Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid
Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morfeemi variant Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks Analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente Areaalne liigitus jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv märgib objektide hulka (ainsus või mitmus)
Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel: on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel: keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon: foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Allomorf: morfeemi variant Anafoor: keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel: on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus: jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse.
tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel - keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon - foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest v Allomorf - morfeemi variant Anafoor - keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus - jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse.
Nende kasutusalad on kitsapiirilised, seda ei saa kasutada tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks, sümbolite arv väike ja nende tähendused täpsed. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Kuid loomulike keelte sõnade mitmetähenduslikkus ja tähenduste vaheliste piiride hajusus ei osuta nende nõrkusele, vaid väljendusjõule ja paindlikkusele. Erinevad keelekujud ehk allkeeled on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolekt. Keel on teinud võimalikuks inimkonna kultuurilise arengu (inimese sünnipärane keelevõime, mis bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid,
koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks.
vaatamisväärsusi, mis on seotud Peruu põliselanike, indiaanlastega. Peruus on ka tänapäeval võimalik kogeda ehedat indiaanikultuuri, sest selle maa rahvastikust on enam kui 30% indiaanlased ja peaaegu 50% indiaanlaste ja valgete segaverelised järeltulijad. Selle riigi mõnedes piirkondades elavad indiaanlased ka kaasajal üsna sarnaselt sellele, kuidas nad elasid mitu sajandit tagasi! Peruus on lisaks hispaania keelele ka koguni kaks põliselanike keeltest ametikeeled – need on ketšua keel ja aimara keel. 4. Asukoht ja kliima Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas, ekvaatori ja 19. lõunalaiuse vahel. Enamuses Peruus valitseb kaks põhilist aastaaega - kuiv ja niiske, kuigi ilm on väga erinev sõltuvalt geograafilisest piirkonnast. Temperatuuri mõjutab peamiselt kõrgus, mida kõrgemal seda jahedam. Peruus on esindatud koguni 28 kliimat või mikrokliimat maakera kokku 32-st erinevast kliimast
õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Prantsuse keeleteoreetik Ferdinand de Saussure eristas keelt ja kõnet ( langue et parole). Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse sellega erinevaid keelekujusid ehk variante. Nendeks on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses keelevõime. Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel.
olnud vajalik 2) inimlaps omandab emakeele e esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed
kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik 2) inimlaps omandab emakeele e esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata piisab sellest, et ta saab suhelda teiste inimestega 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all erinevaid keelekujusid e allkeeli (ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid: üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised
tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel: on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel: keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon: foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Allomorf: morfeemi variant Anafoor: keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel: on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus: jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse.
loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust. Maakeral arvatakse praegu olevat umbes 6000 keelt. Allkeeled nt. ametikeeled (poliitika ja tehnilise dokumentatsiooni keel), olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks.
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist
Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Haru on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust. Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes.
annaabi.ee 
