Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõtlen vaid oma vanemate ja lähedaste õnnele. Samas on õppimine hea minule endale ning seetõttu ei saa seda lugeda eneseohverduslikuks, kui mulle antud tegevus ka meeldib. Tahaksin rutiinse elu asemel hoopis maailmas ringi rännata ja ennast avastada. Leida need aspektid, mida elus tõeliselt hindan. Leida õnn ja ehk ka armastus. Mida üldse väärtustan ning mis on minu jaoks oluline? Kindlasti tuleneb selline maailmaavastamise tung sellest, et olen
bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus inimene on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati sellise käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadused, mõistev lähenemine kuna uuritav inimene omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline
avalikustada. Egoistid tahavad pigem, et meie teised oleksime altruistid. Seega oleks oma seisukohtade kaitsmine egoisti jaoks iseenda ümberlüke. Egoismi paradoks- siit tekib küsimus, et kas egoistil on sõpru, kas ta suudab sõbruneda?? Egoist on omakasupüüdlik, kuid ,, Armastus ei otsi omakasu". Ülim hüve elus on õnn, õnn on sõpruse ja armastusega kaasnev. Niisiis peaks egoist langema madalamale tasemele, otsima õnne ühiskonnast, kus me kõik toimime õiglaselt ja armastavalt ning altruistlikult. Intuitsioonivastaste tagajärgede argument- argument ütleb, et iseenda arvelt teiste aitamine on mitte üksnes ebavajalik, vaid moraalselt väär. Alati kui mul puuduvad kaalukad argumendid selle kohta, et sinu aitamine toob mulle kasu, pean hoiduma sinu aitamisest. Kui mul on võimalus päästa Aafrika totaalsest hävingust vait nupuvajutusega, siis miks peaksin seda tegema kui see mulle endale mingit kasu ei too? Eetiline egoism ei saa ennast järje- kindlalt avalikult propageerida ega
teatavat tasu, on tema motiiviks teist aidata. Et vähendada laste käitumises egoistlikke motiive, tuleb nende elu organiseerida nii, et nad tunneksid vajadust teistele head teha. Selleks on altruistlike tegevuste jaoks vaja luua tingimused. Altruistlikud tegevusvormid on: vahetamine, laenamine, jagamine, loovutamine, kinkimine, annetamine. See järjestus kujuneb lapse arengust lähtuvalt just sellises järjekorras. Lapsi ei tohi kunagi sundida altruistlikult tegutsema. Ta ei pruugi selleks veel valmis olla. Tuleb austada lapse soovi valida partnerit. Vahetamine vaatamata sõimeealiste vähesele suhtlemisaktiivsusele, tunnetatakse kaaslase olemasolu ning osatakse kõrvutimängus jälgida kaaslase tegevust. Seetõttu tuleks sõimeeas algust teha mänguasjade lühiajalise vahetamisega. Lapsele tehakse sõbralik ettepanek anda korraks oma mänguasi kaaslasele, saades ise vastu teise.
tasakaal juhul, kui ükski mängija ei soovi muuta oma strateegiavalikut, arvestades teiste osalejate valikuid strateegiate vahel 46.Dominantne strateegia? Ühe mängija selline valik (strateegia), mis on tema teistest võimalustest parem vastasmängija iga valiku korral. Ühe indiviidi parim viis teise indviviidi võitmiseks? Näiteks doping spordis? 47. Vangide dilemma - Vangide dilemma analüüs näitab, et kui üks osapool oma kasusid maksimeerib, siis altruistlikult käituv osapool saab kõige rohkem kahju. Vangide dilemma kerkib esile ka globaalprobleemide lahendamisel, kus parima lahenduse nimel peaksid riigid (vm üksused) tegema koostööd ja loobuma isiklikust (või ühe riigi) kasumi maksimeerimisest. 48. Tõõjõud- On 15 aastased ja vanemad inimesed, kes on registreerinud töötuna. Tõõjõu hulka ei loeta neid inimesi, kes ei tööta ega otsi tööd. 49. töötud- Inimesed, üle 15 aastased, kes tahaksid töötada, aga ei suuda tööd leida.
Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa psühholoogilist egoismi, individuaalset ning universaalset eetilist egoismi. Psühholoogiline egoism on seisukoht, et inimesed tegutsevad oma huvidest lähtuvalt ning ei saagi oma loomuse tõttu kuidagi empiiriliselt tõestada. teistmoodi tegutseda. Altruism on võimatu, sest inimloomus ei võimalda altruistlikult käituda. Individuaalne eetiline egoism on egoismi kõige individualistlikum vorm, mis leiab, et kõik inimesed 23. Selgitage mis on intuitsionism. Intuitsionism see on teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest. Eripärane mitte-naturalismi vorm. Eetika ainus peaksid edendama ainult "minu" huve. See tähendab, et moraali puutub vaid see, millel on tegemist tolle ühe indiviidi enda huvidega
välja kasvatuse käigus. 6. Milline on inimloomus v. 2 Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus - inimene on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati selle käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob. Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia - inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda omakasu, tihti käitub üsna altruistlikult. 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Loodusteadused, seletav lähenemine - sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadmised, mõistev lähenemine - kuna uuritav omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline?
