europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM- PRESS+20070206STO02783+0+DOC+XML+V0//ET> 2009. aasta lõpus jõustunud Lissaboni lepinguga anti Euroopa Parlamendile suuremad seadusandlikud volitused ning parlament on nüüd võrdväärne nõukoguga otsuste langetamisel ELi tegevuse ja rahaliste vahendite kulutamise üle. Lepinguga muudeti ka Euroopa Parlamendi koostööviisi teiste institutsioonidega ja anti parlamendiliikmetele suurem mõjuvõim ELi juhtide ametissenimetamisel. Need reformid tagavad, et Euroopa Parlamendi valimistel hääletades on valijatel veelgi suurem sõnaõigus Euroopa edasise arengu üle. Lissaboni lepinguga suurendati ELi ja Euroopa Parlamendi võimet sekkuda ja otsuseid vastu võtta. Lepinguga laiendati parlamendi täielikke seadusandlikke volitusi rohkem kui 40 valdkonda, sh põllumajandus, energiajulgeolek, sisseränne, õigusküsimused ja ELi rahalised
kohtu lahendeid. Ringkonnakohtutes ametis kokku 43 kohtunikku. Eestis 2 ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus (28kohtunikku), Tartu Ringkonnakohus (15 kohtunikku) riigikohus-Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus. Riigikohus täidab kassatsioonikohtu üledandeid, millele lisanduvad põhiseaduslikkuse järelvalve kohtu funktsioonid. Samuti on Riigikohtul kaasotsustusõigus kohtunime ametissenimetamisel ning ametist tagandamist. hagiavaldus- isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks. võistlevuse printsiip- erinevatel isikutel on kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud
ebaloogiline, kui tal madalamal tasemel asuvate ametiisikute puhul puuduks sõnaõigus täielikult. Vabariigi Presidendil on õigus teha etetpanek Eesti Panga Nõukogu esimehe, Riigikohtu esimehe ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Oleks ebaloogiline, et kui Vabariigi President, kes ometi omab nii suurt mõju Eesti Panga nõukogu moodustamise ja kosseisu, Riigikohtu esimehe ning kaitseväe juhataja isiku üle, hakkaks tulevikus teiste isikute ametissenimetamisel nende valikust täielikult sõltuma. Vabariigi President on täiendav garantii sellele, et riiki juhtima määratud isikud oleksid laitmatu reputatsiooniga ning suutelisedriigi huvide eest seisma. 13. Presidendi roll riigikaitses. V: Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja
võimude lahusust, kus seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev võim valitsusele ja riigipeale ning kohtuvõim kohtutele. Siiski on täidesaatval võimul osaline seadusandlik funktsioon- valitsus annab välja määruseid ning tal on õigus algatada seaduseelnõusid. Seadusandlik võim omab täidesaatva võimu funktsioone nt kõrgemate riigiametnike ametissenimetamisel. b) Vertikaalne võimude lahususe all mõistetakse seda, et riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud. c) Personaalse võimude lahususe järgi ei tohi üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 8 4. Seadusandlik võim: 4.1
kus seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev võim valitsusele ja riigipeale ning kohtuvõim kohtutele. Siiski on täidesaatval võimul osaline seadusandlik funktsioon- valitsus annab välja määruseid ning tal on õigus algatada seaduseelnõusid. Seadusandlik võim omab täidesaatva võimu funktsioone nt kõrgemate riigiametnike ametissenimetamisel. b) Vertikaalne võimude lahususe all mõistetakse seda, et riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud. c) Personaalse võimude lahususe järgi ei tohi üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 4. Seadusandlik võim: 4.1. Parlament:
