Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. · Haagise pidurisüsteemiga on ühendus 7pooluselise pistikupesa
Juhtimisseade juhib ja koordineerib ALU ja sisemiste registrite tööd arvutikäsu täitmise käigus. Sisemine registerplokk toimib mikroprotsessori sisemäluna, sest ta on peamiselt kasutusel andmete ja käskude ajutiseks säilitamiseks. Käskude täitmine Arvuti püsimällu (ROM-i) salvestatud või muutmällu (RAM-i) laaditud programmid ja töötlusandmed ise veel arvutusoperatsioone ei juhi. Käsud tuelb kõigepealt juhtseadme abiga ja andmesiini kaudu põhimälust (RAM-ist) keskseadme vastavasse registrisse lugeda. Koostöös ALU-ga toimub iga programmikäsu täitmine kaheastmeliselt: 1.käsu sisselugemine koos analüüsiga, milliseid operatsioone tuleb vastavalt käsu sisule esile kutsuda (võttefaas- fetch cycle), 2.käsu tegelik täitmine (täitefaas). Juhtseade vastutab käskude ajalise kulgemise ja deÅ?ifreerimise eest. Ta genereerib vajalikke kahendsignaale ja tekitab nõutavaid masintsükleid
4. Mis asi on wafer? - Räni plaadid, millele toodetakse integraalskeemid. 5. Mida ütleb Moore seadus? - Ühele ränikristallile paigutatavate transistorite arv kahekordistub iga 18 kuuga. 6. Mis on aadressi- ja andmesiin? - Aadressisiin (Address bus) - Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda - Andmesiini laius (Data bus) - Andmesiini kaudu samaaegselt edastatavate bittide arv (iga biti jaoks on kaablis oma juhtmesoon) 7. Mida tähendab digitaalinfo juures diskreetne aeg? - Aeg, millal loetakse signaali diskreetne seisund? (madal, kõrge) 8. Millised on 4 peamist numbrisüsteemi? - 10 – kümnend- ehk detsimaalsüsteem - 2 – kahend- ehk binaarsüsteem - 16 – kuusteistkümmend- ehk heksadetsimaalsüsteem - 8 – kaheksand- ehk oktaalsüsteem
käskudega. Selleks on pordid ühendatud ka protsessori aadressi- ja juhtsiiniga. Lugemis- ja kirjutamiskäsu ajal määrab aadressisiinil olev kood (aadress) pordi (täpsemalt pordi registri), millega operatsioon toimub. Kuna protsessoriga ühendatavad sisend-väljundseadmed on väga erinevad, kasutatakse ka väga erinevaid porte. Üldiselt on lihtsamal seadmel ka lihtsam port. Näiteks üksikul valgusdioodil piisab pordiks ühest trigerist. Trigeri sisendiks on andmesiini üks järk. Trigeril on oma aadress, st aadressidekooder, mille väljund lubab sellesse trigerisse salvestada ainult vastava aadressiga kirjutamiskäsu ajal. Trigeri väljundis on kas otse või läbi transistori 8 valgusdiood. Kui trigeri aadressil väljastada niisugune bait, kus trigeri sisendiga ühendatud järgu väärtus on 1, siis käsu täitmise tulemusel läheb triger olekusse 1 ja trigeri väljund kõrgeks
operatsioonisüsteem. Viimane mõiste hõlmab tarkvarakeskkonda, mille kaudu hallatakse süsteemiressursse ja jagatakse kasutajale juurdepääsu erinevatele riistvarakomponentidele ning võimaldatakse käivitada erinevaid programme ehk rakendusi, et panna arvuti teostama kasutajale vajalikke ülesandeid. 1.1.2 Arvutisüsteemi põhikomponentidevahelised seosed Arvutisüsteemi põhikomponentide omavaheline andmevahetus toimub mööda füüsilisi meediumeid ehk siine (Bus): mööda andmesiini liiguvad andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Joonis 1-2. Arvuti plokkskeem Et ühendada erinevad komponendid ja võimaldada arvutil andmevahetust perifeeriaseadmetega on kasutusel täiendav integraalskeemide komplekt ehk tugikiibistik. Kõik arvuti komponendid ühendatakse koos tööle spetsiaalsel trükkplaadil ehk emaplaadil. Emaplaadil on tugikiibistik koos
· Ultra ATA/66-ühilduv IDE seade (kõvaketas või CD-ROM) · 40-pin 80-conductor kaabel SCSI- (Small Computer System Interface)- Paralleelliidese standard mitmesuguste välisseadmete nagu kõvakettad, lindiseadmed, skannerid jms. ühendamiseks arvutiga. IDE-st universaalsemal SCSI liidesel on tänapäeval mitmeid variatsioone (Wide SCSI, Fast SCASI, Fast Wide SCSI jms.), mis erinevad üksteisest ülekandekiiruse, andmesiini laiuse (8 või 16 bitti) ja ühendatavate seadmete arvu poolest. Kõige suuremat ülekandekiirust (80 MB/s) võimaldab Wide Ultra2 SCSI. SCSI-3 liidesel põhinevad kettad tagavad Ultra ATA ketastest veelgi suurema andmevahetuskiiruse. Neil on suurem pöörlemiskiirus, kõrgem müratase ja nad on eelmistest märksa kallimad. Parematele emaplaatidele on see liides integreeritud. SCSI on vajalik tööjaamades ja andmebaasiserverites.
