17. Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa-aluse produktsiooni vahekorda?mida vähem vett, seda suurem juuremass ja seda vähem lehti. Mida rohkem vett seda väiksem juuremass ja seda rohkem produktsiooni. 18. Mis on toitainete allokatsioon.piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. 19. Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? lõikab nt õunapuid 20. Mis on erinevus produktsioonil ja saagikusel? Saagikus on inimest huvitavate taimeosade produktsioon ajas, produktsioon on taimede kogumassi muutus ajas 21. Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust.väetamine, taimekaitse, niisutamine 22. Miks piisava vee ja lämmastiku kättesaadavuse korral võib oletada maa-pealse kasvu osakaalu tõusu? 23. Kirjelda FS produktide allokatsiooni ekstensiivset strateegiat. Too näiteid
*hormoonidest 16 Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa-aluse produktsiooni vahekorda? Kui on vähem vett/toitaaineid, on suurem maa-alune produktsioon ja vastupidi 17 Mis on toitainete allokatsioon piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt 18 Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? Nt õunapuudel osade okste äralõikamine vähendab hingava biomassi hulka ja vähenenud katabolismi arvel suureneb ressurss õite/viljade arenguks. 19 Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust Sordiaretusega võib veidi tõsta kogu taime produktiivsust, väetamine, kastmine 20 Kirjelda FS produktide allokatsiooni ekstensiivset strateegiat. Too näiteid Suuruse maksimum saavutatakse varakult, varajane
17. Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa- aluse produktsiooni vahekorda? Mida vähem vett, seda suurem juuremass ja seda vähem lehti. Mida rohkem vett, seda väiksem juuremass ja suurem saagikus. 18. Mis on toitainete allokatsioon Piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. 19. Kuidas saab inimene mõjutada FS produktide allokatsiooni? Nt õunapuudel osade okste äralõikamine vähendab hingava biomassi hulka ja vähenenud katabolismi arvel suureneb ressurss õite/viljade arenguks. 20. Mis on erinevus produktsioonil ja saagikusel? Saagikus on mingite inimest huvitavate taimeosade produktsioon ajas, produktsioon on taimede kogumassi muutus ajas. 21. Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust Väetamine, taimekaitse, niisutamine 22. Miks piisava vee ja lämmastiku kättesaadavuse korral võib oletada
avalik-õiguslikud institutsioonid. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avalik sektor on majanduse osa, mis tegeleb avalike kaupade tootmise ja pakkumisega. 2. Ökonoomika - Valikute tegemine piiratud resursside tingimustes. Avaliku sektori ökonoomika – milliseid otsuseid peaks valitsus tegema piiratud resursside tingimustes 3. Avaliku sektori funktsioonid - allokatsiooni funktsioon (ressursside ümberpaigutamine) – piirata ühe toote tarbimist, et tarbimine läheks üle teisele tootele ehk siis resursse suunatakse ümber (riik sekkub) (efektiivsus) stabilisatsiooni funktsioon – majanduse stabiliseerimine (näiteks stabiilse hinnataseme säilitamine, tööpuudus võiks olla 4% ning tagada majanduskasv ja hoida eelarve tasakaalus) ümberjaotuse funktsioon – tulude ümberjaotamine (õiglus) 4
Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks 1. Riigirahanduse funktsioonid: 1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste
7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism, diktatuur, siirderiik. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse allokatsiooni-, jaotus- ja stabiliseerimisfunktsiooni. 9. Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganite süsteemiks nimetatakse kindlaksmääratud kujul korrastatud, juriidiliselt vormistatud ja alluvusliku astmestatusega korraldatud võimu struktuuride instituute, mille kaudu ja abil teostatakse ühiskonna riiklikku juhtimist. 10. Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine. Ühiskonnaelu reguleerivateks organiteks on
töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja Riigi sekkumine majandusse toimub avaliku saab korraldada erasektor. wt - keskmine sissetulek 1 töötaja kohta invaliidsuspensionid , samuti arstiabi on sektori kaudu, mille põhilisteks Kindlustuse kui toote kaks intellektuaalset perioodil t; universaalse iseloomuga (toetused sõltuvad funktsioonideks peetakse allokatsiooni, ehk alust on suurte arvude seadus ja nt - aktiivse elanikkonna kasvumäär. vastavalt kas laste arvust või töövõime kaotuse avalike kaupade tootmist, jaotusfunktsiooni ja kauplemisest teenitav kasu Kapitalikogumissüsteemi puhul on invaliidsuse astmest, mitte perekonna stabiliseerimisfunktsiooni. Kindlustuses tuleb eristada 2 hinda: bruto-ja põhimudeliks algoritm
(joonis 2.6.). Tuleb toimetada mõningaid ümberjaotamisi ja muu jätta turumehhanismi hooleks. Olukorda, kus turg ei tule toime oma rolliga, s.t., kus turg iseenesest ei toimi ega loo Pareto-efektiivset (ressursside niisugust jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse itaalia majandusteadlase ja sotsioloogi Vilfredo Pareto (18481923) allokatsiooni, nimetatakse turutõrkeks. 30 EEVA Võimaliku kasulikkuse kõver kasulikkus E` E AADAMA kasulikkus Joonis 2.6. Heaoluökonoomika esimene ja teine põhiteoreem.
