,,Anna Karenina" Annat on kujutatud Lev Tolstoi romaanis kui ilusat, kirglikku ja haritud naist. Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19
armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei
,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Analüüsi Levini karakterit, tema positsiooni, vaateid, seisukohti ja arengut. 2. Nimeta ühiskondlikke probleeme, mida Tolstoi teoses käsitleb. Kelle kaudu ja kuidas need avatakse? 3. Analüüsi Vronski karakterit, tema positsiooni, vaateid, käitumise motiive ja suhet Annaga. 1. Levin ei sarnane ühegi teise Tolstoi karakteriga. Ta oli siiras, aus ning ei omanud ainsatki armukest terve teose vältel. Tema jaoks oli armastus harukordne ning abielu polnud vaid üks igapäevastest elu toimingutest. See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles. Levin oli endas ebakindel ning tema enesehinnang oli väga madal. See väljendub tema mõtetes pärast Kitty äraütlemist, kus
3. Anna palub oma mehelt lahutust, kuid ta ei ole nõus. Anna 5. Anna kuulis ja teadis, et kõik räägivad tema ja Vronski romaanist, otsustab siis kolida maale. Kuna enda meest ta pole kunagi paljud tuttavad teadsid seda ja loomulikult ei pidanud suud. Annal
2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karenina ja Vronski Lahendus- pole mistuslikku lahendust, Anna teeb enesetapu *Armastusest probleem-Abielluma peab kohustusest ning abielu on pha (lahutamine pole meldav)
Nende suhe hakkab jahenema, eriti kui Anna teatab, et ta on rase. Vronski ja Karenin satuvad siiski kokku ja peale seda Karenin nõustub vihaselt lahutusega. Ta lahkub Peterburgi. Peterburgis üritab Stiiva teda lahutuse suhtes ümber veenda. Saades Annalt kirja, et ta on suremas ja soovib andestust naaseb Karenin Peterburgi. Anna hakkab surema sünnituse tõttu-see nõrgendas teda ja ta jäi väga haigeks. Sünnib tütar, kes on terve. Anna anub andestust ja Karenin suudab talle andestada ja ütleb, et jätab lahutuse Anna otsustada. Ta isegi ütleb, et on nõus Anna ja Vronski tütart kasvatama. Vronski tunneb ennast Karenini ees alandatuna ja on Anna suremisest masendunud. Ta teeb enesetapukatse ennast tulistades. Enne verekaotusesse suremist leiab teener ta ja ta jääb ellu. Imekombel Anna terveneb, kuid otsustab mitte lahutada, sest ta ei suuda oma poega jätta. Anna ja Vronski põgenevad koos Venemaalt, kus Annat seltskonna poolt põlastatakse. Vronski loobub
Igaüks väldib neid, isegi Betsy Tverskaja, kes seletab, et ei saa riskida avaliku häbiga suheldes Annaga. Karenin kirjutab Annale, et ta ei tohi Serjooshat vaatama tulla ja et ta on laastunud. Anna otsustab näha ikkagi oma poega, ta ostab talle sünnipäevaks mänguasju ja külastab Karenini kodu ühel hommikul. Ta varjab oma nägu, kuni on sisenenud. Teenijad tunnevad Anna ära ja toovad talle Serjoosha. Ema ja poeg vestlevad, Anna nutab rõõmust ja kahetsusest. Serjoosha endine lapsehoidja, kes ka teda külastab, ütleb Annale, et Karenin tuleb varsti tuppa. Anna ruttab eemale, kuid kohtub Kareniniga oma teel välja. Kui ta lahkub, siis ta mõistab, et pole kunagi saanud võimalust Serjooshale mänguasju anda. Tagasiteel oma hotelli ei suuda Anna mõista oma praegust olukorda. Pealegi ta tunneb äkki vähem armastust oma imikust tütre Annie vastu. Anna teeb etteheiteid Vronskile, sest ta on viimasel ajal ta hüljanud.
