juurelda ka filosoofiliste probleemide üle. 1902. aastal olevat ta kirjutanud filosoofilise mõtiskluse ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" - see algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemale tõukav, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. Ei saa olla üdini egoistlik või altruistlik inimene. Pole võimalik, et üks persoon on täielik egoist, kes teeb kõike enda kasu püüdlikult, teisi arvestamata. Samuti nagu pole olemas täielikult altruistlikku isikut, kes annab kõik, mis tal hinge taga on teiste abistamiseks. Inimene on loomult egoist, sest inimese käitumist juhib enesearmastus. Tundes kaasa sõbra õnnetuse üle, ollakse samuti egoist, ilma et sellest aru saadakse. Kaastunne on küll kurbus teise õnnetuse pärast, aga see põhineb kujutlusel, et sama häda võib tabada ka teid ennast. Altruist annab küll kõik endast oleneva, et teistel oleks hea, aga ta ei võta ju siiski ennast paljaks, et kõik oma riided vaestele anda
ja sekkumisel. Empaatia-altruismi mudel, võrdsuse mudel (vastastikune abistamine), positiivse mulje mudel (mulje hoidmiseks), hea tuju mudel, erutus-tulud/kulud (kalkuleeritakse, hinnatakse võimalikke kulusid ja tulusid), sotsiobioloogiline käsitlus (nt. abisatatakse "enda geene"). Abistamine juhul kui märgatakse (ambivalentsust vähendada abivajajana tuleb edastada üheselt mõistetav signaal), situatsiooni tõlgendamine, vastutuse tundmine, tegevus. Altruistlikku käitumist mõjutavad tegurid nt: sotsialiseerumine, normid, põhjuste omistamine, sotsiaalne vahetus. Agressiivne käitumine teist isikut kahjustav käitumine. Põhjuseid selgitatakse mitmeti: bioloogilised faktorid (geenid, biokeemia), frustratsiooni-agressiooni mudel, sotsiaalse õppimise teooria. Anonüümsus, deindividuatsioon.
ja sekkumisel. Empaatia-altruismi mudel, võrdsuse mudel (vastastikune abistamine), positiivse mulje mudel (mulje hoidmiseks), hea tuju mudel, erutus-tulud/kulud (kalkuleeritakse, hinnatakse võimalikke kulusid ja tulusid), sotsiobioloogiline käsitlus (nt. abisatatakse “enda geene”). Abistamine juhul kui märgatakse (ambivalentsust vähendada – abivajajana tuleb edastada üheselt mõistetav signaal), situatsiooni tõlgendamine, vastutuse tundmine, tegevus. Altruistlikku käitumist mõjutavad tegurid nt: sotsialiseerumine, normid, põhjuste omistamine, sotsiaalne vahetus. Agressiivne käitumine – teist isikut kahjustav käitumine. Põhjuseid selgitatakse mitmeti: bioloogilised faktorid (geenid, biokeemia), frustratsiooni-agressiooni mudel, sotsiaalse õppimise teooria. Anonüümsus, deindividuatsioon.
A.) Suguluse arvestamise süsteem B.) Geneetilised sidemed C.) Lepingulised suhted vasalli ja feodaali vahel D.) Füüsiline jõud E.) Usuline kuuluvus 2p. Milline väide sobib enim P. Bourdieu kontseptsiooniga sümbolilisest vägivallast? A.) Kingi vastuvõtja on kinkijaga võrreldes sotsiaalselt nõrgemas positsioonis. B.) Kingituste tegemine on vajalik sotsiaalse võrdsuse säilitamiseks. C.) Kinkimine väljendab altruistlikku soovi teisele inimesele head teha. D.) Sõbrad teevad kingitusi, ent kingitused teevad ka sõpru. E.) Kingituse puhul on oluline vaadata, mida konkreetne ese sümboliseerib. 2p. Milline väide on õige, kui lähtuda M. Sahlinsi “Algse küllusliku ühiskonna” kontseptsioonist? A.) Küttide-korilaste töö efektiivsus on suurem kui agraar- või industriaalühiskonnas. B.) Küttidel-korilastel on kõrgemad materiaalsed nõudmised kui teiste toimetulekuviisidega
ellukutsumise eesmärk oli suunata psühholoogide tähelepanu vaimuhaigustelt ja hädadelt elu päikselisematele külgedele ehk sellele, mis muudab elu täisväärtuslikuks ning paneb inimesed oma elust rõõmu tundma. Positiivse psühholoogia uurimisobjektideks on seega positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed emotsioonid), positiivsed iseloomujooned (julgus, püsivus, suhtlemisoskus, suuremeelsus, tarkus, tulevikku suunatus) ja positiivsed institutsioonid (need, mis toetavad altruistlikku(valmisolek tegutseda teiste kasuks) käitumist, tolerantsust, viisakust ja laste paremat kasvatamist). Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Kas on olemas universaalne õnne valem? Tunnetuslik ehk kognitiivne komponent sisaldab inimeste hinnangut sellele, kuivõrd nad oma eluga või spetsiifiliste eluvaldkondadega, nagu näiteks abielu, töö, materiaalne olukord, üldiselt rahul on või kuivõrd tähendusrikast ning eesmärgipärast elu nad elavad.
