Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine.Skeletiga organismide massiline levik meredes.Silur-Devon 444mil.Korallriffide teke.Keelikloomade kiire evolutsioon.Organismide siirdumine veest maismaale:Siluris taimed ja lülijalgsed,Devonis neljajalgsed. Karbon-Perm 359mil.Lopsakas maismaataimestik:puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad.Lennuvõime teke osal putukatest.Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon.Roomajate teke.Triias- Juura-Kriit 251mil. Lubivetikate rohkus,ammoniitide mitmekesisuse kasv.Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed-okas ja hõlmikpuud,palmlehikud ning sõnajalad.Hiidroomajate suur mitmekesisus.Imetajate ja lindude teke.Õistaimede ilmumine.Putukate mitmekesisuse kasv.Paleogeen-Neogeen- Kvaternaar 65mil.Imetajate kiire evolutsioon.Maa elustik omandas tänapäevase ilme.Hominiidide lahknemine teistest primaatidest u 7mil aasta eest.
299 Perm selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad, paljasseemnetaimed, okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud, seemned, valitsevaks roomajad, suur väljasuremine 251 Triias mereselgrootutest korallid, karbid, selgroogsetest luukalad ja roomajad, paljasseemnetaimed, selgroogsetest roomajad (osadel lennuvõime), esimesed putuktoidulised öise eluviisiga algelised imetajad, dinosaurused, lõpus väiksem väljasuremine 199 Juura veeselgrootute ammoniitide eksisteerimise kõrgaeg, esines karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle, luukalad, kõhrkalad (hai, rai), paljasseemnetaimed, roomajate hiigelaeg, esimesed linnud 145 Kriit meres selgrootute seas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud, karbid, luukalad, maismaal dinorauruste kõrgaeg, lihtsamad imetajad, ürglindudest arenenud linnud, II poolel õistaimede kiire putukad (liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased), dinosaurused surid välja
seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. 2) Juura (205,1- 142 miljonit aastat tagasi) Jagunes Hilis-, Kesk- ja Vara-Juuraks.Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Kriit (142- 65,5 miljonit aastat tagasi) Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said
ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad. Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega Juura(199,6-145,5) Hiidkontinent Pangea hakkas Kesk-Juuras lagunema - Põhja-Ameerika ja Aafrika vahel avanes Põhja Atlandi ookean Maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja - kilpkonnad Kriit(145,5-65,5) Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine.Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks
· Devon 417-354 mln. (sõnajalgtaimede ilmumine) (rüükalad ja kilpkalad) kahepaiksed. (Lõp. Ulatuslik väljasuremine) · Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade mitmekesisus, planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid; suurenesid roomajate mõõtmed) · Triias 250-205 mln . · Juura 205-142 mln. (ühest dinosauruste harust evolutsioneerusid esimesed linnud; aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed; putukate mitmekesisus) · Kriit 142-65,5 mln. ( lõpus toimus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused meteoriit) Uusaegkond e. Kainosoikum
ka seda, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nisse väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Millal asustasid organismid maismaa? Millised oli Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. esimesed maismaa-asukad? Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka Keskaegkonnale? luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib- ja kalasisalike valitsemisaeg
Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed (okaspuud). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril. 8. Elusa looduse areng mesosoikumis? Mesosoikum on aegkond, mis eksisteeris 250-65 mln aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb triiaseks, juuraks ja kriidiks. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. 9
Keskaegkond e mesosoikum hõlmab kolm geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Triias Juura Kriit TRIIAS (250 - 205,1 miljonit aastat tagasi) Meres olid saurused (nt ihtüosaurus) ja placodondid. Maismaal olid saurused. Taimedest kasvasid erinevad okaspuud küpressid, sekvoiad, araukaariad. JUURA (205,1 - 142 miljonit aastat tagasi) Juura ajastu keskel veetase tõusis ning mereveed tungisid kiiresti maale, jättes endast maha ulatuslikke merelisi setteid. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle. Ilmusid esimesed linnud (Arheopteryx)(pildil), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemne-taimed (hõlmikpuud, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. KRIIT (142 - 65,5 miljonit aastat tagasi) Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks. Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud õistaimed hakata kasvama ka tasandikel.
Meredesse ilmuvad sellised loomad, kes on kaheksajala sugulased Õhu vallutamine lendavad roomajad. Sulestik puudub. Jäsemed on ühendatud nahkja struktuuriga, millega said liuelda. Olid massiivsed ja jässakad. Luustik ei olnud lindude sarnane. Osadel võis olla ka pikk saba taga, millega tüürida. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t · Pangea edasine lagunemine, kliima soe ja niiske, meretaseme tõus, ulatuslikud madalmerealad, peaaegu kosmopoliitne taimestik ja loomastik · Selgrootutest ammoniitide õitseng, ilmuvad rudistid ja krabid · Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi · Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad) · Väikeste imetajate levik · Ilmuvad linnud Sellel etapil hakkas hiidmanner jagunema. Kliima oli üsna soe. Kontinendi keskel olid kõige soojemad piirkonnad ning seal võisid olla ka kõige kõrgemad alad.