Aleksei liialdas, nimetades ennast sõltumatuks mõtlejaks. Stephan Arkadits ja Dolly suhted purunesid, kui Dolly leidis Stephani kirjutatud kirja armukesele. Dolly oli kindel, et seda ta oma mehele ei andest kunagi, kuid ei olnud nõus ka lahutama oma laste tõttu. Tol ajal ei abiellutud armastuse ajendil. 19. sajandi Vene kõrgsoos peeti vana suhte lõpetamist, selleks et armastatuga koos olla, tabuks. Abielus mängis rolli seisus, perekonna suhted ja kõik mis puudutasid raha. Anna Karenina sõitis Peterburi selleks, et lepitada oma vend ja Dolly. Selle ülesandega sai Anna ka hakkama. Stephan Arkadits lubas, et ta ei vaata enam kunagi võõraid naisi. Ta kahetses oma tegu, kuid kui Dolly oli talle andestanud unustas Stephan oma lubaduse ning pööras rohkem tähelepanu teistele naistele kui Dollyle, kuid ta varjas seda väga profesionaalselt. ,,Naine on tead selline asi et uuri teda, kui palju sa uurid, ikka on ta täiesti uus." ütles Stephan
Lev Tolstoi Anna Karenina I osa Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Anna Teda on kujutatud kui lihtsat, ilusat, kirglikku ja haritud naist Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist Poeg Serjoza mängib ta elus väga suurt rolli Ta elab põhimõtte järgi, et armastus on kõigest tugevam Vronsk Raamatu alguses kurameeris Kittyga Ta on tark, rikas, enesekindel ja võistlusjanuline Raamatu alguses polnud väga usaldusväärne, muutus teose käigus On valmis loobuma oma ühiskondlikust positsioonist armastuse nimel Annaga Kitty Ilus 18.aastane tütarlaps Vanemad tundsid muret ta mehelepaneku pärast Lükkas tagasi Levini abieluettepaneku Päras Vronski armumist Annasse jääb väga haigeks Taastub Saksamaal sanatooriumis Levin
Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde.
konkurent. Kitty tähelepanu püüab saavutada ka krahv Aleksei Kirillovits Vronski. Sama päeva õhtul külastab Konstantin Dimitrits Kittyt ja palub tema oma naiseks. Neiu keeldub, kuid Levin ei saa lahkuda, sest saabuvad vürstinna, krahvinna Nordston, Vronski ja vürst. Esimesel võimalusel ta siiski lahkub ning võtab sellest õhtust kaasa vaid Kitty naeratava näo, kui neiu Vronskiga jutustab. Tegelikult ei olnud Aleksei Kirillovitsil plaaniski Dolly õega abielluda. Järgmisel päeval saabuvad Peterburist Oblonski õde Anna Arkadjevna Karenin ning krahvinna Vronskaja. Oma emale vastu tulnud Aleksei silmad Annat ning kiindub koheselt. Kodus õnnestub Annal Stepan Arkadits ja Dolly lepitada. Ta kohtub ka vennanaise õe Kittyga ning neist saavad sõbrannad. Mõne aja pärast toimub balli, kus Vronski suhtub oma endisesse kiindusobjekti küllaltki jahedalt, kuid tantsides Annaga lööb justkui särama. Kitty saab aru, et tema
aristocrat and civil servant who has been unfaithful to his wife Darya Alexandrovna, nicknamed "Dolly". Dolly has discovered his affair - with the family's governess - and the house and family are in turmoil. Stiva's affair and his reaction to his wife's distress shows an amorous personality that he cannot seem to suppress. In the midst of the turmoil, Stiva reminds the household that his married sister, Anna Arkadyevna Karenina is coming to visit from Saint Petersburg. Meanwhile, Stiva's childhood friend Konstantin Dmitrievich Levin ("Kostya") arrives in Moscow with the aim of proposing to Dolly's youngest sister Princess Ekaterina Alexandrovna Shcherbatskaya, "Kitty". Levin is a passionate, restless but shy aristocratic landowner who, unlike his Moscow friends, chooses to live in the country on his large estate. He discovers that Kitty is also being pursued by Count Alexei Kirillovich Vronsky, an army officer
Anna Karenina keskkond Moskva Teose tegevus algabki just nimelt Moskvas perekond Oblonskite peretüliga, mis on tingitud Moskva kergemeelse õhkkonna ja sellega kaasnenud abielurikkumisega. Üleüldse on kõik momendid raamatus, mis leiavad aset Moskvas, täis kergemeelsust, pigem pingevabat olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Stserbatskaja). Eriti värvikak
Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent
Mina kui Vronski Minu nimi on Aleksei Kirillovits Vronski. Mu välimus pole midagi erilist olen keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, tumedate juustega. Olen lihtne inimene. Raamatus tuvute põhimõtteliselt kahe minuga enne Annaga tutvumist ja pärast Annaga tutvumist. Ma räägin teile mõlemast endast. Nooremana polnud ma iialgi elanud perekondlikku elu ema elast selskonna elu ja isa ma lihtsalt ei mäleta. Oma igasuguse kasvatuse olen saanud paazikorpuses, mille lõpetasin hiilgava ohvitserina ja pärast mida sattusin Peterburi rikaste sõjaväenlase eluringis. Minu armusuhted olid alati väljaspool seltskonda. Te olete ehk kuulnud Anna õest Kittyst. Tema oli see neiu, kellega sain Moskvas esimest korda tunda läheneva sõpruse võlu, mille kohta võin nüüd öelda, et ta oli minu jaoks lihtsalt mööduv meeldimine nagu noortel ikka. Kitty oli minusse armunud tänu sellele, et pöörasin talle liiga palki tähelepanu. Neiu vanema
