Kordamine 1. Aine ehituse alused Ylekanden2htused: Difusioon-Yhe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus- Soojuse levik keskkonnas k6rgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Siseh66re- Keskkonnas liikuvale kehale m6juv takistusj6ud. See v6imaldab gaasis v6i vedelikus yhe keha teise bail liikuma panna ilma nendevahelise kontaktita. Pindpinevus- keha yritab saavutada vimalikult v2ikest pindala. Vedeliku pind yritab kokku t6mbuda. Pindpinevusj6ud on j6ud, mida kokkut6mbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegur- = F 2l Kapillaarsusn2htused on seotud peenikeste torude ja m2rgamisega. Tahkis on aine, millel on kristallstruktuur. Taheked ained, millel puudub kristallstruktuu...
sulab 5. Mis on tahkiste välisteks tunnuseks? V: säilib ruumala ja kuju 6. Millist keha omadust nimetatakse isotroopsuseks? Millist anisotroopsuseks? V: Isotroopsuseks nimetatakse füüsikalise keha või mõne muu objekti (ka ruumi) teatud omaduste sõltumatus suunast. Kui osakesed asetsevad kristallvõre sõlmedes korrapäraselt, siis taolise ainetüki omadused on erinevates suundades reeglina erinevad – tegemist on anisotroopse kehaga. 7. Milliseid kehasid nimetatakse amorfseteks? Mille pooles erinevad kristallilistest ainetest? V: amorfseteks kehadeks nimeatakse tahkeid aineid, millel puudub kristallne struktuur. Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul 8.Kirjelda vedelike siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Molekulid asuvad üksteisest kaugemal kui tahkes kehas, mistõttu on ka nende vahel mõjuvad jõud nõrgemad ning molekulid saavad seetõttu
Tahkiste struktuur Tahkeid aineid, millel on kristallstruktuur nimetatakse tahkisteks. Tahkeid aineid, mille kristallstruktuur puudub nimetatakse amorfseteks. Amorfsetel ainetel on vedelikele sarnane omadus voolata. Esineb ka osaliselt tahkeid aineid. St. et mõni amorfne aine on osaliselt kristalliseerunud. Sellisel juhul on tegemist seguga, milles üks ja sama aine on osaliselt tahkes, osaliselt amorfses olekus. Kristallilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve aine koguse, siis öeldakse, et tegemist on monokristalliga. Looduses aga esineb monokristalle harva
(van der Waalsi jõud)? – Gaasi osakeste vahel pole jõude. Vedelikus on tugevad tõukejõud, ning tahkes tugevad nii tõmbe kui ka tõuke jõud. 4) Mida nimetatakse aine 1) faasiks 2) faasisiirdeks? – 1) Faas on aineolek, kus kõik tema molekulid on ühes olekus, näiteks tahke faas. Faase võib olla rohkem kui kolm. 1) Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise. 5) Milliseid tahkeid aineid (tahkiseid) loetakse 1) kristallilisteks, 2)amorfseteks? – 1) Kristalliliste osakeste paigutus on väga korrapärane. Sulab ainult kindlal temperatuuril. 2) Amorfsete osakeste paigutus on korrapäratu ning neil pole kindlat sulamistemperatuuri. 6) Mis on aine 1) sulamine, 2) tahkumine, mis toimub aines nendes protsessides? – Sulamisel aseneb korrapärane paigutus korrapäratuga, ning tahkumisel vastupidi, korrapäratu muutub korrapäraseks. 7) Mis on aine sulamissoojus? – Aine sulamissoojus esineb ainult
Aine agregaatolek on aine olekuvorm, mille määrab soojusliikumise laad.Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur). Tahke Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevaltgaasidest ja vedelikest vastupanu nihkedeformatsioonide: tahkiseid iseloomustavad suured nihkemooduli väärtused.
