Magnetiline põhja-lõuna suunda saadakse magnetnõela abil. Nurka nende kahe suuna vahel nimetatakse magnetiliseks deklinatsiooniks ehk magnetnõela käändeks. Kui magnetnõel kaldub geograafilise meridiaani suunast idapoole, siis loetakse deklinatsiooni positiivseks, kui läänepoole, siis negatiivseks. Tartu ümbruses on deklinatsioon ~+7°, Lääne- Euroopas -5°…-10°. Kui magnetiline deklinatsioon muutub suuresti lühikese vahemaa jooksul, on tegemist magnetilise anomaaliaga. (Eestis on tuntuim Jõhvi anomaalia, kus deklinatsioon kõigub ±15° piires). Rumb Geodeetiliste arvutuste juures on otstarbekas kasutada asimuudi asemel rumbi. Rumb on põhja- lõuna suuna ja antud suuna vaheline lähim teravnurk, mida mõõdetakse ida või lääne suunas 0°- 90°kraadi. Rumbid tähistatakse veerandinumbritega ja nimetustega, mis tuletatakse ilmakaarte esitähtedest. Direktsiooninurk
1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6
· Käte ja jalgade deformatsioonid Kuigi selle sündroomiga lapsed võivad hakata hiljem roomama ja kõndima, jõuavad nad siiski arengus teistele järgi. Kõneprobleemid alluvad hästi teraapiale, kuid keele- ja suulihaste nõrga mobiisluse tõttu võivad jääda pikaks ajaks. Vanemas eas jääb peamiseks nähtavaks probleemiks näomiimika puudumine ja võimetus naeratada. Möbiuse sündroom võib harva esineda koos Pierre Robini sündroomiga ning Polandi anomaaliaga. Möbiuse sündroomi peetakse geneetiliseks ning peamiselt on see juhusliku levikuga, esinedes üks kord perekonnas. Uuringud Möbiuse sündroomi tekkepõhjuste kohta ei ole veenvad. Möbiuse sündroomi põhjuseid ei teata, kuigi see tekib tõenäoliselt nii keskkonna kui ka geneetiliste faktorite koosmõjul. Uurijad ei ole avastanud konkreetseid geene, mis seda mõjutavad, kuigi mõnede perekondade puhul tundub seos olevat teatud regioonidega kromosoomides 3, 10 ja 13
· kliiniline norm -eksperthinnangud · KÕNE- JA KEELE SPETSIIFILISED ARENGUHÄIRED Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest EKSPRESSIIVSE KÕNE HÄIRE ·Kahjustus aktiivses kõnes ·Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) ·Kõnemõistmine ~ normis ·MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll ·Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · · RETSEPTIIVSE KÕNE HÄIRE · ·Kahjustus passiivses kõnes (kõnemõistmine)
ümbritseda end kogukonna toetusega, säilitada lootust ja samas katsuda edasi elada normaalset perekonnaelu. (Hays 2014:333). 1.2. Tunnused Esimesed märgid Fanconi aneemia olemasolust võivad olla lapse väsimus, kahvatus, sagedased infektsioonid, ninaverejooks või kerged verevalumid. (Fanconi anemia ... 2014). Fanconi aneemia võimaliku esinemise märgiks võivad olla ka sünnidefektid. 60% ja enam FA patsientidest sünnivad vähemalt ühe füüsilise anomaaliaga, milleks võivad olla näiteks luude või skeleti anomaaliad (sh lühike kasv, käte- või sõrmeluude veider kuju, sõrmede puudumine või vastupidiselt suurem arv), ebanormaalne kujuga kõrvad, silmalaud ja väikesed silmad, väike pea. On tuvastatud, et Fanconi aneemiat põdevad imikud ei ole sündides ainult lühemad, vaid nad on ka peenemad kui terved lapsed. Lapsed võivad sündida kurdina, esineda võivad neeruprobleemid, naha värvuse muutused (naha üldine
Lümfangioom – lümfisüsteemi arenguhäire, pea ja kaela piirkond, valutu tsüstjas moodustis, ravi – kirurgiline, jälgimine. Hemangioomid – jälgimine, kortikosteroidid, laserravi. Väliskuulmekäigu puudumisel (atreesia) esinevad probleemid ja rehabilitatsiooni võimalused. Väliskuulmekäigu haigused • Väliskuulmekäigu atreesia e. puudumine - Kaasasündinud kuulmekäigu alaareng või puudumine koos kõrvalesta ja keskkõrva anomaaliaga; Sagedus 1: 10 000 – 20 000; 3-5x sagedamini esineb ühepoolselt kui bilateraalselt; Mehed > Naised; Parem > Vasak; Harva pärilik; Esineb mitmete sündroomide puhul (Treacher-Collins, Goldenhar, Crouzon, Mobius, Klippel-Feil jt.) Rehabilitatsioon: Kõrvalesta taastamine – Enda kudedega – Epiteesia (pildil) – silikoonist protees Väliskuulmekäigu kirurgiline taastamine