meelitused tagasi, kuid ta tunneb, et need teevad talle heameelt ja lõpuks saavad neist armukesed. Kitty süda jäi aga murtuks Anna abikaasa kahtlustab juba pikemat aega, et Anna petab teda Vronskiga, aga ta uskus, et kui midagi kindlat ei ole siis ei saa ta kahtlustada. Ta ei usu armukadedusse ja arvab, et see on kõige inetum tunne. Aga kui Anna talle üles tunnistab ühel päeval kui nad ühel päeval hobuste võiduajamiselt koju sõidavad, saab ta sellele kinnitust. Ta ei taha lahutust, sest kardab et seltskond põlgab ta ära. Alguses ta korraldabki asjad nii, et kooselu Annaga jätkub endistviisi ja Anna ei tohi Vronskit koju kutsuda. Nii juhtubki, aga kui Anna reegleid rikub ja Vronski ikkagi talle koju külla tuleb, peab Aleksei Aleksandrovits paratamatult hakkama tegelema lahutusega, kuigi ta ise seda ei soovi. Anna teab, et lahutuse korral jääb ta oma pojast ilma. Poeg on talle kõige kallim. Anna jääb Vronskist rasedaks ja sünnituse ajal jääb väga haigeks
aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta ennast kokku ja leida enda elus õnne ning siiski abielluda Leviniga. Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga. Minu arvates poleks Kitty pidanud Levini abieluettepanekut tagasi lükkama, mulle tundus juba alguses, et nad sobivad hästi kokku ja olin natukene pettunud, kui ta siiski ettepanekut vastu ei võtnud
L. Tolstoi “Anna Karenina” Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski – viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal
Oblonski perekond Moskvas on rebitud petmise pärast. Dolly sai teada oma mehe, Stiiva, afäärist nende laste endise koduõpetajannaga, ning ähvardab teda maha jätta. Stiiva kahetseb oma tegu kuid peamiselt on hämmastunud ning ei pööra oma teo tegelikkusele suurt tähelepanu, mis ärritab Dollyt veel rohkem. Anna Karenina, Stiva õde, kes tuli Peterburist ning on ühe tähtsa ministri naine, tuli Oblonskite majja rahuvalvajaks. Lõpuks tänu Annale Dolly andestab Stiivale ning nad jäävad kokku. Samal ajal, Dolly noorem õde, Kitty, külastab kaks meest: Konstantin Levin, imelik maaomanik, ning Aleksei Vronsky, ilus sõjaväe ohvitser. Kitty annab Levinile korvi, sest usub, et Vronsky palub ta kätt, kuid mitte kaua, kui Vronsky kohtab Anna Kareninat armub ta temasse. Kurb Kitty jääb haigeks sellest
ANNA KARENINA FILMIARVUSTUS Vaatasin filmi ’’Anna Karenina’’, mis on tehtud Lev Tolstoi romaani ainetel. Tegevus toimub 19.sajandi teisel poolel Venemaal. Teose keskmes on Anna Karenina, kes on abielus targa ja eduka Aleksei Alexandrovitš Kareniniga. Tal tekib armusuhe teise mehega ning see keerab ta elu pea peale. Filmist kuulsin esmakordselt enne vaatama asumist, kuid raamatust olin juba varem kuulnud. Sisust ei teadnud ma midagi ning ei osanud mitte midagi sellest filmist arvata. Filimis teevad kaasa kuulsad näitlejad nagu Matthew Macfadye, Kelly Macdonald,
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935
Madis Reisi „Anna Karenina “ Lev Tolstoi Vronski Te ju teate, ma sõidan selleks, et olla seal, kus olete teie,“ ütles ta, „ ma ei saa teisiti.“( Vronski sõnad Annale rongis.) See lõik näitab minu arvates, et Vronski ei armasta Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Sest hiljem oli Vronskil juba järgmine armuke. Kes tõi talle järgmised erutavad elamused, mida ta polnud Annaga tükk aega saanud. Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik – ilusa,
Anna ja Vronski. · Anna ja Vronski kohtumine Peterburis, suhte areng, seltskondlikud üritused Betty juures. · Ratsavõistlus, mure Vronski pärast ja Karenini teadasaamine naise armusuhtest. Keeldub lahutusest, nõuab avalikkuse ees koos olemist.. · Anna ja Vronski sõidavad maakodusse, Serjoza jääb Peterburisse. Anna on rase. · Vronski põrkab kogemata kokku Kareniniga, Karenin tahab lahutust. Anna on pärast sünnitust palavikus, Karenin halastab ja annab lahutuses otsustusõiguse Annale. Anna loobub lahutusest. · Anna ja Vronski sõidavad Itaaliasse, naasevad mõne aja pärast ja Anna saab Venemaal halvakspanu osaliseks. · Dolly külastab Annat, Anna tundub õnnelik. · Stepan viib Levini Annat külastama, mõlemad tunnevad üksteise suhtes sümpaatiat, Anna on Vronski suhtes seda enam vastumeelne.
