luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Peamiselt on teemaks loodus, armastus ja kodumaa. · Millisena näeb autor inimsuhteid, armastust, elu mõtet, igapäevaelu, aega, loodust -Loodus- Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. -Armastus- Oh ära karda, kallis, ei ma sind tülita! Ei iialgi su armu sult taha kerjata: võin uhkelt, külmalt, võõralt su silmi vaadata - või vaikselt nagu vari sust mööda minna ka; võin lahkelt rannal' sõuda ka ilma sinuta, - võin aga põue põhjas
Sündis Tartus Juba lapsepõlves huvitus kirjandusest Üks Arbujate juhtvaime Abielus Betti Alveriga Suri väljasaadetuna Siberis Tjumeni oblastis Haud Looming Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardunud ladvus öökull huikab, Esikkogu ,,Palavik" (1934) täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Teine luulekogu Fontäänest kihisedes keeb kristall; kül udu piki kivisambaid sujub. ,,Kohtupäev" (1937) Kes mäletab veel kahavat printsessi, öö vaikuses kes kaua valvand siin, pää kuumav kaleda kolonni najal? See oli sätendaval, vingel aastajal,
Kasutatud on ristriimi. (ABAB) 2. „Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab, täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Fontäänest kihisedes keeb kristall; külm udu piki kivisambaid sujub. 4. „Ikalduse aastail“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. (ABBA) Näide: „… laastav kahu … vaid põllukivid … tuulikute rivid … ei tolma jahu“ 5. „Legendaarne“ Luuletus koosneb kuuest stroofist
Haava armastusluule kõige omapärasemaks jooneks on armastustunde ühinemine siira igatsusega headuse ja ilu järele. Luuletustes ,,Lill" ja ,,Nõmmelill" on Haava väljendanud looduse hingestamise kaudu inimese ja looduse ühtsust. On vaja meenutada Heine luuletust lootose armastusest kuu vastu, et mõista Haava looduse hingatuse omapära. Haava kujundites pole Heine muinasjutulist õrnust ja ilu, kuid selle asemel on tükike tõelist nõmme ja laant: Kanarbikus kasvasin, Tuli päike, tulisilm, sambla süles sirgusin, teiseks, teiseks läks kõik ilm. kaste külm mind kaisutas, Laasi hakkas hiilgama, pilve puhkel paisutas: õhud õrnad õõtsuma, olen nõmmelill. ilutsema ma. (Nõmmelill) Rahvalauliku tundepuhtuse ühinemine romantilise tunglevusega annab ,,Luuletuste" esimese vihu armastuslauludele nende äravahetamatu näo: (Unes nägin) Unes nägin hiilgavat Aga ei ma sinna nüüd kalli silmad säravad, imemaad, igatse: kaunimad, kuulsin kannelt kaunimat
nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa; Kirjaneitsi; Emajõe Ateena; Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale / ja Munamäe metsalt, murult / käib lahke Soome lahele? (M. Veske); Tuli päike, tulisilm (A. Haava). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kulla karvaline; ilma nõela pistmata. Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk ALLEGOORIAKS, kus
See raamat sisaldab kuni kakssada eri peatükki, mis osutavad arvukaiks valemeiks ja palveiks ning loitsudeks nende takistuste vastu, millele võib sattuda surnu oma teekonnal jumalate kohtu ette. Mitmed nendest peatükkidest ulatavad tagasi "Püramiiditekstidesse" ja "Sargatekstidesse". "Surnute raamatu" abiga ületab surnu kõik takistused ja jõuab "Mõlemapoolse tõe" saali, kus troonil istub Osiris ise. Tema kõrval on 42 nuga viibutavat deemonit. Nende nimed on Tulisilm, Varjuõgija, Verejooja jmt. Igaüks neist märgib ühte 42 võimalikust patust. Surnu asi on tõendada, et ta pole teinud ühtki pattu. Siis ei ründa teda ka ükski 42 deemonist. Surnult võeti rinnust süda ja asetati saalis seisvale kaalule. Selle kaalu teise kaussi asetati tõe sümbol, jumalanna Maati kujuke või selle sümbol jaanalinnusulg. Inimese teod ei tohtinud olla sulest raskemad. Kaalub jumal Anubis. Õigeksmõistmise
Metafoor võib laieneda kogu tekstile. ! ! Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünteesia. ISIKUSTAMINE e PERSONIFIKATSIOON- millelegi mitteinimlikule (elutule) isikuomaduste omistamine- Mõte südant lööb; Toomingad valvavad talu. ÜMBERÜTLUS e PERIFRAAS- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa, kirjaneitsi, Emajõe Ateena; Tuli päike, tulisilm. ! Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. Ümberütlused on ka SÕNAKEELD e TABU- (issand, põrguvürst, härra direktor (mitte Ants ega Jüri) ja MAHEVÄLJENDUS e EUFEMISM- (armurõõm, võid jääda Nimetuse riiki; Sääl teistpoool ust). SÜMBOL- võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset. ! Täht süttib taevas; Lill tärkab su haua pinnast; Me liigume loogeldes loojangu poole.
Troop on kõnekujund, milles sõnu ja väljendeid kasutatakse ülekantud tähenduses. Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal. Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse ( põhikujutlus ) ja see, millega võrreldakse, siis metafooris jääb põhikujutlus ära. Metafoori on mõnikord võimalik määrata ainult aimamisi. Sõnade ja väljendite metafoorne tähendus ilmneb alati kontekstis. Näiteks: päike=tulisilm, kuldratas, taevalamp; Kadriorus hõõgab nüüd vahtrate leekivat kulda; metafoorsed epiteedid hall elu, hele naer, kuldsed uned, arg vihmasadu; hea maitse(stiilitunnetus), tähtis nina(esileküündiv inimene), Sageli haarab metafoorne väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost. Neil juhtumeil on tegemist laiendatud metafooriga: päevade kaupa saeb hambuline metsapiir sinist taevakummi, mind otsitakse jo teises ilmas tikutulega taga ( haige inimese kohta, kes
See raamat sisaldab kuni kakssada eri peatükki, mis osutavad arvukaiks valemeiks ja palveiks ning loitsudeks nende takistuste vastu, millele võib sattuda surnu oma teekonnal jumalate kohtu ette. Mitmed nendest peatükkidest ulatavad tagasi "Püramiiditekstidesse" ja "Sargatekstidesse". "Surnute raamatu" abiga ületab surnu kõik takistused ja jõuab "Mõlemapoolse tõe" saali, kus troonil istub Osiris ise. Tema kõrval on 42 nuga viibutavat deemonit. Nende nimed on Tulisilm, Varjuõgija, Verejooja jmt. Igaüks neist märgib ühte 42 võimalikust patust. Surnu asi on tõendada, et ta pole teinud ühtki pattu. Siis ei ründa teda ka ükski 42 deemonist. Surnult võeti rinnust süda ja asetati saalis seisvale kaalule. Selle kaalu teise kaussi asetati tõe sümbol, jumalanna Maati kujuke või selle sümbol jaanalinnusulg. Inimese teod ei tohtinud olla sulest raskemad. Kaalub jumal Anubis.
annaabi.ee 