16- või enamasoonelist siini. Otseselt adresseeritavate mälupesade arv võrdub muutmälu pesade (baitide) arvuga ehk mälu mahuga. 16-bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216 = 65535 baiti = 64 Kbaiti; (220 = 1 Mbait). Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Kui protsessor saadab andmesiinile väljastamiseks kaheksa bitti, antakse need bitid väljundliidese kaudu edasi väljundseadmetele. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR (write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse
korrutamine (konjuktsioon) ning käsudekooder ta ära tunneb * bittide olekud. Samuti toimub või loendab sündmusi. DMA loogiline alternatiiv ehk välistav juhtautomaat- käsu järgi määrab andmesiini kaudu andmevahetus kontroller on ette nähtud otseside või. Nende põhifunktsioonide juhtautomaat protsessori protsessori ja mälu vahel. loomiseks andmeallika ja tarbija kombineerimisega ning
väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja
teostada nii lugemist kui ka salvestamist. 1.2.1 Põhimälu tööpõhimõte Käesoleva materjali punktis 2.1 ,,Mikroprotsessori ehitus" on joonis, mis seletab info liikumist mikroprotsessori ja mälude RAM ning ROM ning mikroprotsessori vahel. Jooniselt on näha, et mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriosadele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini - täpsemalt 1048576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida 6 kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi
elementi, ning alles siis pääseb soovitud elemendile ligi. Assotiatsiiv mälu - mille erinevus tavapärasest aadressmälust seisneb selles, et tema poole pöördutakse sisu, mitte aadressi järgi. Kui assotsiatiivmälu sisendisse antav võrdluskood ühtib mõne tema pesa sisuga, siis tekitatakse tema väljundis ühtivussignaal ja antakse välja vastav aadressisignaal. Selle signaali abil pöördutakse seejärel peitmälu RAM-I poole ja toimub kiire andmete lugemine ja ülekanne protsessorile andmesiini kaudu. Kui aga ühtivust ei teki, siis tuleb lugeda palju aeglasemast põhimälust. VRAM=video RAM videomuutmälu, tugineb kahe pordiga varustatud DRAM- mälulülitustele. Üks portidest on kahesuunaline asünkroonselt talitlev rööpport, teine ühesuunaline sünkroonne jadaport. Rööpordi kaudu salvestatakse kuvatav info videomällu, jadapordi kaudu väljastatakse kuvaseadmele. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Riistvaraline realisatsioon- Alati võib algoritmi
Kui näiteks mälu sõna on 8 bitti (üks bait), siis saab lugeda või kirjutada infot baidi kaupa. Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust lugemine (MEMORY READ) . Teatud mälu tüüpidel on muidugi veel täiendavaid juhtsignaale. Mälu poole pöördumisel määrab aadressi dekooder, millise mälupesa poole toimub pöördumine.
Kui näiteks mälu sõna on 8 bitti (üks bait), siis saab lugeda või kirjutada infot baidi kaupa. Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust lugemine (MEMORY READ) . Teatud mälu tüüpidel on muidugi veel täiendavaid juhtsignaale. Mälu poole pöördumisel määrab aadressi dekooder, millise mälupesa poole toimub pöördumine.
