Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool
· Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ilmumine · Uued nimed: Jaan Kross, Uno Laht, ellen Niit, Ain Kaalep · Kuuekümnendatel astus esile kassetipõlvkond (Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin jt), alustades traditsioonilise luulega, hiljem harunesid erisuundadesse.
Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür Desifreerima Eselon Fetiseerima Finiseerima Kaselott Klisee Kusett Pasa Retuseerima Geisa Gorbuusa Dervis Fetis Finis Hasis Tsaardas K, P, T Kompvek Kotlet Niknäk
Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru värav, Kadriorg, Hirvepark, Nõmme turg, Kurbade Kaskede allee 7. Ajalehed ja ajakirjad, almanahhid jt perioodikaväljaanded: ajakiri Keel ja Kirjandus, almanahh Linnutiivul, Õpetajate Leht, lasteleht Mõmmi, Loomingu Raamatukogu 8. Ajaloolised sündmused: Borodino lahing, Esimene maailmasõda, II maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Põhjasõda, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk 9. Teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms: teater Estonia, kino Sõprus, Kuku raadio, riigiettevõte (RE) Eesti Raudtee, laulukoor Liis, osaühing (OÜ) Meie
Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin
Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine. 68. aastal korraldati Tartus üliõpilaste protestiaktsioon. Seisakuaeg Seisakuaja poliitilised pinged tõusid Eestis haripunkti 70. aastate lõpul, kui kommunistliku partei uueks juhiks sai Karl Vaino ja algas veneastamiskampaania. 70. aastate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused ja seejärel kirjutasid 40 Eesti kultuuritegelast ühise kirja, milles avaldasid muret ühiskondlike probleemide pärast. 70.aastatel oli süvenenud poliitiline pessimism ja inimesed kapseldusid eraellu. Eestis levis üldisem linnastumine, kultuuritegelased püüdsid leida teed "tagasi juurte juurde". Langusmeeleolusid aga ka valmisolekut agressiivseks protestiks leidus punkliikumises, mis laienes Eestis kiiresti 80.aastate
• 1921–1944 töötas ta Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna • Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". • Luulekogud: „Elu tuli“, „Tuulemaal“, „Kõik on kokku unenägu“, „Tuli ja tuul“ • Esseekogud: „Sihid ja vaated“ ja „Noor-Eesti nõlvakult“. Kultuuriajakirjandus • Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile • Ajakirjadest jäid toimima: „Looming“, „Viisnurk“, • Almanahhid: „Sõjasarv“, „Ammukaar“ • 1945 – nädalaleht „Sirp ja Vasar“ Johannes Vares • Kirjanikunimega Johannes Barbarus • Sündis 12. jaanuaril 1890, suri 29. novembril 1946. (enesetapp) • Õppis Pärnu Gümnaasiumis • Luuletaja ja poliitik • Esimese luulekogu „Fata-Morgana“ • 1920. ja 1930.aastal – avaldas kümmekond luulekogu … • Mõned luulekogud: „Fata-Morgana“ (1918) „Inimene ja sfinks“ (1919)
matused. Kirikuvastased repressioonid Ateismi propaganda Muusika Gustav Ernesaks "Raudse eesriide langemine", kultuurikontaktid välismaaga Väliseestlastega kultuurisuhete arendamise ühing Kultuuritegelaste välissõidud Eestisse saabunud kultuuritegelased ja/või kultuuriüritused Eesti Televisioon Eesti Raadio KULTUUR STAGNATSIOONI AJAL (1965-1985) Stagnatsiooni algusperiood 1965-1977 Uuendused: Kirjandus 1960-ndate lõpus tekkis alternatiivluule. Omakirjastuslikud almanahhid, tsensuurivabad. Levisid põhiliselt Tartus, aga ka Tallinnas. 1967-1972 ilmusid "Hees" ("Hullemini enam ei saa"), "Marm", "Jumala tuul", "Õitsev tuul" ja "Kamikadze". Lühikeseks ajaks ilmusid veel 1970-ndate lõpus. Almanahhipõlvkonna kaks peamist eeskuju olid Uku Masing ja Heiti Talvik, kaasaegsetest alternatiivne Artur Alliksaar, kelle looming enne trükikotta jõudmist levis käsikirjaliselt. Andres Ehin, Jaak Jõerüüt. Ka koolides olid almanahhid. 1975 keelati. Muusika