kunagi võitlema, tõuseb, sest selle mutatsiooni kandjatel ei ole ohtu viga saada. 26. Selgitage altruismi ja sugulasvaliku seost. Mida postuleerib Hamiltoni reegel? Altruistlik käitumine – see on kasulik teistele, mingil määral kahjulik isendile, kes nii käitub. Altruismi evolutsiooni üks seletus võiks olla sugulasvalik. Sugulasvalik on valik, mis sõltub nii kulukusest isendile kui ka kasust tema lähisugulastele. Altruistlikku käitumist põhjustava mutatsiooni sagedus tõuseb, kui sugulase kasvanud ellujäämisvõimalus on suurem kui altruisti kahanenud ellujäämisvõimalus: Seda kutsutakse ka Hamiltoni reegeliks c – altruisti ellujäämisvõimaluse vähenemine b – altruisti sugulase ellujäämisvõimaluse suurenemine R – suguluskoefitsient, ühtlasi tõenäosus, et sugulane kannab seda altruistlikku mutatsiooni 27
mis paneb selle kandjad mitte kunagi võitlema, tõuseb, sest selle mutatsiooni kandjatel ei ole ohtu viga saada.
26. Selgitage altruismi ja sugulasvaliku seost. Mida postuleerib Hamiltoni reegel? Marian
Altruistlik käitumine – kasulik teistele, mingil määral kahjulik isendile, kes nii käitub.
Altruismi evolutsiooni üks seletus – sugulasvalik.
Sugulasvalik – valik, mis sõltub nii kulukusest isendile kui ka kasust tema lähisugulastele.
Altruistlikku käitumist põhjustava mutatsiooni sagedus tõuseb, kui sugulase kasvanud ellujäämisvõimalus on
suurem kui altruisti kahanenud ellujäämisvõimalus:
c
füüsikaseadused. Edasi oli inimrassi kohustus sekkuda inimeste elutingimuste parandamisel. Näiteks selleks, et kontrollida selliseid haigusi nagu tüüfus või koolera, peab inimkond aktiivselt tegelema jäätmete likvideerimisega. Ainult palvetest üksinda jääb väheseks tsivilisatsiooni hüvedega võitlemiseks. (Macrae,1995). Nightingale sügav veendumus selles, et ta on kutsutud edendama inimkonna seisundit, mõjutab õendust kui altruistlikku ametit tänaseni. Tema vaimsed veendumused on iseenesest mõistetavad inimese kui keha, meele ja vaimu terviku eest hoolitsemise põhimõtte valgusel. Hoolitsemine on õenduse eluliselt oluline osa Õed sekkuvad oma tegevusega kui nad hoolitsevad inimese kui terviku eest. Õenduse uurimistöös on õendustegevused teaduslikult dokumenteeritud nagu ka Nightingale töö sai statistilise tõestuse. Kui eriala on õendus pühendunud inimeste abistamisele. Mudelid: puu oksad
läbi *proovitakse parandada või leppida *arutatakse läbi lahkumineku hind III - Sotsiaalne faas "Ma mõtlen seda tõsiselt". *arutatakse läbi lahutusejärgne olukord *levitatakse kõlakaid *räägitakse kes on süüdi *üritatakse enda mainet hoida IV Haua dekoreerimise faas "Nüüd on see juba paratamatus" *ülesaamine *tagantjärele põhjuslikkuse otsimine *omapoolsete versioonide loomine lahutamise põhjustest. 31. ALTRUISTLIKKU KÄITUMIST MÕJUTAVAD EMOTSIONAALSED REAKTSIOONID. See kuidas inimene emotsionaalselt reageerib hädasolijale on üheks oluliseks aitamist mõjutavaks teguriks. Tavaliselt kogevad inimesed sellises situatsioonis kahte erinevat liiki emotsioone. Esmalt olete te tugevalt häiritud, ärevil, mures, hirmunud - need on teie poolt kogetava stressi reaktsioonid. Kuid kuna te olete õnnetuspaigal, siis teil hakkab samas naisest ka kahju, seetõttu hakkate te kogema ka teatavat empaatiatunnet
Kui nüüd on otsustatud suhe lõpetada, siis astutakse sotsiaalsesse faasi, kus kinnitatakse avalikult suhte lõpetamisest ja seletatakse ka teistele, miks see suhe katkestati. Viimane faas on haua dekoreerimise faas, kus peamine aktiivsus on suunatud suhte lõpetamisele. Üheks selle perioodi peamiseks mureks on kogu suhte ümbermõtestamine, endale selle suhte ja selle lõpetamise ratsionaliseerimine ja toimetulek oma mina probleemidega. Altruistlikku käitumist mõjutavad emotsionaalsed reaktsioonid. Emotsionaalsed reaktsioonid See kuidas inimene emotsionaalselt reageerib hädasolijale on üheks oluliseks aitamist mõjutavaks teguriks. Tavaliselt kogevad inimesed sellises situatsioonis kahte erinevat liiki emotsioone. Esmalt olete te tugevalt häiritud, ärevil, mures, hirmunud - need on teie poolt kogetava stressi reaktsioonid. Kuid kuna te olete õnnetuspaigal, siis teil hakkab samas naisest ka kahju, seetõttu hakkate te kogema
