Kriitiline nurk. 5. Täielik läbimine teise keskkonna sisse. Brewsteri nurk. Pilt/Meigas al lk 26 ka. 6. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS 1. Elementaarsete kiirgajate tüübid. 2. Elementaarne vibraator (Herzi dipool). See ja eelmine Hinrikus skänneeritud ptk 7.2 3. Elektromagnetvälja tsoonid (lähi- ja kaugtsoon). Samuti kirjeldatud Hinrikuse skänneeritud versioonis. 4. Elementaarne elektriline vibraator ja tema parameetrid (suunadiagramm, kiirguse võimsus, kiirgustakistus, suunategur, efektiivne pindala). Hinrikus skänneeritud 4. Duaalsuse printsiip Hinrikus skänneeritud 7. Huygensi element (tasapinnaline elementaarne antenn) ja tema parameetrid (suunadiagramm, kiirguse võimsus, kiirgustakistus, suunategur, effektiivne pindala) nagu ka eelmised... HINRIKUS SKÄNNEERITUD! + Antennid_suurkonspekt.pdf lk 56, ptk 16 8. EM-LAINED SUUNAVATES SÜSTEEMIDES 9. Lained suunatavates süsteemides (Skänneeritud) 1
1 DUPLEKSFILTRI ÜLEKANDEKARAKTERISTIKUTE MÕÕTMINE 1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute sumbuvuses...
Esimese direktori perimeeter on 3% väiksem kui vibraatoril, järgnevad vähenevad progressiivselt elementide vahelised kaugused0.1 -0.2 . Vastasuunalise kiirgusega direktor antenn: 1- reflektor, 2-aktiivne vibraator, 3-direktorid, 4- peegeldaja diametriga ca 2 5- rõngas Reflektori ja peegeldi kaugus on täisarv kordne poollainete arv L = n / 2, sel juhul tekivad selles vahemikus seisevlained nagu öösresonaatoris. Suunategur võrreldes tavaliste mitme direktoriga antennidega on ca 6 korda suurem, Suunadiagrammi kõrvalliistakud on väiksemad 8-12 dB 33. Selgitada piluantenni ehitust ja tööpõhimõtet. Sarnane Hertzi vibraatorile ainult, et pilu servades kulgevad voolud. Cm lainealas kasutatakse kiirgajana õõsresonaatori seinas olevat pilu. Kiirguse suund sõltub pilu mõõdete ja suhtest. Kindla ava mõõdete juures sõltub kiiratav võimsus sellest, kas ava asub voolusõlme või resonaatori
Impulsside pikenemisel läbilaskeriba kitseneb, müratase langeb. Õige ribalaiuse puhul on suhe signaal/müra vastuvõtja väljundil maksimaalne. Optimaalne ribalaiuse 1,37 f opt i määrab seos: . Suurtel kaugusskaaledel, kus impulsi pikkus on 0.7 μs annab valem läbilaskeriba laiuseks 2MHz, väikestel kaugusskaaladel impulsi pikkuse juures 0,07 μs, 20 MHz. Antenni suunategur Antenni suunategur Ga saadakse maksimaalse ja keskmise kiirguse intensiivsuse suhtena. A Ga max Akesk Kiirguse intensiivsuse all mõistetakse kiirgusvõimsuse P väärtust ruuminurga ühiku kohta. P P 4 Amax G r Akesk 4 a r
annaabi.ee 
