*kõige rohkem kuusid: 63, *Neli suuremat – Io, Europa, Ganymedese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, *ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. *Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, *Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, *Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem, *Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. saturn
Kuigi rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km, selgus, et need koosnevad väga tumedatest osakestest, mistõttu 4 pindheledus on seal üle kümne tuhande korra väiksem kui kuulsatel Saturni rõngastel. Eks seetõttu olnudki neid Maalt väga raske avastada. Üsna varsti õnnestus Jupiteri rõngaid pildistada ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega, ehkki kummagi keemiliste elementide sisaldus pole teada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga, mis kaaslaseks saamise korral oleks olnud kaks korda suurem Amaltheiast. Jupiteri süsteem Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4 planeediväärset kaaslast, 12 pisemat kuud ning rõngas.
sinna sisse. Mustrid Jupiteri peal muutuvad mõne tunni tagant. Jupiteri kiirus on 13.07 km/s. Nagu ka Suur Punane Laik, on ka teised valged punktid hiigelsuured tormid Jupiteri pinnal. Jupiteri kuud Jupiteril on teadaolevat 16 kuud 4 Galilei kuud ja 12 väiksemat. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiteri kuud saab jagada nelja gruppi: neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope . Io Jupiterile lähim Galilei kuu. Teadaolevalt suurima vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Keskmine pinnatemperatuur -50°C Küllaltki tasase reljeefiga. Europa Väikseim Galilei kuu. Avastati 1610. aastal. Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C
Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor jumal murtud sarve küllussarveks-sellest voolas välja kõik mida hing ihaldas. Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Vapruses ja tarkuses ei old kedagi temaga võrdset. Ühel päeval rääkis Kotkas Zeusile Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis mis Kronos oli ta vendadega teinud otsustas ta, et Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Zeus lahkus kohe Kreetalt. Ühe jõe ääres kohtas ta titaan Okeanost
pindheledus on üle kümne tuhande korra väiksem kui kuulsatel Saturni rõngastel. Seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist pildistada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga: kriitiline piir, nn. Roche'i piir on 2,4 planeedi raadiust. Sellest piirist seespool kaaslased tekkida ei saa. 2 JUPITERI SÜSTEEM Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4 planeediväärset kaaslast, 12 pisemat kuud ning rõngas. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist
kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf (mõnedes allikates ka kits) Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all. (Fink 2000: 285) Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt (Hamlyn 1965: 106): Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides
pisike nutma hakkas, lõid ühed sõdalased, kureeedid, oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle ega lasknud südametul Kronosel seda kuulda. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat ja olid talle kõikvõimalikul kombel abiks. Koguni mesilased näitasid oma armastust tillukese Zeusi vastu, tuues talle iga päev oma imemagusat mett. Kuid loom, kes noorele jumalale kõige rohkem kasu tõi, oli püha kits Amaltheia. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest, andis temale oma piima ning ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas, kui laps mängis, ja ei lahkunud tema kõrvalt kunagi. Kuidas küll Zeus Amaltheiat armastas! Miski ei teinud teda õnnelikumaks kui kitsega mängimine ja tema selga ronimine; ja Amaltheia, pikameelne ning heasüdamlik loom, nagu ta oli, talus kannatlikult kõiki ta mänge.
kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all. Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt: Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides hiljem ka teistesse hellenistlikesse maadesse.
Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala ZeusJupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Nad on tumedad väikesed kuukesed. On üsnagi usutav, et osa Jupiteri rõnga materjali pärineb nende kuude küljest. Võibolla leidub taolisi väikseid kaaslasi ka rõnga sisemuses (nagu Saturnil). Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes Amaltheia on samuti väga tume, ta albeedo on vaid 0,050,06, see tähendab et ta peegeldab vaid 56% pealelangevast valgusest, ülejäänu neeldub. Kaaslane on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud ning kujutab endast süsiniku ja väävliühendite segu. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem.
Too neelas kivi rahulolevalt alla. Laps, kes ellu jäi oli Zeus. Zeusi lapsepõlv Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat erilise õrnusega. Ta magas kuldses hällis. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Sellepärast alati kui Zeus nutma hakkas, lõid sõdalased oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest.
