeti midagi üle ka kreeka muusikatraditsioonist, kuid näiteks pillide kasutamine keelati sootuks, sest see muusika oli seotud paganliku kultusega. Idakristuses kehtib see keeld tänase päevani. Varakristuse lauludeks on psalmid, hümnid ja muud vaimulikud laulud,
barokkdraamas ei puudu tegelaste tunded,oma koht on lüürikal ja huumoril. Ta tegelased ei ole nii "elavad" kui Shakespeare'il. C ajalooteemalistest teostest ei maksa otsida faktitäpsust. Teda huvitavad üldistavad moraalsed järeldused,mida need teha võimaldavad. *Näidend "Imevõlurid" ülistab kristlikku ja inimlikku hingesuurust. Teemalt on teos lähedane Fausti-ainesele. Siin on kuradiga lepingu sõlmijaks üliõpilane Cipriano. Tegevuspaik on varakristluse keskus, Antiookias. Näidendi aluseks on legend varakristluse märtri Cyprianuse elukäigust. *C peateos "Elu on unäenägu" paistab silma juba algupärase süzee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub? S-I meeltesegadusi suurendab tärganud armutunne Rosaura vastu. Rohkete mõtiskluste järel tõdeb ta ,et elu ei ole unenägu. Lõpuks jõuab S äratundmiseleet
10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus (algse nimega Saulus – kuulus kristlaste tagakiusajate hulka, oli Rooma kodanik, haritud mees, kes püüdis Jeesuse
enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud
Kevadel 1148 tegi prantslaste väeüksus kümnepäevase peatuse Antiookias4, kus Aliénori võõrustas tema lihane onu Raymond de Poitiers, kes oli daamist vaid 7 aastat vanem. Nüüd ei tahtnud Aliénor oma seaduslikust abikaasast enam kuuldagi. Kuninga lähikonnas peksti keelt, et kuninganna ja tema onu suhted olevat liialt lähedased. Prantslasest kroonikakirjutaja mainib ühemõtteliselt, et kuninganna käitus pigem kui vallaline plika. Aliénor pöördus peale vahejuhtumit Antiookias oma päriskoju Akvitaaaniasse. Kirjas Rooma paavstile palus ta oma abielu tühistada, sest Louis VII olevat tema veresugulane. Paavsti jaatav kiri kannab kuupäeva 21.03.1152. Niisiis oli Aliénor kolmekümneselt jälle vaba ja Akvitaania polnud enam Prantsuse kuninga domeen5. Olukorda kasutas ära noor Anjou krahv Henri Plantagenêt6, kes oli Aliénorist 11 aastat noorem. Krahvist sai juba kaheksa kuu pärast Aliénori mees ja Akvitaania hertsog. Kuid see polnud veel kõik! 19.12
Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Uue Testamendi Apostlite tegude raamatu (11:26) järgi hakkasid Kristuse järgijaid kristlasteks nimetama algselt Antiookia (praegu Antakya) linna mittekristlased: Ja see oli Antiookias, kus Jeesuse õpilasi hakati esimest korda nimetama kristlasteks. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristluse sümbolid Riigipea: Riigipea on üldvalimistel 7 aastaks valitav president
Varakristlus: · kristlased oli tõsiusklikud · kujunesid Kristluse põhitõed · sai alguse eraklus · kristlaste tagakiusamine Ristiusu kiriku kujunemine: · kujunes 1. saj pKr Rooma Keisririigis apostlid lõid siis esimesi kogudusi · 313. aastaltunnistas keiser Constantinus ristiusu lubatuks · 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset · kristlik kirik eksisteeris- Roomas, Jeruusalemmas, Antiookias, Aleksandrias ja Konstatinoopolis Rooma paavst ja paavstiriigi teke: · alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid · järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni · 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel · saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad · 756
Seepärast eitab järsult seda, et Jeesus saaks olla kuidagi Jumalast eraldatud. Ka väljaarenemine on mõeldamatu. Mitte mingil juhul ei tohiks väita, et Isa ja Poeg on ühest olemusest. Poeg on esimene Loodu. On täiuslik Loodu. Jumal pole alati Isa olnud, oli aeg, mil ta oli lihtsalt Jumal, sai hiljem Isaks. Kui Jumalisa on muutumatu, siis poeg mitte. LOODUNA ON TA MUUTUV. Jumal on Kristusesse armulikult jumalikkust avaldanud. Algselt prooviti regionaalsinoditega asja lahendada – Antiookias ja Aleksandrias. Kui keiser teada sai, lähetas saatkonna, ent ka see ei aidanud. Keisri jaoks näis diskussioon mõttetu. 324/325. a toimus Antiookias veel üks sinod, kus Ariuse vastaste positsioonid tugevnesid ning siis jõuti olukorda, kus muud polnud teha, kui pidi kokku kutsuma üleriikliku sinodi. Arius oli ametis Aleksandrias, mis pidas end Markuse asutatud linnaks. Nikaia oikumeenilisel kontsiilil 325. a - Ariuse õpetus ja olukord kirikus - Nikaia usutunnistus
· Bütsantsi keisririik · Rooma-katoliku kirik. · Germaani hõimud Rooma-katoliku kiriku roll on eriline - alustanud Rooma riigi poolt vaenatuna ja allutatuna keisri õigusele, läheb ta ajalukku kui Rooma impeeriumi riigikirik ja Rooma õigustraditsiooni edasikandjast. Kiriku ja usu arengujooni 1. Ristiusu teke ja esiaeg Ristiusu teke jääb meie ajaarvamise algusse ning erinevate kultuuride mõjuvälja. Sõna "kristlane" kasutati esimest korda Antiookias. Kristluse lähtekohad: · judaism (koos sellele omase messiaootusega) · messiaootuse ülekandmine inimisiku ja jumala suhete valdkonda · messiaootuse seostamine konkreetsete ajaloosündmustega · idamaiste usundite mõjutused · hellenistlik filosoofia Algkristlus levis esmalt õigusteta alamkihtide seas, pakkudes lootusetu olukorra vaimset mõtestatust ja lohutust, kuid kristlus ei taotlenud ühiskonna vägivaldset muutmist, vaid jutlustas eelkõige rahust ning leppimisest
Vahemere idaosa maad ning Lähis-Ida majanduslikuks ja kultuuriliseks tervikuks, kus, tõsi küll, säilis ka piirkondade traditsiooniline eripära. Linnade hulk ja suurus kasvas. Statistilised andmed küll puuduvad, kuid ei näi kahtlust, et suuremate linnade elanikkond ulatus sadadesse tuhandetesse, ületades kordades klassikalise perioodi Kreeka linnade rahvaarvu. Lähis-Ida suurimas linnas Egiptuse Aleksandrias võis peagi elada ligi miljon inimest, Aasia suuremate linnade Süüria Antiookias Orontese ja Mesopotaamia Seleukeias Tigrise kaldal elanikkond küündis arvatavasti ligi poole miljonini. Kõik kolm olid hellenistlikud uusrajatised. Kuid jätkus ka oma näo säilitanud muistsete idamaa linnade, näiteks Babüloni ja Uruki õitseng, kuigi Seleukeia Tigrisel jättis Babyloni mõneti varju. Egeuse tähtsaim kaubanduskeskus oli Rhodos, Väike-Aasia rannikul tõusis suurlinna staatusesse Pergamon, kuid tähtsuse säilitasid ka vanad kreeka linnad nagu
annaabi.ee 