Kokkusurutud gaas on elastne nt: pall põrkab. 2. Vedel olek- Vedelik on voolav, püsib sulgemata anumas, mingil määral omab juba kuju nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt. 3. Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks. Kristalsed ained on metallis, jää, mineraalained, kivid. Amorfsed on nt plastmassid, klaas, pigi, mesi. Müristamise ja välgu vahe oli 2,5 sek, kui kaugel toimus sündmus? Heli levimise kiirus 332 m/s Soojusülekande liigid: · Kondenseerumine- gaasiline aine muutub vedelikuks, nt veeaur muutub veepiiskadeks. Seda protsessi soodustab temperatuuri langus. ·
..................................5 Amorfsete ainete kasutamine......................................................................................................6 Kasutatud allikad........................................................................................................................ 7 2 Sissejuhatus Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks, mis muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Iseloomustab aatomite või molekulide paigutuse korrapärasus ainult väga väikestes piirkondades (kuni 1 nm ulatuses). Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfne olek on omane niihästi lihtsaile (näiteks: klaas, sulatatud kvarts) kui ka kõrgmolekulaarseile ühendeile (näiteks: kautshuk, kummi, vaigud, orgaaniline klaas)
METALLIDE KRISTALLSTRUKTUUR Tallinn 2015 MATERJALIDE STRUKTUUR Metallide kristalliline struktuur Siseehituse ehk aatomite ruumilise paiknevuse järgi jaotuvad kõik tahked ained kristalseteks ja amorfseteks. Metalsed materjalid on oma struktuurilt kristalsed. Metallis paiknevad aatomid kindla seadupärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallvõre. Erinevaid kristallvõresid on väga palju, alates lihtsatest võredest metallide puhul, lõpetades äärmiselt keeruliste keraamiliste materjalide ja polümeeride kristallvõredega. Materjalide omadused sõltuvadki just kristallvõre ehitusest. Metallide kristalliline struktuur Joonis1
Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks. Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 7. Üleminekud ühest agregaatolekust teise
Lubatud tsoonis saavad elektronid olla, aga keelutsoonis mitte. Lubatud tsoonid on lahutatud omavahel keelutsoonidega. Probleem on selles, kas elektronil on piisavalt energiat, et keelutsoonist üle hüpata ühest lubatud tsoonist teise. Selle põhjal eristataksegi metalle, pooljuhte ja dielektrikuid. Tahkiste struktuur · Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. · Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks (1eV = 1,6·10-19J). Tahkistes tekivad
Molekulid paiknevad tihedalt, kindla korra järgi. Molekulide vahel on tugev vastastikmõju, soojusliikumine toimub vaid osakeste võnkumise näol. Jaotatakse ioon-, aatom-, molekul- ja metallilisteks kristallideks. Klassifitseeritakse ka osakeste paiknemise korra järgi. Monokristalliga on tegu, kui molekulid paiknevad üle kogu aine kindla korra järgi, omadused sõltuvad suunast. Polükristalli puhul koosneb ainekogus paljudest eraldi orienteeritud ainekogustest. Amorfseteks nimetatakse tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, neil on omadus voolata ning sulamistemperatuur puudub. Anisotroopia on üks tahkiste põhiomadusi ning selle puhul sõltuvad aine omadused suunast. Isotroopia puhul aine omadused suunast ei sõltu (gaasid, vedelikud ja amorfsed ained). Difusioon esineb ka tahkistes, kuid vähesel määral (aatomite ja molekulide paigutusel on kindel kord)
3) Aatomi ehitus.Tüüpilise metalli aatom. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid. Tahkete materjalide siseehitus ehk struktuur: Siseehituse ehk aatomite paiknevuse järgi jaotuvad kõik ained amorfseteks ja kristalseteks. Amorfsus- kui aatomid paiknevad materjalis korrapäratult. Kristallilisus-Kui aatomid paiknevad korrapäraselt seaduspärasuse järgi Põhilised metallide kristallivõred- K8-suhteliselt jäigad materjalid: Fe,Ba,Cr,K K12-Suhteliselt plastsed metallid-kõik väärismetallid: Al(Allumiinium),Cu(Vask),Pb(tina),Au(Kuld),Ag(Hõbe)