eksisteeri, saab kasutada ka mittekasutusväärtuse hindamiseks. KULUTÕHUSUSE ANALÜÜS: 1)Seatakse poliitiline eesmärk (nt teatud saasteaine maksimaalne aktsepteeritav kontsentratsioon, saastehulga vähenemine teatud mahus vms). 2)Kasutatakse majandusanalüüsi hindamaks eesmärgi saavutamiseks võimalike alternatiivsete viisidega kaasnevaid kulusid, et valida odavaim(ad) viis(id) eesmärgi saavutamiseks. 3)Ei võimalda reeglina tagada ressursside efektiivset allokatsiooni, sest seatud eesmärk ei pruugi olla efektiivne MÕJUANALÜÜS: 1)Kui pole piisavalt andmeid ka kulutõhususe analüüsi teostamiseks. 2)Traditsiooniline mõjuanalüüs püüab kvantifitseerida erinevate tegevuste tagajärgi (võib keskenduda majanduslikele või keskkonna tagajärgedele või mõlemale), kuid ei püüa ,,tõlkida" neid tagajärgi ühtsesse mõõdikusse ehk leida kõigi tagajärgede rahalist väärtust ega püüa leida kõige
uued liigid või olemasolevad vanad liigid käituvad varasemast erinevalt, siis taimekoosluse struktuur või koosseis muutub ajas. II seadus: Dünaamiline taluvuse seadus ◦ Liikide kogumis, mille liikmetel on erinevad abiootiliste tingimuste taluvusläved ning ressursikasutuse interaktsioonide võimekused, järjestatakse liigid ajas vastavalt oma taluvuslävedele. Kaasaegne taimekoosluse dünaamika seadus Allokatsiooni printsiip ◦ Organismidele on kättesaadav vaid limiteeritud osa energiast ning seepärast tuleb taimedel paigutada see energia oma struktuuridesse või funktsioonidesse, mis ei ole kättesaadavad teistele. Liikide strateegiad ◦ Organismidel on ressursside allokatsiooni mustrid geneetiliselt ära määratud. Taimkatte dünaamika põhjuste hierarhia Erinev asustamisvõime ◦ Liikide levimisvõime ◦ Leviste fond
tingimustes on riigi ülesanne tagada kord ja julgeolek ning seega olid riigieelarve prioriteedid suunatud sisekaitsele ja riigikaitse finantseerimisele. 20.sajandil aga suurenes mõju valitsusele, et lisaks fiskaalsele eesmärgile tuleb rohkem mõjutada ka majandustegevust ning seetõttu kujuneb sel perioodil rahapoliitika üheks suunaks mittefiskaalne sihitus. Rahanduspoliitika 3 funktsiooni 1. Funktsioon. Tootmistegurite allokatsiooni korrigeerimine – tootmistegurite paigutuse juhtimine ja korrigeerimine. 2. Funktsioon. Tulude ja vara jaotamise korrigeerimine. 3. Funktsioon. Majandusliku stabiilsuse tagamine. Kõigi kolme funktsiooni rakendamisel eeldatakse turu taandumist või läbikukkumist, mille põhjustab riigi aktiivne sekkumine majandusse. Riigi eelarve peamised tulud on nt mittetagastatavad regulaarsed sissetulekud: maksud, mittemaksulised jooksvad tulud ja