rahvused jaapanlane, eestlane asutuste, koolide, seltside, liitude ametlikud nimed üritused olümpiamängud, laulupidu, vabariiklik Eesti Rahvusraamatukogu kõnevõistlus tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik) Taevase taime-ja loomanimetused sügisõun, hundikoer Rahu väljak ameti- ja aunimetused arhitekt, kuningas, president ajalehed, ajakirjad, almanahhid lasteleht Mõmmi õppeained inglise keel teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms usundid budism, luteri usk Kuku raadio isikunimi üldnimetusena morse, napooleonikook, barbi asutuste nimed Tehnikaülikooli majandusteaduskond ilmakaared kagu, loe, põhi kaupade, toodete, sõidukite nimed Eesti juust
võõrsõnades kasutada ei saa. Vrd nt charleston (ingl) ja tsa(a)rlston, racket (ingl) ja räkit, Cechy ja tsehhid, quantum (ld) ja kvantum, Wien ja viiner, fax (ingl) ja faks, curry ja karri. h Ühe tähega kirjutatakse a) pika täishääliku järel olev h: psüühika, psüühiline, stiihia, stiihiline, papaaha; b) lühike h täishäälikute vahel: abstraheerima, ekstraheerima, boheemlane, mahorka. Kahe tähega kirjutatakse pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, almanahhid, epohh, epohhil, krahh, mahhinatsioon, psühholoogia, psühhoos, mehhanism, baldahhiin, rahhiit. Normikohane Normikohased on nii mehaanik, mehaanika, mehaaniline kui ka mehhaanik, mehhaanika, mehhaaniline. Õigekeelsussõnaraamat eelistab esimesi. f, s fi ja s õigekirjutus käib p, t, k, mitte si kirjutamise reeglite järgi. See tähendab, et lühikest fi ja sd ei ole, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega
NT: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Eesti Pank, eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Heliloojate Liit. *tavakasutuses kirjutatakse tüübi nimetus ehk teine sõna väikese algustähega. 7. Tänavad, väljakud, trepid, pargid jne kirjutatakse esimene sõna suure tähega ja liigisõna väikese tähega. NT: Katariina käik, Kase tänav, Patkuli trepp, Pikk jalg, Vanaturu kael, Viru värav, Vabaduse väljak, Kurbade Kaskede allee, Saiakang. 8. Ajalehed, ajakirjad, almanahhid läbiva suure algustähega väljaarvatud sidesõna ja. NT: Pere ja Kodu, Eesti Päevaleht, Keel ja Kirjandus. 9. Ajaloolised sündmused kirjutame esimese sõna suure tähega ja teine väikesega. NT: Liivi sõda, Teine maailmasõda, Tartu rahu, Borodino lahing. NB: Verine Pühapäev, Suur Pauk, Punane Reede. 10. Teatrid, raadiod, firmad, poed, parteid kirjutame suure algustähega välja arvatud liigisõna
Eesnimetähte kasutatakse juhul, kui viidatavas kirjanduses on kaks või enam sama perekonnanimega autorit, nt (Allik, A.), (Allik, J.). Mitme autoriga teosele viitamisel eraldatakse autorite perekonnanimed komaga (Allik, Tamm, Kärner). 10 Rohkem kui kolme autoriga teosele viitamisel on sobiv panna viitesse esimese autori nimi lühendiga jt, nt (Allik jt). Autorita teosele (kogumikud, almanahhid jms) viitamisel kasutatakse: - pealkirja esimest sõna kolmpunktiga, nt Noored... (Noored filoloogid); - pealkirja suurtähtlühendit, nt EIS (Eesti-inglise sõnaraamat), EKBL (Eesti kirjanduse biograafiline leksikon). Suurtähtlühendit on tavaks kasutada sõnaraamatute, kuid ka teiste teatmeteoste puhul. Kaudviitamine (viitamine teosele teise autori teose kaudu) on taunitav. Viitamine teose ilmumisaastale
kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid; aastaraamatud; almanahhid; arvustused; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid; biograafiad; anekdoodid; teatriromaanid; pamfletid; teoreetilised kirjutised; plakatid; filmid ja videod; lavakujunduse pildid; kostüümide ja kujunduse eskiisid 2. Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini. Teatrielemendid on tuntavad folklooris: vanemad laulumängud ja etendusmängud ("Lambamäng", "Naerimäng", "Kosjamäng"). Samuti teatrielemendid tuntavad rahvakombestikus: pulmakombestik, mardi- ja kadrisandid.
