lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akustiline kitarr, mandoliin, steelguitar Allan Jakobi - akordion, klahvpillid, vokaal Andres Loigom - ex- vokaal, kitarr Meelis Laido - ex-klahvpillid Indrek Hiibus - ex-trummid Vello Jurtom - ex-kitarr, viiul Ivo Linna - ex- vokaal, kitarr Vello Toomemets - ex- vokaal, viiul Harry Kõrvits - ex-trummid Vladimir Seripov - ex-basskitarr Boris Leppsoo - ex-kitarr Jaan Kirss - ex-trummid Tarmo Pihlap /1952 - 1999/ - ex-vokaal, kitarr Mati Nuude /1941 - 2001/ - ex-vokaal, balalaika Taago Daniel - ex-bass Mart Jürisalu - ex-klahvpillid Gunnar Kriik /1952-2001/ - ex-basskitarr,klahvpillid Argo Toomel - bass Hillar King - ex-bass Aleksander Vilipere /1955-2011/ - trummid, vokaal Marek Lillemägi - trummid Ivo Varts /1961-2013/ - ex-trummid
Populaarne oli ka rahvalik ja kantrimuusika. Justament Justament on eesti ansambel, mis tegutseb akates 28. oktoobrist 1980. Ansambel kasvas välja ansamblitest Miks JUTITA ja Salong. Justament alustas rahvaliku ja kantrimuusika mängimisega, viljeles bluegrassi ja country rocki, pöördus siis beat-muusika radadele ja nüüd esitab segu sellest kõigest. Alates 1990. aastatest on kavas peamiselt omalooming. Põhilisteks autoriteks on läbi aegade olnud Vello Toomemets, Indrek Kalda, Toomas Lunge, Viktor Vassiljev. Tekstid: Juhan Sütt, Hando Runnel, Villu Kangur, Anzori Barkalaja, Katrin Pärn, Heldur Karmo. Singer-Vinger Singer Vinger on eesti proge rocki sugemetega punk rock- bänd. Lugude sõnum on enamasti läbi huumori esitatud iroonia. Bändi juht on Hardi Volmer. Singer Vinger tegutseb alates 1986. aastast, selle eelkäijad olid Pära Trust ja Turist. Ansambli eripäraks võib pidada vokalist Hardi Volmerit, kes esitab lugusid alati maha lugedes
Hando Runnel on ka loonud värvikaid lasteteoseid. Tema põhi eesmärgiks on laste silmaringi laiendamine ja mõttemaailma arendamine. Samuti on kirjanikku huvitanud inimese-looja suhted ühiskonna ja kõiksusega. (Hennoste 1998: 328) Lisaks luulele on Runnel kirjutanud laulusõnu, näiteks bändile ,,Ruja" ning samuti ka mitmetele teatrilavastustele. (60ndad eesti kirjanduses) Hando Runnel on kirjutanud sõnad laulule "Jaanipäev". H. Runnel kirjutas ,,Jaanipäeva" 43 aastat tagasi. Vello Toomemets on meenutanud, et ta soovis värskelt ansambliga Fix liitununa endale laulu kirjutada ning mõtles Runneli luuletusi lugedes ja kitarri tinistades luuletusele juurde sobiva meloodia. (60ndad eesti kirjanduses) Luuleanalüüs Luuletuses ,,Ma polegi isa näinud" teema ja idee on igatsus. Esineb epiteete: elu aeg, hommikul vara. Hüperbool ehk liialdus elu aeg. Esineb metafoore: kõrge kuju. Huvi pakkusid luuleread: ,, .
Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaaline luule, kuid ei puudu ka armastus- ja loodusteemalised luuletused. Luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult kui ka avalikult nõukogudevastane. Runneli loomingus on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstluule võimalused, muutes tema värsid rahvalikkuse ja laululisuse sulamiks. Kõige tuntum luuletus, mis on tehtud lauluks, kannab nimetust “Jaanipäev”, mis pärineb luulekogust “Laulud tüdrukuga”(1967). Vello Toomemets on meenutanud, et ta tahtis ansambli Fix uue liikmena kirjutada ise laulu, kuid ühel talveõhtul tutvus ta Hando Runneli loominguga ja leidis just sellele luuletusele sobiva viisi. Mina tutvusin tema loominguga teostes “Laulud tüdrukuga”,“Punaste õhtute purpur” ja lugesin Internetist keskkoolile mõeldud luuletusi. Analüüsimiseks valisin välja kaks luuletust. Esimese luuletuse võtsin luulekogust “Punaste õhtute purpur”.