vene riiklikke standardeid - "GOST" - Gosutarstvennõe Standart Soomes "SFS" - Soumen Finlandian Standard, Rootsis "SS" - Svensca Standard jt. Materjaliopetuse kursuse omandamise järel peab õpilane oskama määrata materjali liiki ning tundma materjali omadusi, nende kasutusala ja markeeringut vastavalt kasutusesolevatele standarditele. Metallide ja sulamite siseehitus Tahked ained liigitatakse siseehituse alusel: kristallilisteks ja amorfseteks. Kristalliliste ainete metallide aatomid asetsevad ruumis kindla geomeetrilise korrapärasusega. (Tõestati pärast röntgenikiirte avastamist K. Röntgeni poolt 1895.a.). Kristallilised ained muutuvad tahkest olekust vedelasse olekusse kindlal sulamistemperatuuril. Vedelast tahkesse kristalliseerumis temperatuuril, mille juures algab kristalliseerumise tsentrite tekkimine ja nende tsentrite ümber toimub üheaegselt
termoreaktiivid (epoksü-, polüester,- fenoolvaigud, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C). Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale.Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks 12. KM põhilised armeerivad kiud, nende põhiomadused. Komposiitmaterjali armatuur (läbimõõt 3-200 m, tavaliselt u 10 m): Klaaskiud Süsinikkiud Orgaanilised kiud Metallkiud Keraamilised kiu Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdne toote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist 13. Tehnokeraamika
Klaas, süsinik, boor ja grafiit on põhilised kiud kasutuses. Elastomeerides kasutatakse näiteks tahma ja ränihiibi. Mida peenem on kiud, seda tõenäolisem on et selles poel varjatud defekte, seetõttu on ka kiud ülimalt peenikesed ja puntras kokku. Mida suurem pikkuse ja läbimõõdu suhe, seda parem koormuse ülekandmine. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Kiude kedratakse: märgketrus, kuivketrus, ketrus sulamassist, kuiv juga+märgketrus. Ketruse puhul põhimõtteliselt toimib asi nagu valupressi puhul, mass surutakse vormi, ehk siis avadesse ja see tõmmatakse sealt välja, seejuures see kohe avast välja tulles jahutatakse, mõnikord määritakse, siis võidakse veel venitada ja lõpuks keritakse või punutakse. Klaas tekib sobiva viskoosusega homogeense ja amorfse sulanud materjali
Komposiitmaterjalide areng sõltub uut tüüpi armatuuride loomisest. Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist. Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides,
osakesele annavad keskkonna moolekulid mittekeskmist ja kompenseeritud (kui see on olukorras, kus on suhteliselt suur osake) impulssi, mis paneb osake kaootiliselt liikuma oma kiiruse suuruse ja suuna muutudes. 4) Agregaatolek on aine omadused hetkelisel perioodil, oleku muutusega kaasneb vabaenergia, entroopia, tihedus ja muud põhilised füüsilised omadused. Põhiolekud: vedel, tahke (jaotakse tahkisteks ja amorfseteks aineteks) ja gaasiline olek. Tahke aine säilitab nii kuju, kui ka mahtu, omab suhteliselt suur tihedust; osakesed tahkes aines võnkuvad tasakaalu seisundi juures. Vedelik säilib mahtu, kuid ei säili kuju, tihedus on väiksem, kui tahkes aines; vedeliku molekulidel ei ole määratud asendi, kuid samal ajal nende vahel ilmuvad mõjud, mis tõmbavad neid kokku. Gaas ei säili kuju, ega mahtu ja iseloomustub väikse tihedusega; gaasi osakesed liikuvad kaootiliselt ja
a. SBR emulsioonis b. PAR faaside piirpinnal c. HDPE gaasifaasis keevas kihis d. POM lahuses väljasadenemisega 6. Kumb tunnus iseloomustab polüliitumist võrreldes polükondensatsiooniga. a. Eraldub/ei eraldu väike molekul b. Toimub/ei toimu H ülekanne ahelas c. Elamentkoostis muutub/ei muutu d. Polümeeri tekib rohkem/vähem 7. Liigitage järgmised plastid kristallilisteks ja amorfseteks. a. PTFE Krist. b. PVC Amorfne c. LDPE Krist. d. SBR Amorfne e. ABS Amorfne f. PEK Krist. g. ERP Amorfne h. PET Krist. 8. Moodustage sobivad paarid. a. Löögisitkus purustusenergia (Izod) b. Jäikus suur elastsusmoodul c. Plastsus taastumatu deformatsioon d. Sitkus suur deformatsioonienergia e. Rabedus väike deformatsioonienergia
Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkistite struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J )
Metallide pindade puhastamieks õlidest ja rasvadest enne katete pealepanemist 4. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks Enamikele orgaanilistele lahustitele on omane suhteliselt suur lenduvus, madalad keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele. Tahked ained Temperatuuri tõstmisel osad ained muutuvad vedelaks, aurustuvad (sublimeeruvad) või lagunevad teisteks aineteks Sisestruktuuri järgi jagtakse tahked ained kristallseteks (kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast. Kristallsüsteemide klassifikatsioon Eristatakse 7 kristallsüsteemi osakeste paiknemise geomeetria järgi (sümmeetria, telgede pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret.