kiita heaks EK presidendi ja liikmete nimetamine osaleda eelarveprotsessis; algatada Euroopa Kohtus menetlusi nõukogu või komisjoni vastu Kontrollfunktsioon Kuulab ja esitab küsimusi Komisjoni liikmetele. Ülemkogu peab iga istungijärgu järel esitama ettekande ja kirjaliku aruande. Võib moodustada sõltumatuid uurimiskomisjone Ametisse nimetamine Nimetab ametisse komisjoni presidendi Osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu juhatuse ametissenimetamisel. Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas Nn. assamblee aegadel võis ainult arvamuse välja öelda. Staatuslikult oleks just neil olnud kõige rohkem mandaat mingeid otsuseid langetada. Euroopa Liidu lepinguga lisandus kaasotsustusmenetlus (koos nõukoguga),
I Funktsioonid 1. integreeriv integreerib ühiskonda, on riigipeana idee poolest kogu Eesti president, ühiskonna ühtsuse sümbol, kui integreeriv organ teiste riigiorganite seas 2. poliitilise reservi funktsioon nt kriisiolukorras võib hakata andma seadlusi; kui riigikogu järsku enam ei saa, siis president saab 3. õiguslik reserv kontrollib aktide põhiseaduslikkust enne seaduste väljakuulutamist, ametnike ametissenimetamisel kontrollib õiguspärasust riiginotari funktsioon 4. esindus 5. riigikaitse funktsioon kui sümbol II Pädevus § 78 1. seaduste väljakuulutamine koos sellega kaasneva pädevusega vaidlustada seadus Riigikohtus § 78 p.6, § 107 2. § 78 p. 3-10 3. täidesaatva võimu pädevus § 78 p.1, 2, 10-15, 19, 20 4. riigikaitse § 78 p.16 §97- valitsus võib teha presidendile ettepaneku korraldada erakorralised valimised ja president
I Funktsioonid 1. integreeriv integreerib ühiskonda, on riigipeana idee poolest kogu Eesti president, ühiskonna ühtsuse sümbol, kui integreeriv organ teiste riigiorganite seas 2. poliitilise reservi funktsioon nt kriisiolukorras võib hakata andma seadlusi; kui riigikogu järsku enam ei saa, siis president saab 3. õiguslik reserv kontrollib aktide põhiseaduslikkust enne seaduste väljakuulutamist, ametnike ametissenimetamisel kontrollib õiguspärasust riiginotari funktsioon 4. esindus 5. riigikaitse funktsioon kui sümbol II Pädevus § 78 1. seaduste väljakuulutamine koos sellega kaasneva pädevusega vaidlustada seadus Riigikohtus § 78 p.6, § 107 2. § 78 p. 3-10 3. täidesaatva võimu pädevus § 78 p.1, 2, 10-15, 19, 20 4. riigikaitse § 78 p.16 §97- valitsus võib teha presidendile ettepaneku korraldada erakorralised valimised ja president
I Funktsioonid 1. integreeriv integreerib ühiskonda, on riigipeana idee poolest kogu Eesti president, ühiskonna ühtsuse sümbol, kui integreeriv organ teiste riigiorganite seas 2. poliitilise reservi funktsioon nt kriisiolukorras võib hakata andma seadlusi; kui riigikogu järsku enam ei saa, siis president saab 3. õiguslik reserv kontrollib aktide põhiseaduslikkust enne seaduste väljakuulutamist, ametnike ametissenimetamisel kontrollib õiguspärasust riiginotari funktsioon 4. esindus 5. riigikaitse funktsioon kui sümbol II Pädevus § 78 1. seaduste väljakuulutamine koos sellega kaasneva pädevusega vaidlustada seadus Riigikohtus § 78 p.6, § 107 2. § 78 p. 3-10 3. täidesaatva võimu pädevus § 78 p.1, 2, 10-15, 19, 20 4. riigikaitse § 78 p.16 §97- valitsus võib teha presidendile ettepaneku korraldada erakorralised valimised ja president
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kohalolijate hääleenamust, va põhiseaduses sätestatud juhud, kus on vaja koosseisu hääleelamust e 51 häält: nt kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kel on 14 päeva aega selle väljakuulutamiseks. Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näiteks vastuolu põhiseadusega) välja kuulutamata. Sel juhul saadab ta seaduse koos põhjendustega riigikogule tagasi. Kui