grant DMA cycle (CPU) --> grant data transfer (DMA controller) ---> transfer data (peripeheral) DMA tsükli ajal on CPU olekus HALT. Cycle stealing DMA controller & CPU teevad siinitsüklid vaheldumisi. 33. Sisend-väljundseadmete ja CPU andmevahetus: CPU --> parallel to serial converter --> serial data --> serial to parallel converter peripheral controller CPU ja peripherali vahel Peripheral interface chip --> Seal konverteeritakse juhtsiini, aadress-siini & andmesiini inf perifeeriaseadmele arusaadavale kujule. CPU+mem <--> Host adaptor <--> controller <--> device 34. Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid: kontroller programmeritav protsessor, mis juhib I/O seadet, teisendab elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse
grant DMA cycle (CPU) --> grant data transfer (DMA controller) ---> transfer data (peripeheral) DMA tsükli ajal on CPU olekus HALT. Cycle stealing DMA controller & CPU teevad siinitsüklid vaheldumisi. 33. Sisend-väljundseadmete ja CPU andmevahetus: CPU --> parallel to serial converter --> serial data --> serial to parallel converter peripheral controller CPU ja peripherali vahel Peripheral interface chip --> Seal konverteeritakse juhtsiini, aadress-siini & andmesiini inf perifeeriaseadmele arusaadavale kujule. CPU+mem <--> Host adaptor <--> controller <--> device 34. Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid: kontroller programmeritav protsessor, mis juhib I/O seadet, teisendab elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse
Mälu nimetatakse staatiliseks, sest salvestatud informatsioon säilib seal ka pärast mälust lugemist, püsides kuitahes kaua, kui mäluelemendile on rakendatud toitepinge. Kui sisendi-väljundi juhtimise signaal R/W=1, siis on tegemist lugemisega, kui R/W=0, siis on tegemist mällu kirjutamisega. Signaali CS(katusega) kasutatakse 9 selleks, et üldse lubada mälukiibist bitti lugeda või sellesse kirjutada. OE(katusega) avab andmesiini puhvrid. Kasutatakse lülitusi, mis on sarnased D flip-flop trigerile. · Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) Dünaamiliste muutmälude tööpõhimõte on lihtne. Informatsiooni hoidmiseks kasutatakse kondensaatorit. Ühe infobiti kahele loogilisele olekule vastavad siis laetud ja laadimata kondensaator. Skeemilistel ja tehnoloogilistel põhjustel moodustavad ühe mäluelemendi kondensaator ja transistor, kusjuures kondensaatorina on
Kahendsüsteemis on ainult kaks numbrit, üks ja null, kõik arvutused tehakse kahendsüsteemis. See on ka põhjus, miks paljud suurused on kirjeldatud arvutimaailmas veidrate numbrite abil: 128, 256, 512,1024 jne, tegemist on kahe astmetega. Kuidas liiguvad andmed arvutis? Andmed liiguvad arvutis peamiselt kolme ploki vahel: protsessor, mälu ja sisend-väljund (kõvakettad, graafika- ja helikaardid jne). Andmete transportimiseks ühest kohas teise kasutatakse siine: mööda andmesiini liiguvad andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Protsessor (CPU- central processing unit) on siseseade, mis oskab täita etteantud hulga käske, manipuleerida andmetega.Tihti peetakse arvutisüsteemi kõige tähtsamaks osaks, mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist jõudlust kõige enam. Tänapäeva arvutites on kasutusel mikroprotsessorid
suunas. AB järgulisus määrab maksimaalse adresseeritava mälu mahu ja maksimaalse sisend-väljund seadmete arvu. Selleks, et suurendada mälu mahtu, tuleb aadress-siinile lisada juurde järke. Kui see ei ole tehnoloogiliselt võimalik tuleb kasutada muid meetodeid. Täiendus(Margus) - Aadressi siini kasutab protsessor päringu edastamiseks mällu. Nagu eelpool mainitud siis liiguvad selles ainult aadresside asukohad, millest andmeid lugeda/kirjutada. Päringu vastus saadetakse läbi andmesiini tagasi protsessorisse. Tavaliselt jooksevad nii data kui address bus läbi North Bridge-i (aka Memory Control Hub), mis handle-b kõiki mälu/graafikaga seotud andmevahetusoperatsioone. (Data bus ja address bus kokku moodustavad front-side busi, mille kiirus määrab ära kogu arvuti kiiruse. Läbi selle siini jooksevad ka sisend/väljund info.) 3)Juht-siin (Control Bus (CB)) - kaudu liigub juhtimiseks vajalik info. R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab
põhiliseks ,,andmemaardlaks". Kui arvuti on välja lülitatud, paiknevad kõik vajalikud andmed kõvaketal. (Arvuti üleslaadimisel kantakse sealt vajalik mäludesse jne). Pöördumisaeg näitusena 10ms, maht 10 - 1000GB. *CD-ROM: 100ms, 700MB, odav ning teisaldatav. *Perifeeriaseadmed (magnetlint,...)100GB; 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving).[1] *Üldjuhul määrab andmesiini järgulisus (nt. 16,32,64bit) ära ka sõna järgulisuse mälus, kui sõna ei edastata just osade kaupa (mida on muuseas ka võimalik realiseerida). *Suureks probleemiks muutmälude puhul on aga see, et puht-tehnoloogilistel põhjustel pole võimalik valmistada kogu adresseeritavat mälu ühe mooduli baasil. Seetõttu koostatakse mälusid sageli mitmest moodulist. *Mitmest pangast(moodulist) koosneval mälul võivad järjestikused sõnad olla organiseeritud kahel viisil: a)
väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Andmesiini jägulisus määrab ära tavaliselt sõna järgulususe mälus, kui sõna ei edastata osade kaupa. Sellist asja on tõesti mõnikord ka kasutatud. Teine probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus, nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadress siini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse
Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Andmesiini järgulisus määrab ära tavaliselt sõna järgulususe mälus, kui sõna ei edastata osade kaupa. Sellist asja on tõesti mõnikord ka kasutatud. Teine probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus, nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadress siini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse kasutada ka väiksemat mälu millele võib vastavalt vajadusele ja rahakotile hankida soovi
boundaries of the received bits at the receiver. This is the reason why Manchester coding is used in Ethernet LANs. A binary encoding and transmission scheme in which ones and zeros are represented by opposite and alternating high and low voltages, and in which there is no return to a reference (zero) voltage between encoded bits. I2C-kood Siin on välja eraldatud Manchesteri kood. Eesmärk on ka lahti saada taktsignaalist. Andmesiini testitakse taktsignaali kõrgetel nivoodel. Kui üks pool muudab taktsignaali, siis teine pool testib ja seab oma taktsignaali paika. Kui taktsignaal on madal, siis ülekannet ei toimu. Ülekandesignaalina võib kasutada ka voolu muutust. Seda tehakse keerupaariga. Keerupaariga lülitus ei vaja maasiini, häirete suhtes vähetundlik kui koaksiaalkaabel. Frondid määravad ära bittide vahelise seisundi NRZI-kood
Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register selle puhul toimub kahesuunaline nihe. MÄLU ORGANISEERIMINE: KOOSTAMINE MITMEST MOODULIST JA VAHELDAMINE Andmesiini jägulisus määrab ära tavaliselt sõna järgulususe mälus, kui sõna ei edastata osade kaupa. Sellist asja on tõesti mõnikord ka kasutatud. Teine probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus, nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadress siini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse kasutatda ka väiksemat mälu millele võib vastavalt
Reverssiivne nihkeregister võimaldab kahesuunalist nihet. Registrid arvuti ehituses äärmiselt tähtsad, kuna protsessoris toimub kogu vahetu info töötlemine just andmeregistrite abil. Andmeid tõstetakse töötlemiseks mälust andmeregistritesse ja sealt tagasi mällu. Samuti on arvuti suvapöördusmälu jämedates joontes lihtsalt üks väga suur registrite massiiv. 2. MÄLU ORGANISEERIMINE: KOOSTAMINE MITMEST MOODULIST JA VAHELDAMINE (INTERLEAVING) Andmesiini järgulisus määrab ära sõna järgulususe mälus, kui sõna ei edastata osade kaupa. Kogu mälu mahtu, mida on võimalik adressida aadresssiini abil, ei ole tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Mälu tuleb koostada mitmest moodulist. Annab võimaluse kasutada väiksemat mälu, millele saab lisa hankida. Mitmest pangast koosneval mälul võivad järjestikkused pesad olla järjest ühes pangas ja edasi samuti järgmises.
. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andme edastus konveierinaPipelining -.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal 33. Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi koodi teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 34. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Andmesiini jägulisus määrab ära tavaliselt sõna järgulususe mälus, kui sõna ei edastata osade kaupa. Sellist asja on tõesti mõnikord ka kasutatud. Teine probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus, nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadress siini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse kasutatda ka väiksemat mälu millele võib vastavalt
korda 216 kuuga ehk keskmiselt 1,94 korda iga 18 kuuga. 12 2.2. Muut- ja püsimälu Nagu ülaltoodud joonisest selgus on mikroprotsessoris sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriüksustele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini- täpsemalt 1 048 576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt
annaabi.ee 