altruistlik suunitlus. • 1983 aasta koolilõpetajate longituuduuring osundab, et põlvkonnasisesed muutused on põlvkondadevahelistest tunduvalt aeglasemad. Eriti suured on põlvkondlikud erinevused sotsiaalse positsiooniga seotud väärtuste osas ning venekeelsete noorte seas. • 1992. noored hindasid märksa madalamalt hariduse üldkultuurilise rolliga seonduvat väärtust (mõista elu ja sündmusi maailmas) ja altruistlikku väärtust (kasulikkus ühiskonnale). • Samaaegselt on nende jaoks olulisemad sotsiaalse positsiooniga seotud väärtused (prestiiž, karjäär) ning ainelise heaoluga seonduv (materiaalne kindlustatus). Samuti väärtustatakse kõrgemalt elus kergemalt läbilöömist ja kerge töö saamist. Väärtusteadvuse individualistlik pragmatiseerumine • Haridusväärtuste hierarhias toimunud muutusi nimetab Saarniit
Empaatia- altruismi mudel, võrdsuse mudel (vastastikune abistamine), positiivse mulje mudel (mulje hoidmiseks), hea tuju mudel, erutus-tulud/kulud (kalkuleeritakse, hinnatakse võimalikke kulusid ja tulusid), sotsiobioloogiline käsitlus (nt. abisatatakse "enda geene"). Abistamine juhul kui märgatakse (ambivalentsust vähendada abivajajana tuleb edastada üheselt mõistetav signaal), situatsiooni tõlgendamine, vastutuse tundmine, tegevus. Altruistlikku käitumist mõjutavad tegurid nt: sotsialiseerumine, normid, põhjuste omistamine, sotsiaalne vahetus. Agressiivne käitumine teist isikut kahjustav käitumine. Põhjuseid selgitatakse mitmeti: bioloogilised faktorid (geenid, biokeemia), frustratsiooni-agressiooni mudel, sotsiaalse õppimise teooria. Anonüümsus, deindividuatsioon. Kasutatud kirjandus: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ Bachmann, T., Maruste, R
indiviid käitub oma äranägemise järgi (joonis 6.4b), mistõttu see, mitu isendit parajasti valvab, on täiesti juhuslik On arvatud, et selline juhuslikkusele rajatud taktika võtab vaenlastelt ära võimaluse kohandada oma luuramistaktikat vastavalt mingile korrapärasele valvamissüsteemile. Sellise valvamiskäitumisega kaasneb aga üks teoreetiline probleem, mis seostub kolmandas peatükis käsitletud altruismi teemaga. Toitumise katkestamine selleks, et vaenlast valvata, meenutab meile altruistlikku käitumist. Isendil, kes viibib suures toitumissalgas, võib aga tekkida "ahvatlus" petta. "Ebaausad" isendid, kes selle asemel, et aeg-ajalt vaenlast valvata, lasevad seda teha hoopis teistel ja kulutavad kogu oma aja toitumisele, on teistest keskmiselt paremini toitunud ja seega potentsiaalselt edukamad. See tähendab aga, et looduslik valik peaks pettust soosima ja pettus peaks hakkama grupi hulgas levima. Miks on siiski petiseid loomagruppides vähe
Sellised tunnused ei kinnistu ja järelikult ei ole oluliseks evolutsiooniteguriks. Sellise tunnuse näiteks on altruistlik käitumine või ka näiteks sigimisest loobumine populatsiooni ähvardava ressursside ammendamise korral. LV jaoks oli vaja reproduktiivsust, pärilikkust, varieeruvust indiviiditi, kohasuse erinevus. Teoorias oleks rühmavalik võimalik, aga ta oleks väga aeglane ja kohastumuste tekitamiseks liiga ebaefektiivne, samuti eeldaks altruistlikku käitumist (eeldus, et atruistide rühm saaksid rohkem järglasi kui egoistide rühm, aga nii ju ei ole). 2. Seleta Hamlitoni reeglit ja altruismi leviku tingimusi. Too hüpoteetiline näide. Hamlitoni reegel: kujutle, et geen (geenialleel!) põhjustab kandjale C võrra vähem järglasi, kuid kasvatab tema naabrite järglaste hulka B võrra. Geen saab levida, kui rB C. r- selle geeni sagedus naabritel. Sugulaste seas on haruldase geeni sagedus suurem ja sugulased elavad sagedamini ka koos
annaabi.ee 
