Andmekogumismeetodid Ankeet Mõiste Ankeet küsitlusleht mingite andmete saamiseks, kirjalik ringküsitlus. Üks andmete kogumise meetodeid on ankeetküsitlus. Inimeste grupile jaotatakse kätte kas paberil või internetikeskkonnas küsimused kindla teema kohta. Ankeedi eesmärgiks on suurema grupi uurimine mingi teema teadlikkuse kohta või osaluse kohta. Ankeet Organiseeritud küsimuste kogu Saab koguda suure andmestiku. Võib haarata palju inimesi ja esitada neile rohkelt küsimusi Meetod on tõhus, sest säästab uurija aega ja vaeva Hoolikalt koostatud ankeeti saab kergesti arvuti abil analüüsida Ankeet sarnaneb struktureeritud intervjuuga küsimused varem välja töötatud ja neid esitatakse kindlas järjekorras Ankeedi osad Viisakas pöördumine (kes uurib, mida uurib, miks uurib, kas ankeet on anonüümne jne.) Küsimused Tänusõnad Küsimuste tüübid ...
Erialase lõputöö tutvustus Foorumipostituse sisu peab olema järgmine: 1. Tutvustage loetud lõputööd (sh eesmärki, hüpoteese e. uurimisküsimus) lisage postitusele selle korrektne viide ja miks just see töö valituks osutus. 2. Millistele teooriatele autor tugineb, kuidas hindate teoreetilist käsitlust (piisav, pealiskaudne, aegunud, uudne, huvitav, igav, vmt)? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutati? Kuidas hindate saadud andmete kvaliteeti? 4. Milliseid andmetöötlusmeetodeid kasutati? Kas neid on piisavalt selgitatud ja põhjendatud? 5. Millised olid peamised tulemused, mida lõputöös tutvustati? Kas need olid uudsed, huvitavad või mitte? Lõputöö tsiteerimine (st teksti sõnasõnaline kopeerimine) ei ole siin töös lubatud. sõnastage vastused küsimustele oma sõnadega ja üldistades.
Pean lõputöö teoreetilist käsitlust huvitavaks, kuid veidi ehk pealiskaudseks. Sooviks näha rohkem detailidesse laskumist. Lõputöös ei peegeldu autori huvi teema kohta, sest teema on selline, mida oleks ehk võimalik veidi laiemalt käsitleda. Samas on lõputöö kaasaegne, sest keskonnaprobleemid on hetkel väga aktuaalsed ning samuti meeldis põhjalik uuring erinevate ökoloogiliste ja keskkonnasäästlike sertifikaatide ning märgiste kohta. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutati? Kuidas hindate saadud andmete kvaliteeti? Andmekogumismeetodiks valiti ankeetküsitlus, mis saadeti laiali veebipõhiselt. Saadud andmete kvaliteet on üsna keskpärane. Arvestades, et tagasi tulid vaid nende ettevõtete arvamused, kellel on internet igapäevakasutuses. Lisaks sellele jäeti ankeedid saatmata nendele majutusettevõtetele, kellel puudub e-posti aadress puhkaeestis.ee veebilehel. Samuti võib andmete kvaliteeti nimetada keskpäraseks,
põhjal ja uuringu korratavus oleks keeruline. Uurimuse kajastus artiklis oli osaliselt tõestatud tsitaatide välja toomisega. Artiklis välja toodud tsitaadid näitavad kvalitatiivse uuringu tõestatust. Uuring viidi läbi ligi tuhande valdavalt Ida-Virumaa õpilase ja õpetaja seas, lisaks küsitleti haridusasutuste juhte, lapsevanemaid, tööandjaid ja teisi sihtrühmi. Artiklis ei ole kajastatud uuringu läbiviimise metoodikat ja andmekogumismeetodeid, on vaid öeldud, et uuritavaid küsitleti. Hinnates antud uuritavate käest saadud andmete objektiivsust, arvan, et andmed ei ole kõige objektiivsemad. Õpilased ja lapsevanemad vastavad sageli küsitlustele kiiruga ja lähtuvad ainult enda seisukohtadest, neil on raske hinnata kogu haridussüsteemi. Samuti on oma vaatenurk tööandjatel, haridusasutuste juhtidel ning teistel sihtrühmadel. Selle uuringuga oli võimalik selgitada erinevaid
(tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Subjektiivne, induktiivne lähenemine, arusaamine, mõistmine, vähene uuritavate hulkk, usaldusväärsus 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? Intervjuu, vaatlus, fotointervjuu 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktueeritud intervjuu-küsimustiku intervjuu Poolstruktueeritud (teemaintervjuu) Avatud intervjuu-vestlus teatud teemal Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6
ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Uuringu tulemused sõltuvad uurija tõlgendustest. Uurimus on subjektiivne, kasutatkse induktiivset lähenemist. Toimub loomulikus keskkonnas. Vähene uuritavate hulk. Sellel on narratiivne iseloom ning on tähtis uurija positsioon. Mikromaailma uurimine. Mida? Kuidas? Mil viisil? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? . Kasutatakse intervjuud vaatlust, videoanalüüsi, tekste ja piltide analüüse. 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktureeritud intervjuu (küsimustiku intervjuu). Poolstruktureeritud (teemaintervjuu, semi-structured interview). Avatud intervjuu
loomulikus keskkonnas. Kuna tegeliku pildi saamiseks ei piisa ainult oma tegevustest, argielust, kultuurist ja tõekspidamistest rääkimine, siis saavutab etnograafilises uurimuses uurija sügava mõistmise ka võõrastes kultuurides. Etnograafia kõige loogilisem ja äärmuslikum tulemus on autoetnograafia. Andmeid kogutakse välitöö käigus, kui teostatakse osalusvaatlus, mille käigus tehakse märkmeid või kasutatakse tehnilisi vahendeid vaatluse fikseerimiseks, kasutatakse ka teisi andmekogumismeetodeid ning andmeid töödeldakse ja esitatakse. Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega. Etnograafia põhineb peamiselt sümbolilise interaktsionismi, fenomenoloogia külgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalismi külgneva sotsiaalkonstruktsionismiga teooriatel.
püstitamine. · Hüpotees on teada olevaile faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta (ENE 3. köide, lk. 535). Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. hüpotees on teaduslik oletus; hüpotees peab olema kontrollitav; hüpotees sõnastatakse ühemõttelise väitena; hüpotees peab omama tagapõhja, lähtuma probleemist. Teadustöö 4. Etapp: · Uurimismetoodika väljatöötamine: Kasutamisotstarbe järgi eristatakse : 1) andmekogumismeetodeid, 2) andmetöötlusmeetodeid, 3) tulemuste tõlgendamise (interpreteerimise) meetodeid 4) tulemuste esitamise meetodeid. Töö 5. Etapp: · Viies etapp on uuringu teostamine (faktilise materjali kogumine ja analüüs). Töö 6. Etapp: · Kuues etapp on tulemuste (statistiline ja teoreetiline) analüüs ja interpreteerimine. Töö 7. Etapp · Seitmes etapp on töö kirjalik vormistamine. Rühmatöö 2
toimunud muutused. 5 2. KVALITATIIVNE UURIMISVIIS Ettevõtlus ja majandusuuringutes kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit, mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv, on arvudel mittepõhinev interpretatsioon ja tõlgendus uurimistulemustest. Kvalitatiivsed uurimismeetodid: 1. eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku arvestades kvaliteete ja detaile; 2. uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; 3. saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata. Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. Uurijana kasutatakse kvalitatiivsete meetodite kasutamise puhul järgmist praktikat:
reaalsed ning seotud aja ja tegevuse kaudu (ajaloolised, organisatsioonilised, võrdlevad juhtumid) Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes
2.6. Metoodika Metoodika osas käsitletakse võimalikult detailselt ja põhjalikult uurimisobjekte ja valimit (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad jne) – kirjeldatakse uurimisobjekte või uuritavaid (uuritavate hulk ja neid iseloomustavad andmed) ning valimiga uurimuse puhul valimi moodustamise põhimõtteid; 11 uurimisstrateegiat ja andmekogumismeetodeid – põhjendatakse nende valikut, usaldusväärsust ning sobivust uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside tõestamiseks; uurimuse protseduuri – kirjeldatakse millal, kus ja kuidas midagi tehti. Kirjeldatakse andmeanalüüsi meetodeid ja põhimõtteid. Selleks, et lugeja saaks tehtud uuringuid soovi korral mis tahes ajahetkel korrata, peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Meetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras.
kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. Oluline on, et kava oleks terviklik, selge ja loogiline, ning töö ülesehitus oleks allutatud töö eesmärkidele. 5.4. Andmete kogumine uurimuse jaoks Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. Empiiriliseks materjaliks on uurimisküsimusest lähtuvad andmed. Viimaste kogumiseks kasutatakse vastavalt vajadusele andmekogumismeetodeid, näiteks vaatlust, küsitlust, eksperimenti, intervjuud või dokumentide analüüsi. Materjali kogumine ning kasutatavate meetodite valik sõltub uurimisküsimusest ja uurimisteemast. Oluline on materjali kogumise protseduuri korrektsus. Siinkohal tuleb õpilasel kindlasti nõu pidada juhendajaga ning materjalide kogumise protseduur väga põhjalikult läbi mõelda. Uurimistöö materjali kogumise etapi võtmesõna on planeerimine. Materjali kogumist ette
faktide ümberjutustamine. Kõik muudavad oma arvamusi sotsiaalselt aktsepteeritavamaks, seetõttu tegelemegi eelkõige tõlgendustega, mitte suure ja ühese Tõega. Et aga üldiselt saada tõelisemaid arvamusi mingil (delikaatsemal) teemal, tasub valida individuaalintervjuu. Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus. Tuleneb otseselt antropoloogilisest, etnograafilisest uurimusest see on oluline suund. Üks olulisemaid andmekogumismeetodeid. Eesmärk: · Meid huvitab inimeste tegevus, meie eesmärk on inimeste tegevuse tundmaõppimine otseselt, mitte mingite vahendajate kaudu, vaid loomulikus elu- või töökeskkonnas. Nende jaoks loomulik keskkond, keda uurime nad viibivad seal argipäevaselt. · Inimestevaheliste interaktsioonide tundmaõppimine kuidas inimesed selles loomulikus keskkonnas omavahel suhtlevad. · Tähenduste taasloomise protsessi tundmaõppimine kuidas inimesed kasutavad ehk
ajal selgitamaks, kuidas operatiivkaart abistab PTJ-i otsustuse vastuvõtmistel; 3. Määrata, millised andmed peab sisaldama operatiivkaart ning selle sobilik esitusviis. Lähtudes püstitatud eesmärgist on lõputöö rakendusliku iseloomuga. Uurimismeetodina on kasutatud juhtumianalüüsi. Lõputöös püstitatud ülesannete lahendamiseks kasutatakse kombineeritud uurimismeetodit, rakendades nii kvalitatiivsele- kui kvantitatiivsele uuringule omaseid andmekogumismeetodeid. Andmeanalüüsimeetodiks on valdavalt kasutatud statistiline meetod kasutades kirjeldavat statistikat. 6 Uurimistööna viib autor läbi küsitluse paberkandjal ja küsitluse veebikeskkonnas, kus osalevad PTJ-d ehk Päästeameti päästekeskuste operatiivkorrapidajad, meeskonnavanemad, rühmapealikud ning operatiivkaardi haldamise eest vastavad teenistujad - valmisolekubüroo pealikud ja peaspetsialistid
arvamused ja hoiakud senise korra kohta ning ootused tulevikuks. Samuti loob antud uuring võimaluse ettevõtte juhtkonnal teada saada töötajate ootused nende arengu kohta ja võimaluse viia töötajate ootused kooskõlla edasise arengustrateegiaga. Uurimise läbiviimiseks oli võimalik kasutada uuritava ettevõtte personalidokumente, juhiseid, koolitusaruandeid, materjale ja eeskirju. Uuringutulemuste saamiseks kasutati mitmeid andmekogumismeetodeid, lähtuti nii esmastest kui ka teisestest andmetest. Olulise tähtsusega oli autori jaoks välja tuua ettevõtte põhjalik kirjeldus, kuna koolitustegevus on igas ettevõttes erinev ja lähtub ettevõtte eesmärkidest, ajaloost, struktuurist, kultuurist ja põhimõtetest. Ettevõtte kirjeldusele järgneva uurimuse teostamiseks kasutas autor uurimismeetoditena ettevõtte sisemise informatsiooni ehk teiseste andmete ettevõtte ametlike dokumentide, materjalide ja
annaabi.ee 
