Täna kõnelen Teile hiljutisest Venemaa presidendi Vladimir Putini otsusest kehtestada sisseveokeeld enamikele toiduainetele Euroopa Liidust, USAst, Kanadast, Austraaliast ja Norrast. Kuna eelmainitud protsess mõjutab otseselt ka Eesti majandust, leian, et tegemist on aktuaalse ja kõnelemist väärt teemaga. 7. augustil kinnitas vene peaminister Dmitri Medvedev president Vladimir Putini palvel sisseveokeelu lääneriikidest pärit põllumajandussaadustele. Impordikeeld kehtestati Putini sõnul vastukaaluks lääneriikide kehtestatud sanktsioonidele seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Selle aasta esimeses pooles eksportis Eesti Venemaale kaupu, mis läksid sanktsioonide alla 42,7 miljoni euro eest. Venemaa osakaal Eesti koguekspordis on küll aasta-aastalt vähenenud, kuid toidukaupade, eriti alkoholi, piima- ja kalatoodete puhul, on tegemist ikkagi suurima ekspordiriigiga, kuhu viidi eelmisel aastal 19,2 protsenti eksporditud toidust. Seega on
Esimeses küsimuses on küsitud, kas liikmesriigi seaduse puhul, millega keelatakse pornograafiliste toodete import kõnealusesse liikmesriiki, on tegemist meetmega, mis on koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega asutamislepingu artikli 30 tähenduses. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas sel juhul tuleb artikli 36 esimest lauset mõista sellises tähenduses, et liikmesriigil on seaduslik õigus keelata teisest? NELJAS KÜSIMUS: Kui kaupade impordikeeld on põhjendatud kõlbluse või avaliku korra nõuetega ning seda keeldu nimetatud põhjustel ka tegelikult kohaldatakse, siis kas seda võib sellele vaatamata käsitleda artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendina või kaubanduse varjatud piiramisena? VASTUS: kui impordikeelu põhjuseks on kõlblusest tulenevad nõuded ning kui keeldu kohaldatakse neil põhjustel, ei saa selle keelu puhul eeldusel, et asjaomase liikmesriigi
jne. Portugallaste vahendusel tutvusid jaapanlased ka mitme Euroopa teadusega nende tollasel tasemel: astronooiaga, kartograafiaga, meditsiiniga, navigatsiooniga jne. ( Sealsamas 2008: 134) 1639. aastal suleti Jaapan eurooplastele. Ainult Nagasaki sadamas lubati hollandlastel piiritud määral kaubitseda. Sulgemine pidurdas Jaapani üldist arengut , kuid soodustas rahvuskultuuri arengut. Euroopa kultuurimõjud siiski täielikult ei lakanud.1720. aastal tühistati võõrkeelsete raamatute impordikeeld. Hollandlaste kaudu õpiti tundma hollandi keelt ning 18. sajandi lõpul jaapani keelde esimesed Euroopa teaduse saavutusi kajastavad tööd. 1811. aastal rajati lääne raamatute tõlke keskus.( Sealsamas 2008: 134) 18. sajandil tekkisid Jaapanis nn rangaku-sha'd Hollandi teadusega tegelejad. Nad püüdsid rahvuslikul taustal mõjutada jaapani kulturri arengut Euroopa saavutuste baasil. Nad olid kontaktis ja abistasid neid üksikuid eurooplasi, kes said maa suletuse aegadel
annaabi.ee 