2000-ndate aastate algus Joonis 2.4. Mõnede maailma riikide jaotumine majandussüsteemi alusel. Vaatamata valitsevale majandussüsteemile, tuleb aga igas riigis valida konkureerivate eesmärkide (competing ends) vahel, mis näitavad piiratud ressursside võimalikke erinevaid kasutamiseesmärke, millede vahel tuleb majanduses osalejatel teha valik. Lahendada tuleb ka ressursside allokatsiooni e paigutamise, jaotamise (allocation) küsimused. See on piiratud ressursside jagamine spetsiifiliste tootmisvajaduste või üksikisikute ja gruppide vahel. Tuletame meelde, et ressursside jaotus on majanduslikus aspektis efektiivne, kui puudub võimalus suurendada ühe indiviidi heaolu, ilma et sealjuures alaneks teise (teiste) ühiskonnaliikme(te) heaolu. Kõik ühiskonnad puutuvad kokku ka investeerimisvajadusega. 17
III Vahel krüpsis ehk maskeering ei tööta niikuinii - aposematism võib kujuneda koevolutsioonis uute nisside hõivamisega. Kui lähtepositsiooniks on mõõdukas silmatorkavus, siis tekib hoiatusvärvus palju tõenäolisemalt. · Millised mehhanismid võivad aposematismi kui ellujäämisstrateegiat alal hoida? Aususe tagamiseks (handicap-tunnus?) - signaali hind peab olema ausale signaliseerijale madalam kui petjale / ressursi-allokatsiooni lõivsuhted /kiskja ettevaatlik käitumine. Segiajamise vältimiseks (et olla eriline peab olema silmatorkav?) Silmatorkavus või erilisus? - tugevaid signaale on vaja. · Millised omadused teevad hoiatusvärvuse efektiivseks? Eredus, kontrast taustaga või sisemine kontrast, sümmeetria (liblikatel tiivad), agregeeritus, suurus. · Kuidas erinevad Mülleri ja Bates'i mimikri (peitlikkus)?
suureneb, siis suureneb: nominaalne intressimäär 27. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 28. Kõik alljärgnevad kuuluvad oodatud inflatsiooni kulude alla, välja arvatud: inflatsioon toob kaasa madalamad reaalpalgad (kuuluvad: inflatsioon toob kaasa kingatallakulu, kasvatab menüükulusid, muudab relatiivsed hindasid) 29. Inflatsioon ...... relatiivsete hindade muutlikkust ning .... ressursside efektiivset paigutust (allokatsiooni): suurendab; vähendab Enesekontrolli testid 1. Raha likviidsus on määratav lihtsuse ja kergusega, millega: raha saab muundada hüvisteks ning teenusteks 2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige: kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud: kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5
inflatsioonimäär on 4 protsenti, siis raha hoidmise (alternatiiv)kulu on: 7 protsenti 16. Nominaalse muutuja näiteks on: rahapakkumine 17. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogustena, nimetatakse: reaalsed 18. Milline alljärgnevastest on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär 19. Inflatsioon suurendab relatiivsete hindade muutlikkust ning vähendab ressursside efektiivset paigutust (allokatsiooni). 20. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et kui raha pakkumine suureneb, siis suureneb: nominaalne intressimäär 21. Kui tegelik inflatsioon on madalam kui oodatav inflatsioon ja laenuleping sõlmitakse ex ante, siis on selline situatsioon kasulik laenuandjale ja kahjulik laenuvõtjale. TRUE 22. Mõiste dihhotoomia tähendab üldjuhul "mõiste mahu liigitamist kaheks vasturääkivaks mõisteks" TRUE 23
annaabi.ee 