Sündroom avaldub 30% naistest Pärandumine erinev klassikalisest X-liitelisest pärandumisest. Risk fra(X) sündroomile on mutatsiooni edasikandvate (NTM) meeste emade lastel palju väiksem (9%), kui NTM tütarde lastel (40%) (nn. Shermani paradoks) 43. Pärilike haiguste sünnieelne diagnostika Sünnieelse diagnostika näidustused: Ema vanus (üle 35) Ühel vanematest leitud kromosoomianomaalia Perekonnas varem neuraaltoru anomaaliaga laps (anentsefaaliga, ajusong jne.) Keegi perekonnast põeb rasket retsessiivset haigust (hemofiilia, fra(X) jne) Ultrahelidiagnostikas leitud loote anomaalia (väike loode, väike platsenta) Eestis meditsiinigeneetiline konsultatsiooni kabinet 1969 1990 Eesti Meditsiinigeneetika Keskus Enamasti ultraheliuuringud Loote ja vere rakkude uuringud Loote rakkude saamine: Amniotsenees looterakke saadakse amnioni vedelikust. Eraldatud rakke kultiveeritakse 2-
Tasakaaluhäirega patsiendi peamised uurimisvõtted. Statokineetilised testid: • Rombergi test • Käimistest • Käimistest kaldpinnal • Näitamiskats 5. Kuulmis- ja kõneelundite arenguanomaaliad Väliskuulmekäigu puudumisel (atreesia) esinevad probleemid ja rehabilitatsiooni võimalused. Väliskuulmekäigu haigused: Väliskuulmekäigu atreesia e. puudumine - kaasasündinud kuulmekäigu alaareng või puudumine koos kõrvalesta ja keskkõrva anomaaliaga; Sagedus 1: 10 000 – 20 000; 3-5x sagedamini esineb ühepoolselt kui bilateraalselt; Mehed > Naised; Parem > Vasak; Harva pärilik; Esineb mitmete sündroomide puhul (Treacher-Collins, Goldenhar, Crouzon, Mobius, Klippel-Feil jt.) Rehabilitatsioon: kõrvalesta taastamine – Enda kudedega – Epiteesia (pildil) – silikoonist protees Väliskuulmekäigu kirurgiline taastamine – Eelduseks normaalne kesk- ja sisekõrva funktsioon
Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired · Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng · Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivne kõne häire · Kahjustus aktiivses kõnes · Selge erinevus vanusnormidest (sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus, agrammatism, kõne voolavus ja loogika) · Kõnemõistmine ~ normis · MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll · Kaasuvaks suhtlemisprobleemid, emotsionaalsed häired, käitumisprobleemid, tähelepanu ja keskendumisraskused · Kuni 3. eluaastani kõnehilistumine Retseptiivne kõne häire · Kahjustus passiivses kõnes
o 5-12a kuni 33%, P>T (3:1) o 28% kerge, 39% keskmine ja 12% tõsine Diagnostilised probleemid: o raske eristada normi variatsioonidest; sageli veel kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired o raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist o raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivse kõne häire Kahjustus aktiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest o sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus o agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire
Viimane kromosoomide paar (sugukromisoomid) määrab inimese soo, kus juures naisel on nendeks alati kaks ühesugust X-kromosooni. Mehe sugukromosoomidest on alati üks samasugune nagu naistel (X), kuid teine on erinev – Y. Seega naiste sugukroomid on XX ja meeste omad vastavalt XY. Mõnikord esineb aga kromosoomi anomaalia, mil mehel on 46 kromosoomi asemel 47, st üks Y-sugukromosoom liiast. Anomaaliat kutsutakse XYY-sündroomiks ja sellise anomaaliaga indiviide on mõnikord nimetatud "ülimeesteks". Sellise anomaaliaga subjektid on pikka kasvu, tugeva kehaehitusega, vaimselt arengult mahajäänud, agressiivsed ja vägivaldsed. Uskumust, et "ülimehed" on vägivaldsemad, ei pidanud vett. XYY-anomaalia ei ole pärilik ning sellel ei ole mingit pistmist kriminaalse käitumisega. XYY-mehed on enamasti toime pannud varavastaseid kuritegusid, mitte vägivaldseid ning see võib olla seletatav vaimse mahajäämisega