lennunahk. Juura Hiidkontinent Pangea hakkas Kesk-Juuras lagunema - Põhja-Ameerika ja Aafrika vahel avanes Põhja Atlandi ookean. Selle käigus liikus Põhja-Ameerika loodesse, tekitades Mehhiko lahe. Juura ajastu keskel veetase tõusis ning mereveed tungisid kiiresti maale, jättes endast maha ulatuslikke merelisi setteid. Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Hiidsisalikud ehk dinosaurused (Dinosauria) olid Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud roomajad. Hiidsisalike kivistunud luid on leitud kõikidelt mandritelt. Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni
sõnajalgtaimed ja lühijalgsed. Karbonis (soe, niiske kliima) arenes mitmekesine taimestik (osjad, kollad, sõnajalad- kivisöelademed). Uued lühijalgsete rühmad ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Võime muneda koorega mune. Sarnane mereelustik. Permi lõpus väljasuremine- 96% mereliste selgrootutest, 50% sugukondadest, trilobiidid, käsijalgsed. Kujunes Keskaegkonna elustik: meredes ammoniitide, karpide ja luukalade mitmekesisus; lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja putukad. Kriidi ajastu lõpul suur väljasuremine (meteoriit). Hävisid dinosaurused ja merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised)
esimesed selgroogsed loomad maismaale. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Natuke enne Devoni lõppu toimus massiline veeliste liikide väljasuremine. Uued veeloomad Suurte muutuste tõttu Kesk- Paleosoikumi ökosüsteemis tekkis palju uusi veeloomi, kellest paljud olid kiskjad. Selgrootutest tähtsaimad olid ammoniidid, kes olid spiraalse kojaga peajalgsed limused, kes arenesid välja sirge kojaga nautioididest Vara- Devonis. Sel ajal kui ammoniitide hulk kasvas, jäi nautiloidide mitmekesisus järjest väiksemaks. Eurüpteriidid olid oluliseks selgrootute kiskjate grupiks, kes elasid Kesk-Paleosoikumis. Need skorpionite kauged sugulased oskasid ujuda ja paljudel olid sõrad. Kuigi eurüpteriidid ilmusid juba Ordoviitsiumis ja elasid kuni Permi ajastuni, võib just Kesk- Paleosoikumist leida suurel hulgal nende kivistisi. Selle põhjal võib järeldada, et eurüpteriitide suurim levik oli Siluri ja Devoni ajastutel.
· Laevukeste teaduslik nimetus on Nautilus, mis kreeka keeles tähendab "merel ulpijat". Kreekakeelsed nimetused on ka teistel mereloomadel, kuna kreeklased olid tuntud meresõiduoskuse poolest. Üks niisugustest loomadest on paberlaevuke (Argonauta), kes kannab meresõitjate nime. Tal on habras koda ja üht oma kombitsat kasutab see loom purjena. · Tavaline laevuke ning liik N. macromphalus on ainsad paleosoikumis elanud ammoniitide järeltulijad. Sisekojaliste (Coleoidea) hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Sisekojaliste esimesed leiud pärinevad Vara-Karbonist, arvukamaks muutusid nad alles Mesosoikumis. Belemniidid on väljasurnud peajalgsed, kes elasid Karbonist Kriidi lõpuni. Karbon ehk kivisöeajastu oli Paleosoikumi viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja lõppes 292 miljonit aastat tagasi. Sisekojalised sarnanesid nüüdisaegsete kalmaaridega, nende koonilisi
Devoni lõpul toimus ulatuslik väljsuremine. Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänaspäevased söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. Väljasuremise järel kujunenud elustik erines eelnevast. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga.
· Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat · Gondwana flooras on Glossopterisasendunud Dicrodium'iga · Lauraasia flooras domineerivad primitiivsed okaspuulised koos palmlehikulaadsetega, sõnajalgade ja hõlmikpuudega JUURA · Pangea edasine lagunemine, kliima soe ja niiske, meretaseme tõus, ulatuslikud madalmerealad, peaaegu kosmopoliitne taimestik ja loomastik · Selgrootutest ammoniitide õitseng, ilmuvad rudistid ja krabid · Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi · Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad) · Väikeste imetajate levik · Ilmuvad linnud KRIIT · Veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopoliitne elustik, ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus
14. Hilis-Juura merepõhja elustik Tähtis elavate vetikate rühm on lubjasisaldusega nannoplankton ehk kääbushõljum, mis ilmus Vara-Juuras. Tänapäeval need hõljuvad vetikad on koondunud troopilistesse meredesse ja nende soomusplaadid moodustavad süvameresetete tähtsa koostisosa (http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html). Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid
mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide nt. ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6. Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. 7. Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib- ja kalasisalike valitsemisaeg. Imetajad, kes põlvnesid Permi ajastu primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed ja sellega koos
silikoflagellaadid o Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid o Roomajate mitmekesistumine o Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad o Eristatavad troopiline, soe ja külm parasvööde. o Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat. Juura: Pangea edasine lagunemine, kliimad on soe ja niiske, meretaseme tõus, ulatuslikud madalmerealad, peaaegu kosmopoliitne taimestik ja loomastik. o Selgrootutest ammoniitide õitseng. Ilmuvad rudistid ja krabid. o Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi. o Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad) o Väikeste imetajate levik. o Ilmuvad linnud. Kriit: veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopolittne
annaabi.ee 