Kui vanarahvast uskuda, peaksid halvad ajad lõppema tuleval aastal kohe pärast sõbrapäeva. 15. veebruaril 2010 käivad õhtutaevas peremehest veidi eespool kaks sulast kõrvuti: Veenus ja Jupiter. Jupiteri kuud Jupiteril on teadaolevat 16 kuud 4 Galilei kuud ja 12 väiksemat. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiteri kuud saab jagada nelja gruppi: neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope Galilei kuud on planeediväärsed ning näha tavalise prismabinokliga. Ülejäänud kuud on juhuslikult Jupiteri mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veel. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud
Lisaks neljale suurkuule on veel 13 pisemat kuud. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteriga ( kreeklastel nimetatud Zeus ) lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Jupiteri 17. kaaslane avastati 1999.a. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased - Metis ja Adrasteia - asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Nad on tumedad väikesed kuukesed. On üsnagi usutav, et osa Jupiteri rõnga materjali pärineb nende kuude küljest. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes - Amaltheia - on samuti väga tume. Ta on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Ka Thebe peaks olema sarnane Amaltheiale. Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara - tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp - kuhu kuuluvad Ananke, Carme , Pasiphae ja Sinope - tiirleb aga vastassuunas
Rõngas Halorõngas 1979 100 22800 Rõngas Pearõngas 1979 123 6400 XVI Metis S.Synnott, 1979 128 0,3 40 D. Jewitt, E. Danielson, XIV Adrastea 129 0,3 20 1979 Rõngas Gossamer 1979 129 850000 V Amaltheia E. Barnard, 1892 181 0,5 196 XV Thebe S. Synnott, 1979 222 0,7 100 I Io G. Galilei, 1610 422 1,8 3630 1,2 II Europa G. Galilei, 1610 671 3,6 3138 0,7 III Ganymedes G. Galilei, 1610 1070 7,2 5262 2,0 IV Callisto G. Galilei, 1610 1880 16,7 4800 1,5 XIII Leda C. Kowal, 1974 11100 240,0 16
· Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) - veinijumal · Helios (austati eriti Rhodosel) - rooma Sol - päikesejumal · Nike - rooma Victoria - võidujumalanna jt. jumalad 1 titaan - kreeka jumalasugu Taeva (Uranos) ja Maa (Gaia) lapsed; siit ka meie laensõna "titaan" - vägilane, hiiglane ja omadussõda "titaanlik" - vägilaslik, hiiglaslik 2 teistel andmetel toitis Zeusi hoopis kits nimega Amaltheia; kitse murdunud, viljadega täidetud ja lilledega pärjatud sarv sai külluse sümboliks 3Tartaros (meie mõistes põrgu); kreeklased uskusid, et Tartaros asub Sitsiilias Etna vulkaani all 4mahhia - kr. k. võitlus II ZEUSI SUHETEST SUREMATUTE JA SURELIKEGA Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. Sellega tõi kreeklaste taevataat kaasa palju pahandust neile, keda ta oma armastusega. Hera oli erakordselt armukade ja kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid.
kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid. Sel viisil tõukaski titaan Kronos oma isa troonilt ja heitis paari oma õe Rheaga. Et säilitada võimu maaila üle, neelas Kronos alla oma lapsed, niipea kui Rhea oli nad sünnitanud. Viimasena sündis Zeus ehk Dias, kuid poja asemel andis Rhea Kronosele mähkmeisse mässitud kivi ning tulevane pea-, taeva- ja äikesejumal jäi ellu. Zeus kasvas üles oma isa Kronose eest peidetuna ühes koopas Kreeta saarel. Seal toitis teda kitsepiimaga nümf Amaltheia. Täiskasvanuna kukutas Zeus oma isa Kronost ning sundis teda allaneelatud õed ja vennad välja oksendama. Nii pääsesid Hestia, Demeter, Hera, Hades ja Poseidon (joonis 2). Sellele sündmusele järgnes sõda titanomahhia, mis lõpes noorte jumalate võiduga. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Poseidon sai mere ja Hades allmaailma. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed
Mentori kujul andis Athena noormehele nõu pühenduda isa otsinguile, selle asemel et pidevalt oodata ning kosilaste väljakutsuva käitumise puhul vaikides raevu tagasi hoida. Samuti pidi kasvama inimeste hulgas lugupidamine poja vastu, kes kõikjalt oma isa kohta teateid pärib. Mentori kujul aitas Athena ka Odysseust võitluses Penelope kosilastega. Tänapäeval kasutatakse mõistet "mentor" kogenud nõuandja või õpetaja tähenduses. KÜLLUSESARV - (lad. coron sopiae) Õieti Amaltheia äramurtud sarv. Amaltheia oli nümf, kes hoolitses ühes Kreeta saare koopas imikuealise Zeusi eest, kelle tema ema oli sinna peitnud ta isa, hirmuäratava Kronose eest. Ta jootis Zeusi kitsepiimaga või oli ise kits, kes last imetas. Nii nümfina kui kitsena oli Amaltheial imepärane küllusesarv, mis jagas kõikvõimalikke häid ande, olles alati tulvil sööke ja jooke. See sarv täitus viljadega ja kuhjus lilledega ning sellest saigi külluse ja viljakuse sümbol.
Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savipotti- ühes kõik hea, teises halb. Sealt läkitas zeus inimestele head ja halba Zeusi 3 tütart: saatusejumalannad Klotho ketras inimese elulõnga ja määras, kui kaua keegi elab Lachesis võttis kinnisilmi loosi, mis surelikele osaks pidi saama Atropos märkis 2 teise õe otsused üles Fortuna - hea õnne ja küllusejumalanna, käes oli tal Amaltheia sarv (kits, kellelt Zeus selle murdis) ta silmad olid seotud, seega kingitused läksid huupi Hoorid 3 ilusat aastaaegade jumalannat, kes ajasid pilti olümposelt eemale Athena tarkuse ja kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna Apollon valguse ja muusika jumal Artemis vibuga, kuuvalgete ööde, metsade ja jahi jumalanna, voorusejumalanna, Zeusi ja Leto tütar, apolloni kaksikõde Eros Aphrodite poeg, tiivuline Hephaistos lonkur, kepiga, tule ja oskustöö jumal
Lähima kuuni, Amaltheiani, jääb veel umbes samapalju maad. Rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest, ta pindheledus on üle kümne tuhande korra väiksem kui Saturni rõngastel. Seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka maapealsest Mauna Kea observatooriumist pildistada. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega, ehkki kummagi keemiliste elementide sisaldus pole teada. Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga, mis kaaslaseks saamise korral oleks olnud kaks korda suurem Amaltheiast. MAGNETOSFÄÄR Jupiteril on hiiglasuur magnetväli, 20 korda tugevam kui Maa oma. Tema magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusel // Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8
Lähima kuuni, Amaltheiani, jääb umbes samapalju maad. Rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest. Ta pindheledus on üle kümne tuhande korra väiksem kui kuulsatel Saturni rõngastel. Selle pärast on neid Maalt väga raske märgata.Rõngas koosneb osakestest läbimõõduga mõnest mikromeetrist mõnede meetriteni. Peegeldumisomaduste põhjal oletatakse, et Jupiteri rõnga koostis langeb kokku Amaltheia koostisega. Arvatavasti on tegemist moodus- tumata jäänud kuuga: kriitiline piir, nn. Roche'i piir on 2,4 planeedi raadiust. Sellest piirist sees- pool kaaslased tekkida ei saa. Suur Punane Laik: Jupiteri atmosfääris on Suur Punane Laik,mis on pakkub suurt tähelepanu juba 3.sajandit. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline suhte-
tema üle võimu haarata, sõi Kronos ettevaatusest viis last kohe pärast nende sündimist ära alles jäi ainult Zeus. Rheia ahastas pärast iga lapse kaotust, kuni ei suutnud seda enam taluda ja võttis appi kavaluse. Ta sünnitas noorima poja Zeusi Kronose eest salaja Kreeta saarel Ida mäe koopas (see on veel tänapäevalgi olemas). Rheia abilised olid kureedid (kääbuslikud mehikesed), kes tantsisid relvadega tantse, et Kronos ei kuuleks vastsündinu nuttu. Zeusi kasvatas kits Amaltheia, tema eest hoolitsesid ka mesilased, kes hiljem seetõttu olid kreeklastele pühad loomad. Kord aastas süttis selles koopas tuli; Zeusi sünnikoopas ei surnud keegi. Zeusi lapsepõlv mööduski Kreetal, täiskasvanuks sai ta ühe aastaga. Siis algas võitlus Zeusi ja Kronose vahel. Kronos nõudis ärasöömiseks ka Zeusi, Rheia andis talle selle asemel mähkmetesse mässitud kivi. See oli Kronose maos nii raske, et ta lasi Gaial anda endale rohtu ning