I Funktsioonid 1. integreeriv – integreerib ühiskonda, on riigipeana idee poolest kogu Eesti president, ühiskonna ühtsuse sümbol, kui integreeriv organ teiste riigiorganite seas 56 2. poliitilise reservi funktsioon – nt kriisiolukorras võib hakata andma seadlusi; kui riigikogu järsku enam ei saa, siis president saab 3. õiguslik reserv – kontrollib aktide põhiseaduslikkust enne seaduste väljakuulutamist, ametnike ametissenimetamisel kontrollib õiguspärasust – riiginotari funktsioon 4. esindus 5. riigikaitse funktsioon kui sümbol II Pädevus § 78 1. seaduste väljakuulutamine – koos sellega kaasneva pädevusega vaidlustada seadus Riigikohtus § 78 p.6, § 107 2
ettevaatlikkusega sest: 1. Kardeti kaotada õigeusu puhtust. 2. Kardeti, et unioon Roomaga sisuliselt vahetaks välja ohu jääda türklaste võimu alla ohuga jääda ladinlaste võimu alla. Renessansspaavstid Paavstluse allakäik ja paavstlusvastane propaganda - Paavst Sixtus soosis küll kunsti ning lasi ehitada Sixtuse kabeli, kuid harrastas selle kõrval ka häbematut poliitikat. Ta sõlmis salaliite, pidas väikesõdu ning harrastas kardinalide ametissenimetamisel nepotismi. Machiavelli kirjutas : ,,Ta oli esimene, kes hakkas näitama, kui kaugele paavst võis minna, ja kui mitu niisugust asja, mida varem oli peetud patuks, lakkas olemast paha ja väär niipea, kui seda oli teinud paavst. " Paavstid pidasid küll sõnades tsölibaadi reeglitest kinni, kuid tegudes see nii ei olnud. Paljudel neist olid naistega suhted ning osad olid isegi naiste tuhvlialused. Selline oli näiteks paavst Innocentius X, kes ei teinud midagi oma venna lese donna Olimpia
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kohalolijate hääleenamust, va põhiseaduses sätestatud juhud, kus on vaja koosseisu hääleelamust e 51 häält: nt kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kel on 14 päeva aega selle väljakuulutamiseks. Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näiteks vastuolu põhiseadusega) välja kuulutamata. Sel juhul saadab ta seaduse koos põhjendustega riigikogule tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti
Eestis loodeti pigem kodadeülesele koostööle, klassierinevuste sidumine. Miks ei loodud kodasid rohkem? Tõenäoliselt Päts pettus kodades. Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks. Teiseks: nendest kodadest piisas Pätsi peamise eesmärgi täitmiseks. 1935 lõpus kutsuti ellu riigi Majandusnõukogu (25 liiget, millest 10 määras riigivanem, ülejäänud 15 valiti kodade poolt). 1937 Rahvuskogu (2 koja liikmete ametissenimetamisel olilune sõna kutsekodadel). 1938 Riiginõukogu moodustamine. Erakonnad olid asendatud ühelt poolt Isamaaliiduga, teisalt kutsekodadega. Ametiühinguliikumine. Eestimaa töölisühingute Keskliit ise valis oma juhatuse liikmeed, ei allunud valitusepoolsele kontrollile (demokraatia perioodil). Pärast riigipüüret kohe ametiühinguid ei puututud. Siis aga hakati tegema neile piiranguid. 35 Töölisühingute Keskliidu kongress tuli edasi lükata. 36 võeti taaskord uus
Mitmed poliitilised jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks. Teiseks: nendest kodadest piisas Pätsi peamise eesmärgi täitmiseks. 1935 lõpus kutsuti ellu riigi Majandusnõukogu (25 liiget, millest 10 määras riigivanem, ülejäänud 15 valiti kodade poolt). 1937 – Rahvuskogu (2 koja liikmete ametissenimetamisel olilune sõna kutsekodadel). 1938 – Riiginõukogu moodustamine. Erakonnad olid asendatud ühelt poolt Isamaaliiduga, teisalt kutsekodadega. Ametiühinguliikumine. Eestimaa töölisühingute Keskliit ise valis oma juhatuse liikmed, ei allunud valitusepoolsele kontrollile (demokraatia perioodil). Pärast riigipüüret kohe ametiühinguid ei puututud. Siis aga hakati tegema neile piiranguid. 35 – Töölisühingute Keskliidu kongress tuli edasi lükata
annaabi.ee 