kromosoomanomaaliaga. Kohe hakati püüdma teha uuringuid, kui sagedasti see anomaalia esineb normikuulekatel ja kui sageli esineb see vaimuhaigetel. Tulemuseks saadi, et 10 korda oli sellise anomaalia esinemine sagedam vaimuhaigetel. Järgmine etapp vaadati, kas kurjategijatel on ka midagi taolist probleemi. Leiti, et kurjategijatel tuli umbes samasugune vahe. Ei saa teha järeldust, et XYY anomaalia on selgelt kuritegevust põhjustav geenikombinatsioon, sest sugugi mitte kõigil selliste anomaaliaga isikute puhul pole tegemist kurjategijate või vaimuhaigetega, on ka normikuulekaid isikuid. Need inimesed on ka välimuselt erinevad nad on pikad, tursked ja karmide näojoontega ning nende väljanägist võiks lugeda stereotüüpse kurjategija omaks. Kui nad sooritaksid kuritegeliku teo, siis suure tõenäosusega jäävad nad ka vahele, sest nad jäävad meelde. Anomaalia ei vii kõigi puhul kuritegeliku käitumiseni ning ei saa öelda, et see on kuritegeliku käitumise põhjus.
5-12a kuni 33% Poisid>Tüdrukud (3:1). 28% on kerge probleem; 39% keskmine ja 12% tõsine. Diagnostilised probleemid: Raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja käitumishäired. Raske eristada üldisest arengu pidurdamisest või VAMist. Raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või muude ajustruktuuride anomaaliaga kaasaskäivatest seisunditest. Ekspressiivse kõne häire: Kahjustus aktiivses kõnes Selge erinevus vanusnormidest sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus agrammatism, kõne voolavus ja loogika Kõnemõistmine ~ normis MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu ja keskendumisraskused 7-8-% koolieelikutest (Tomblin et al. 1997)
vanglast vabastamisel. 2.4. Kromosoomanomaaliate uuringud (XYY) Henry Goddard (USA psühholoog; IQ test inglise keelde; tugev päriliku mõju tunnistaja) - sugupuu uuringud (Kallikaki sugupuud). Nendele ei tasu väga palju rõhku panna. Nad on sageli lihtsalt huvitavad kõrvalt vaadata. Kuritegeliku käitumise aspektist on kõige rohkem uuritud sugukromosoomianomaaliaid. Meestel on sellise anomaalia korral üks y-kromosoom lisaks (tavaliselt naine xx, mees xy, taolise anomaaliaga mehel xyy). Normikuulekate hulgas on taolise anomaalia esinemissagedus ca 0,2%, kurjategijate hulgas ca 2%. 1 Spetsiifilist genotüüpi puudutav. Kas kurjategijate genotüüp erineb mingit moodi mitte kurjategijate omast? Me tahame saavutada seda, et inimesed ei kardaks geeniuuringus osaleda. KA on sellised, kus uuritakse kui palju kromosoome üldse on jne. Tavaliselt on meil 23 kromosoomi paari.
Kompass Kompassiga orienteeritakse maasti- Kompassinõel on tundlik metalli suh- kul kaarti, määratakse ilmakaari ja tes, seepärast ei tohi kompassi kasuta- minnakse asimuudi järgi vajalikus da näiteks relva, püksirihmapandla, suunas. Kompass koosneb kompassi- metallkäekella, auto, kõrgepingeliini- nõelast kapslis ja alusplaadist, millel de jms läheduses. Kompassist ei ole võivad olla liikumissuuna nooled, et abi magnetilise anomaaliaga piirkon- kompassi oleks kergem orienteerida nas liikudes. (joonis 8.10). Kompassi nõel on magnetiseeritud ja näitab alati põhjasuunda. Tavali- selt on põhjasuunda näitava kompas- sinõela ots punane. Asendamatu on kompass pimedas, halva nähtavuse korral ja merel, kuigi tänapäeval on ka GPS-seadmed, radarid, raadiolokat- sioon jms. Orienteeritud kompassil on kompas- sinõela ots nõelaväravas (joonis 8.11), kusjuures liikumissuuna nooled näi- tavad õiget liikumissuunda
annaabi.ee 