saatusejumalannad,määrasid inimese eluea pikkuse.Esimene neis, Klotho,ketras elulõnga ja määras eluea.Teine,Lachesis,tõmbas kinnisilmi loosi,mis pidi iga sureliku osaks saama,see,hea või halb,oli sureliku saatus.Kolmas õde,Atropos,märkis suurde kirjarulli üles seda,mida kaks õde olid otsustanud.Ja seda,mis oli kirja pandud,ei saanud ka saatusejumalannad ise maha kustutada. Olümposel elas ka lahke ja helde õnne- ja küllusejumalanna Fortuna,kes jagas kinnisilmi inimestele Amaltheia sarvest rikkusi ja häid ande. Olümposel oli palju jumalaid,kuid tähtsamaid oli nende seas arvult kaksteist.Kõige ülem nende seas oli välkudekandja Zeus,kes käsutas pikset ja kõue,valitses taevast ja maad ning oli jumalate ja inimeste isa.Järgmine oli suursugune Hera,kes valitses taevast ja oli abielu ja naiste kaitsja.Järgnesid teised jumalikud olendid:Athena tarkuse,kaunite kunstide ja õiglaste sõdade
Seega hakkas Kronos enda ja Rhea lapsi alla neelama. Rhea aga ükskord andis lapse asemel kivi ja ellu jäi Zeus.Zeus kasvas üles metsas ,kus teda isa eest peideti.Zeus kasvas ja sai teada mida ta isa tegi.Ta taipas ,et peab isa troonilt heitma.Ta kohtas teel Okeanost,kes teda aitas- ta andis talle rohtu ,mis pani Kronose oma lapsed välja oksendama.Toimus suur sõda titaanidega ja zeus sai võimule. 49. Küllusesarv- püha Amaltheia sarv ,mille Zeus mänguhoos murdis ning küllusesarveks kuulutas 50. Etna vulkaani sünd- 51. Justitia ja Themis (Prometheuse ema)- Themis on seadusejumalanna ,kes on koguaeg Zeusi kõrval. Justitia kaitses õigust ja vihkas ülekohut 52. Fortuna- küllusejumalanna, helde ja lahke. tema käes oli küllusesarv. fortuuna silmad olid kinni seotud Zeus/Jupiter Titaar Kronose ja Peajumal, taeva-, Naistemees, Piksenoo
3 Acheloos Kreeka suurim ja veerikkam jõgi, 220 km pikk, algab Pindose mäestikust ja suubub Patrai lahte, nüüd Aspropotamos. Jõel on mütoloogias Acheloose-nimeline jumal, maaketast ümbritseva veekogu Okeanose ja merenümf Tethyse poeg, kes võitles Heraklesega Kalydoni müütilise kuninga Oineuse tütre Deianeira pärast. Võitluse ajal moondus Achellos algul maoks, siis sõnniks ning Herakles murdis ära ta sarve. Acheloos vahetas selle hiljem imikuealist Zeusi toitnud nümfi Amaltheia küllusesarve vastu (Antiigileksikon, 1983). Phorkys kreeka mütoloogias Pontose (kreeka keeles `meri') ja maajumalanna Gaia poeg, oma õe Keto mees, gorgode ja graiade isa. Mõnes müüdis on ta ka teiste koletiste isa (Antiigileksikon, 1983). Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes.
Kreeka kalendid päev, mis kunagi ei saabu; esimene päev kuus Kroisos viimane Lüüdia kuningas, kellele oraakel ennustas, et kui ta ületab Halyse jõe, hukutab ta suure riigi. Kroisos arvas, et võidab Pärsiat, aga selle asemel hukkus Lüüdia Kuldvillak kuldne jääranahk; ohverdati Zeusile ning riputati Arese hiide, kus seda valvas lohe. Iason viis naha tagasi Kreekasse Küllusesarv külluse ja õnne sümbol, hea valitsemise sümbol, jõukuse sümbol; Amaltheia murdunud sarv, mis täideti puuviljade ja lilledega Labürint keerukas olukord või ehitis; asus Knossose lähistel, seal elas Minotaurus, kellele viidi neide ja noormehi. Minotauruse tappis Theseus, kes kasutas lõngakera, mille andis talle Ariadne Maailma naba ületähtsustamine; Delfi templis altaril asunud must munakujuline kivi, mis oli maailma keskpunkt Medeia katel noorenduskuur; Medeia veenis kuningatütreid tapma oma isa, et tolle saaks katlasse
rõngas Halorõngas 1979 100 22800 rõngas Pearõngas 1979 123 6400 XVI Metis S.Synnott, 1979 128 0,3 40 D. Jewitt, E. Danielson, XIV Adrastea 129 0,3 20 1979 rõngas Gossamer 1979 129 850000 V Amaltheia E. Barnard, 1892 181 0,5 196 XV Thebe S. Synnott, 1979 222 0,7 100 I Io G. Galilei, 1610 422 1,8 3630 1,2 II Europa G. Galilei, 1610 671 3,6 3138 0,7 III Ganymedes G. Galilei, 1610 1070 7,2 5262 2,0 IV Callisto G. Galilei, 1610 1880 16,7 4800 1,5
annaabi.ee 