Metallide pindade puhastamieks õlidest ja rasvadest enne katete pealepanemist 4. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks Enamikele orgaanilistele lahustitele on omane suhteliselt suur lenduvus, madalad keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele. Tahked ained Temperatuuri tõstmisel osad ained muutuvad vedelaks, aurustuvad (sublimeeruvad) või lagunevad teisteks aineteks Sisestruktuuri järgi jagtakse tahked ained kristallseteks (kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast. Kristallsüsteemide klassifikatsioon Eristatakse 7 kristallsüsteemi osakeste paiknemise geomeetria järgi (sümmeetria, telgede pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret.
omab välismises elektronkihis 6 elektroni, saavutab pärast kahe 2p elektroni jagunemist väga stabiilse konfiguratsiooni. 5.Mis on elementaarrakk? Ruumivõre osa, mis on kirjeldatav kolme kristallvõre vektoriga a,b ja c, mis algavad elementaarraku ühest nurgast. 6.Mis on suundade perekonnad? Suunad näitavad antud suunas kulgevate vektorite projektsioone kristallograafilistele telgedele, mis on vähendatud väiksemate täisarvuliste väärtusteni. 7.Millised on amorfsed materjalid? Amorfseteks kutsutakse materjale, mis on mittekristallilised, st puudub korrapära ja korduvus pikkadel aatomdistantsidel. 8.Mis on faaside vahelised piirpinnad materjalis? Faaside vahelised piirpinnad võivad olla kui piirpinnad erinevate kristallmodifikatsioonide vahel. Piirpinna energia suurus sõltub piirpinna tüübist. 9.Loetlege võimalikud laengukandjad ioonilistes materjalides? Ioonilistes materjalides on laengukandjateks ioonid. 10.Mis on materjali optilised omadused?
Kuubilissse rühma kuulub näit NaCl. 10 Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks. Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 4.3.4. Agregaatolekud ja faasid
O2aatom, mis omab valimises elektronkihis 6 elektroni saavutab pärast kahe 2p elektroni jagunemist väga stabiilse konfiguratsiooni .5.Mis on elementaarrakk?Ruumivõre osa, mis on kirjeldatav kolme kristallvõre vektoriga a,b,ja c mis algavad elementaarraku ühest nurgast. 6.Mis on suundade perekonnad? Suunad näitavad antud suunas kulgevate vektorite projektsioone kristallograafilistele telgedele, mis on vahendatud vaiksemate täisarvuliste väärtusteni. 7.Millised on amorfsed materjalid?Amorfseteks kutsutakse materjale, mis on mittekristallilised, st. Puudub korrapära ja korduvus pikkadel aatomdistantsidel .8.Mis on faaside vahelised piirpinnad materjalis? Faaside vahelised piirpinnad võivad olla kui piirpinnad erinevate kristallmodifikatsioonide vahel.Piirpinnaa energia suurus sõltub piirpinna tuubist. 9.Loetlege võimalikud laengukandjad ioonilises materjalides? ioonilistes materjalides on laengukandjateks ioonid. 10.Mis on materjali optilised omadused
Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrikute oma vahepeal. Pooljuhtides saab vabu laengukandjaid tekitada kas valguse või soojuse toimel. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Alfakiirgus kujutab endast osakeste voogu. Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, st. on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Amorfseteks aineteks nimetatakse tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust.
15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: Materjale ja aineid, mis omavad avatud süsteemis kindlat kuju ja mahtu, nimetatakse tahkeks. Tahke aine normaaltingimustes ei voola. Tahke aine molekule ja ioone seovad omavahel tugevad jõud. Tahke aine ja materjali omadused määrab ära selle aine ja materjali keemiline koostis ja struktuur. Eksiteerimise vormi järgi jaotatakse tahked ained kristalseteks ja amorfseteks. Kristal-setes ainetes ja materjalides elementide aatomid ja nendegruppid asetsevad korrapäraselt tasapinnati. Amorfsete ainete korral on korrapärasus väiksem. Praktikas esineb palju aineid, kus esinevad korraga amorfne ja kristalliline struktuur. Need on ainete segud. Klaas on kristalsete ja amorfsete ainete vahpeal. Tegelik tihedus saadakse, kui mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht.
Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J )
Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega. Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks tahkistes on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks -19 energiatsoonideks ( 1eV =1,6 10 J )
korral. Käitumise üldised seaduspärasused temperatuuri ja rõhu mõjul, näited. a. Tahketeks nim. aineid, mis omavad kindlat iseseisvat kuju ja ruumala. Tahkistes seovad molekule tugevad jõud, nii et molekulid saavad üksnes võnkuda ümber tasakaaluasendi ja pole suutelised ümber paigutuma. b. Tahkiste omadused on määratud aine keemilise koostise ja sisestruktuuriga. Viimase põhjal jagunevad ained amorfseteks ja kristallilisteks. Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed (soojus juhtivus, tugevus jm.) ning neil puudub kindel tahkumistemperatuur. Amorfsed ained hanguvad.. Kristallilistel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur, füüsikalised omadused on tulenevalt kristalli siseehituse eripärast anisotroopsed. c. Efektiivne tihedus näitab aine massi suhet täismahtu (aine ja selles
võimaldavad produtseerida pigmenti vaid osaliselt ning albiino üldsegi mitte. Erinevad alleelide kombinatsioonid heterosügootidel viivad erinevatele fenotüüpidele. Kõik metsiktüüpi alleeli omavad isendid on fenotüübilt tumedakarvalised, cchc heterosügoot hele chinchilla, cchch alleelidega küülik hele chinchilla mustade kõrvade, käppade ja ninaga ning chc heterosügoot on fenotüübilt himaalaja. Alleelide seeriates nimetatakse mittefunktsionaalseid alleele null või amorfseteks alleelideks. Osaliselt funktsionaalsed alleelid on hüpomorfsed, nad on retsessiivsed nende alleelide suhtes, mille funktsioon neid varjutab (tavaliselt metsiktüüpi alleel). Mutatsioonide testimine alleelsuse määramiseks Seda, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte, saab testida näiteks testertüvega ristamise teel. Sellist analüüsi saab läbi viia retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks. Ristamisse võetav
omavad täiesti juhusliku orientatsiooni. Üksikute kristallide vahel on piirpind, kus toimub orientatsiooni muutus. Seda ala nimetatakse kristallide piirpinnaks. Piirpindu saab muuta nähtavaks keemiliste ja mehhaaniliste töötlustega 4.13. Mittekristallilised materjalid Nagu oli märgitud peatüki sissejuhatuses puudub mittekristallilistes materjalides regulaarne korrapära ja korduvus pikkadel aatomdistantsidel. Selliseid materjale kutsutakse ka amorfseteks. Amorfsuse mõistmiseks võrdleme SiO 2 struktuuri kristallilises ja mittekristallilises modifikatsioonis (joonis 3.37). Vaatamata sellele, et Si ioon omab mõlemas olekus sidet kolme hapniku iooniga, on amorfne struktuur korrapäratum ja mitteregulaarne. Materjalid, mis on iseloomustatud suhteliselt keerulise struktuuriga, kristalliseeruvad sageli amorfsetega, sest süsteem ei suuda kristalli-satsiooniprotsessis täielikult moodustada korrapärast kristallstruktuuri
elementaarrakk on kuup. Kuubilissse rühma kuulub näit NaCl. Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks. Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms.
17 albiino üldsegi mitte. Erinevad alleelide kombinatsioonid heterosügootidel viivad erinevatele fenotüüpidele. Kõik metsiktüüpi alleeli omavad isendid on fenotüübilt tumedakarvalised, cchc heterosügoot hele chinchilla, cchch alleelidega küülik hele chinchilla mustade kõrvade, käppade ja ninaga ning chc heterosügoot on fenotüübilt himaalaja. Alleelide seeriates nimetatakse mittefunktsionaalseid alleele null või amorfseteks alleelideks. Osaliselt funktsionaalsed alleelid on hüpomorfsed, nad on retsessiivsed nende alleelide suhtes, mille funktsioon neid varjutab (tavaliselt metsiktüüpi alleel). Mutatsioonide testimine alleelsuse määramiseks Seda, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte, saab testida näiteks testertüvega ristamise teel. Sellist analüüsi saab läbi viia retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks.
albiino üldsegi mitte. Erinevad alleelide kombinatsioonid heterosügootidel viivad erinevatele fenotüüpidele. Kõik metsiktüüpi alleeli omavad isendid on fenotüübilt tumedakarvalised, cchc heterosügoot hele chinchilla, cchch alleelidega küülik hele chinchilla mustade kõrvade, käppade ja ninaga ning chc heterosügoot on fenotüübilt himaalaja. Alleelide seeriates nimetatakse mittefunktsionaalseid alleele null või amorfseteks alleelideks. Osaliselt funktsionaalsed alleelid on hüpomorfsed, nad on retsessiivsed nende alleelide suhtes, mille funktsioon neid varjutab (tavaliselt metsiktüüpi alleel). Mutatsioonide testimine alleelsuse määramiseks Seda, kas mutantne fenotüüp on põhjustatud sama geeni alleelse teisendi poolt või mitte, saab testida näiteks testertüvega ristamise teel. Sellist analüüsi saab läbi viia retsessiivsete mutatsioonide uurimiseks.
annaabi.ee 