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna
L. Tolstoi "Anna Karenina" Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud
F. Dostojevski ,,Anna Karenina" esimene osa 1. peatükk Dolly on saanud teada Stiiva afäärist prantsuse guvernandiga ja tahab lastega ära sõita. 2.peatükk Stiiva õde Anna Karenina tuleb neile külla ja veenab Dollyt Stiivaga leppima. 3.peatükk Konstantin Levin, Stiiva vana sõber, saabub Moskvasse eesmärgiga Dolly õde, Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta
Teesid abielu, perekonna kohta lähtudes ,,Anna Kareninast" Abiellumine peaks olema tingitud armastusest. Selline abielu võis püsida sajandeid tagasi, kuid mitte tänapäeva.Üldiselt on ikka nii, et kui ei ole abiellutud armastusest, siis varem või hiljem puruneb abielu mõne kolmanda isiku pärast. Perekond/abielu ei saa funktsioneerida, kui üks pool on pidevalt lennus. Selleks, et elada korralikku pereelu on vaja, et kõik pooled annaksid oma panuse ja oleksid kohal. Kui seda teeb ainult üks, siis võib suhe samuti puruneda. Hea suhte ja perekonna püsimiseks on vaja rääkida. Enamik inimesi ei oska teiste mõtteid lugeda. Ma võin ainult oletada, et Anna ning Karenini suhe oleks võib-olla püsinud, kui nad oleksid mõlemad rääkinud, mida nad ootavad ja soovivad. Pole mõtet abielu proovida säilitada laste või kellegi teise pärast. Anna ei tahtnud oma mehest lahutada oma poja tõttu, kuid see ei toonud midagi head kaasa. Võimalik, et ta oleks saanud om
Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus
Kirsiaed sümboliseeris Vm ilu, maailma minekut, unistusi. Kõiki tegelasi iseloomustas: nad näevad, mida tahavad; ei võitle unistuste täitumise eest; põlvkondadel elus erinevad väärtushinnangud ja nendest arusaamad; lepitakse oma oluga; pärast esimest läbikukkumist antakse alla. Kas elada minevikus või minna elus edasi? Suhtumine suurtesse muudatustesse positiivne või negatiivne? Edasi liikumine tulevikku ei hävita minevikku. Et võita, tuleb loobuda! Nad elasid mälestustes, hoidsid kramplikult kinni, ei läinud eluga edasi. ,,Enne kirsiaia müümist olime kõik närvilised ja murelikud, pärast, aga kui asi oli lõplikult, tagasipöördumatult lahenenud, muutusid kõik rahulikumaks, isegi rõõmsamaks..." PILET 3 Lev Tolstoi elu ja looming 1828-1910 Elu:
..et homme on see ja see vanaeit, kellele tahetakse elu kallale kippuda, sel ja sel tunnil ihuüksi kodus.", ning juba varem ühte vestlust, mis tema idee täideviimist julgustas, siis poleks ta võib-olla oma plaani kunagi teostanud. "Sada, tuhat asja ja kavatsust võiks korraldada ja parandada vanaeide rahaga....". Aga mõttest sai topeltmõrv. Kas see siis aitas? Ei, Roskolnikov nõrkes süümepiinadest ja saadud raha ei kasutanud ta kellegi abistamiseks.Ka Anna Karenina surmale aitas kaasa üks kohutav mälestus. Anna oli rongijaamas väga suures segaduses ja kui talle meenus see jõle õnnetus, mida ta oli kord pealt näinud , "...ta taipas, mida ta peab tegema.". Sellised saatuslikud hetked on väga ohtlikud ja müstilised. Võibki jääda mõtisklema, et miks see inimene pidi just tol hetkel olema seal ja kuulma/nägema, mida, parem oleks, kui poleks üldse toimunudki. Ka Annal olid ideaalid
1859 jõuab Peterburi, kergem teoseid avaldada. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. 1867 abiellub Anna Snitkiniga. 1877 ostab maja Staraja Rustasse. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. Looming Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. a. 1845 "Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse? (kajastub ka järgnevates teostes). Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! b. Jutustuste kogumik "Jutustused". Teistsugused põhimõtted kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