Elektroonilise rocki alustalaks sai ansambel Mess (Sven Grnberg). Ruja - kuna ansambli klahvpilli mngijate (Rein Rannap, Margus Kappel) sulest ilmus enamik originaal loomingut, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati mrgatavad stiilimuutused. Ansambli hingeks oli laulja Urmas Alender. Heavy- rocki tuntumatest esindajatest Magnetic Band ja GGG. Tartu popgruppe esindas Fix, seal osalesid teatud aegadel lauljad Silvi Vrait, Novella Hanson, Priit ja Tarmo Pihlap, Vello Toomemets. Jazzrocki ja fusioni harrastajatest ansambel Psycho. Nemad said kuulsaks mngides instrumentaalmuusikat. Sellest ansamblist kasvas vlja ansambel Radar. 1974 aastal asutatud ansambel Apelsin saavutas kiiresti populaarsuse- lisaks muusikalisele professionaalsusele ka efektne lavashow. (Tnu Aare, Ants Nuut, Ivo Linna, Mati Nuude, Jaan Arder, Gunnar Griik.) 1978-Vitamiin-Raul Sepper, Mait Maltis, Joel Steinfeldt, Anne Veski, Marju Lnik, Siiri Sisask, Mikk Targo, Peeter Vhi.
7 ROCK HOTELLI KOOSSEIS Läbi aegade Rock Hotellis mänginud ja asendanud pillimehed: Andres Põldroo kitarr Ülari Kirsipuu sax & kitarr Jaan Rajala trompet Tarmo Marken trompet Henrik Nagla bariton sax Sulev Sommer tenor sax Väino Põllu tromboon Olav Ehala klahvpillid Aleksander Vilipere löökriistad Jaan Karp löökriistad Mart Pauklin kitarr Uno Lättemägi kitarr Valmar Väljaots akordion Vello Toomemets viiul Tõnis Kõrvits klahvpillid Läbi aegade Rock Hotellis helimehed ja transamehed: Raivo Sersant - heli Hans Brümmel - heli Priit Kuulberg - heli Silver Rästa - heli Priit Hinnov heli Raivo Lugima - transa Aap Koha - transa Peeter Kondratjev - transa Kent Parika - transa Hendrik Toompere - transa Tiit Vilu - transa Raul Rosimannus transa 8 Jüri Eisen - transa Peep Reisser - transa Erko Maiberg - transa Rasmus Kagge - transa
1979. aastal pälvis ansambel sisuka esinemise eest neljandal estraadikunstnike konkursil diplomi. Peagi peale seda algasid kontsertreisid liiduvabariikidesse. Iga aastaga katsid nad gastrollidega järjest enam Nõukogude Liidu kaardist, kuid esineti ka Soomes, Portugalis, Kuubas ja Saksa LV-s. (ibid: 113) Ansamblist on saanud tuule tiibadesse Silvi Vrait, Novella Hanson, Priit Pihlap, Vello Toomemets ja Jüri Rosenfeld, koostööd on teinud ka Tarmo Pihlap. Läbi aegade ansambli muutumist kajastavad kolm ilmunud LP-d. Esimesel plaadil on peamiselt kantrilood, teisel domineerib rokiliin ning kolmandal pakutakse juba võrdlemisi kirju kava. Fix'i trumbiks on läbi aegade olnud intonatsioonitäpne mitmehäälne laul, hea ansamblitunnetus ja omalooming. (ibid: 113-114) 1981. aastal lahkusid ansamblist esimesed loomingulised liidrid Priit Pihlap ja Juhan Sütt, aasta hiljem ka Vello Toomemets
Kiri, Maria, võib kaua olla teel. Kui ootad kirja , võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see. Refr. Kui me ei kohtu, jää terveks, Maria! Meid lahku viia võib igavene öö. Mis ka ei juhtuks, pea meeles, Maria, All sinu südant me poja süda lööb. Maailmas niigi palju on nutetud. Näib, et on pisar tulus väljamüük. Ma tean, Maria, kui armastust on petetud, siis meie hinged ei kanna seda süüd. Refr. Kui me ei kohtu ... Jaanipäev Hando Runnel / Vello Toomemets Fix Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kõrgub kastehein. :,: Ütle, kust ma rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jaanipäeval süüdatakse tuled, tantsuplatsil tallatakse hein. :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb igal pool saab muserdatud hein. :,: 6 Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all, kus kõrge-kõrge hein. :,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite niikuinii seal niitmata jääb hein. :,:
ansam bel “Mess” (Sven Grünberg). “Ruja” - kuna ansambli klahvpillimängijate (Rein Rannap, Margus Kappel) sulest ilmus enamik originaalloomingut, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Ansambli hingeks oli laulja Urmas Alender. Heavy- rocki tuntum atest esindajatest “M agn etic B an d ” ja “G G G ”. Tartu popgruppe esindas “F ix”, seal osalesid teatud aegadel lauljad Silvi Vrait, Novella Hanson, Priit ja Tarmo Pihlap, Vello Toomemets. Jazzrocki ja fusion’i harrastajatest ansam bel “Psycho”. N em ad said kuulsaks m ängides instrum entaalm uusikat. S ellest ansam blist kasvas välja ans. “Radar”. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 31 1974 aastal asutatud ansam bel “A p elsin ” saavutas kiiresti populaarsuse- lisaks
annaabi.ee 