rahuldustunde saavutamine. Hedonismi paradoks: heateost tuntakse rahulolu üksnes siis, kui eesmärgiks ei olnud rahulolu ise, vaid teistele hea tegemine. 33. Millised argumendid räägivad eetilise egoismi poolt ja millised selle vastu? Poolt Vastu Igaüks teab ise kõige paremini, mis on tema jaoks hea. Teiste Egoism on siin põhjendatud altruistlikult. Eesmärgiks on tagada abistamine on tegelikult teiste privaatsfääri tungimine. Teiste ühiskonna parem seisund tervikuna ja igaühe heaolu eraldi. abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleksJärelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne teiste abistamine lõpetada. moraaliteooria.
rahuldustunde saavutamine. Hedonismi paradoks: heateost tuntakse rahulolu üksnes siis, kui eesmärgiks ei olnud rahulolu ise, vaid teistele hea tegemine. 33. Millised argumendid räägivad eetilise egoismi poolt ja millised selle vastu? Poolt Vastu Igaüks teab ise kõige paremini, mis on tema jaoks hea. Teiste Egoism on siin põhjendatud altruistlikult. Eesmärgiks on tagada abistamine on tegelikult teiste privaatsfääri tungimine. Teiste ühiskonna parem seisund tervikuna ja igaühe heaolu eraldi. abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleksJärelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne teiste abistamine lõpetada. moraaliteooria.
enese täisjoomine) selle alla ei kuulu. Eetilise egoismi poolt I: · Igaüks teab ise kõige paremini, mis on tema jaoks hea. · Teiste abistamine on tegelikult teiste privaatsfääri tungimine. · Teiste abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. · Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleks teiste abistamine lõpetada. Eeltoodud argumendi vastu: 1. Egoism on siin põhjendatud altruistlikult. Eesmärgiks on tagada ühiskonna parem seisund tervikuna ja igaühe heaolu eraldi. 2. Järelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne moraaliteooria. Eetilise egoismi poolt II: · Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. · Altruism sunnib inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid väärtuslikuks. · Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid meie turjal liugu lasta. Esitatud argumendi vastu:
·Psühholoogiline egoism on teooria, mis põhineb teatud arusaamal inimloomusest. ·Väidab, et me ei saagi teisiti, kui toimida omahuvist lähtudes ja et moraal, mis eeldab inimestelt altruismi, tegutsemist teiste huvides, on võimatu, sest on vastuolus inimloomusega. ·Moraal ei saa esitada inimestele põhjendamatuid nõudmisi. ·Igaüks soovib alati seda, mis on kõige rohkem tema huvides. ·Kui inimese võimuses pole mingit tegu teha, siis tal pole ka kohustust seda teha. ·Altruistlikult toimimine tähendab eelistada teiste inimeste huvisid enda omadele. ·Altruism on vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. ·Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. ·Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. Jaguneb individuaalne eetiline egoism ja universaalne eetiline egoism. Individuaalne igaüks peaks teenima minu parimaid huvisid. Teised teenigu mind.
Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest. Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust. Egoismi-altruismi küsimus Motivatsiooniküsimus: kas meid tegelikult motiveerib toimima egoism või altruism ja kumb neist motiveerib meid moraalse toimimise juures? Moraaliküsimus: milline on parim tegutsemispoliitika kas parem on toimida altruistlikult või egoistlikult? Äärmuslik enesemadaldamine Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Enese heaolu eest hoolitsemine tundub olevat patt. Eneseülistuse moraal e minaism Friedrich Nietzsche (1844-1900) õpetas: Me peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi ekspluateerides ja valitsedes teisi, enne kui nemad hakkavad valitsema meie üle.
mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib revolutsiooni ajal pööratakse rohkem tähelepanu alati selle käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob. fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele. Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia-inimene pole (ülalpool nimetatud 10 probleemi). kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda omakasu, tihti 1.Funktsionalistlik paradigma-Ühiskond on käitub üsna altruistlikult. isereguleeruv süsteem, mille peamiseks eesmärgiks on 7.Kuidas tuleb inimest uurida? enesesäilitamine ja mis püüdleb tasakaalu poole. Loodusteadused, seletav lähenemine-sotsioloog peab Ühiskond on nagu elav organism. Erinevad ühiskonna inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, osad on vajalikud ühiskonna püsimiseks (sõjavägi, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil
kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus – inimene on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati sellise käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia – inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine – sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadused, mõistev lähenemine – kuna uuritav inimene omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline
annaabi.ee 