Vrd nt charleston (ingl) ja tsa(a)rlston, racket (ingl) ja räkit, Cechy ja tsehhid, quantum (ld) ja kvantum, Wien ja viiner, fax (ingl) ja faks, curry ja karri. h Ühe tähega kirjutatakse a) pika täishääliku järel olev h: psüühika, psüühiline, stiihia, stiihiline, papaaha; b) lühike h täishäälikute vahel: abstraheerima, ekstraheerima, boheemlane, mahorka. Kahe tähega kirjutatakse pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, almanahhid, epohh, epohhil, krahh, mahhinatsioon, psühholoogia, psühhoos, mehhanism, baldahhiin, rahhiit. 7 Normikohased on nii mehaanik, mehaanika, mehaaniline kui ka mehhaanik, mehhaanika, mehhaaniline. Õigekeelsussõnaraamat eelistab esimesi. f, s f-i ja s õigekirjutus käib p, t, k, mitte s-i kirjutamise reeglite järgi. See tähendab, et lühikest f-i
kirjanduses väga tugevalt kaasa, näib ka mingi poliitilise surve olemas olu selles teoses. See pole selles suhtes aus romaan, sest see on kirjutatud nii, et ta vastaks õpetaja Vello Saagele. Kollase kassi romaan ilmus väga ebaharilikult kooli almanahhisarjas „Tipa- tapa“. See oli erandlik, kuid mingites väikestes piirides 60ndatel võimalik taktkia. Mingiks ajaks pannakse ka tsensuuri pärast seisma ka koolide almanahhid. Poliitiline kiht ei ole selles romaanis põhiline, kuid mängib noore inimese kujunemises tugevalt kaasa. Selles romaanis on nimelt peategelane korteris tädi Iida juures, kes on üdini rahvuslik. Praeguselt vaateveerult toimub kaasamängimine poliitiliste veergudega – kuid sel aastal, tädi Iida kuju, mis romaanis on, on väga julgelt esitatud, just see, et see tegelane on arvestatav tegelane, keda kuulatakse ära. Ajastu kontekst mängib kaasa.
Sellest on tulnud mõiste Achilleuse kand, mis tähendab ainust haavatavat kohta. Achilleus langeski Parise noolest, mille Apollon juhtis talle kanda. Achilleus on eepose "Ilias" tähtsaim tegelane. adamism vt akmeism. adapteerima kohandama, mugandama. Näiteks võõrkeelse ilukirjandusliku teksti adapteerimine õppijate tarbeks. aimekirjandus vt populaarteaduslik kirjandus. ajakirjandus press, perioodiliselt ilmuvad trükiväljaanded: ajalehed, ajakirjad, almanahhid jmt. Laias tähenduses kuuluvad ajakirjandusse ka raadio ja televisioon. ajakirjandusstiil ajakirjanduses kasutatav lugejate informeerimiseks ja mõjutamiseks mõeldud keel. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik
Enne asendas seda poliitiline propaganda. Rahvalik massikultuur - ehitatakse Soome saunu, soetatakse autosid, tehakse oma väike ja turvaline maailm, mis eristatud suurest-poliitilisest maailmast, võimaldab eemale tõmbuda ametlikest struktuuridest. Materiaalsuse ja massikultuuri vahe, tekib defitsiit, aga see ei takista hästi elamast. Kui poes ei ole välismaa kingi, siis mujal ikka on. - underground kultuur - kirjanduses markantsem näide almanahhid kui varem olid kirjanduslikud, siis laine hetkeks vaibub, 70- 80ndatel uus laine, palju ilmsemalt seotud poliitilise dissidentlusega. - noorsookultuuri muutumine - sünkroonis läänekultuuri muutumisega. Tuleb peale punkrokk ja punkkultuur teostab ristlainetust. Noortekultuuris võiks märgata, mis legaliseerub ja mis mitte. Hipid on kahtlased, pikad juuksed legaliseerub, Ruja on legaalne (progerock). Aga punkkultuur ei legaliseeru kunagi.
annaabi.ee 
