MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimi...
vakuraamatuid, Russovi ja Renneri kroonikat, maaraamatuid, Poola ja Rootsi revisjoni raamatuid (fotokoopiad). Neid andmeid sai ta mõisa-, rüütelkonna arhiividest, Tallinna-, Riia-, Tartu-, Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta kirjutab lahti, kes olid adratalupojad, vabad talupojad, vabadikud, üksjalad ja sulased. Põhjalikult ja näitlikult on ta esitanud talude suurused vastavalt vakuraamatutele. Ka on hästi ära näidatud feodaalsed koormised nagu kümnis, vakus, perseelid vakuraamatu andmetel, millised olid rahalised maksed (adramaa-, isikumaks ja taskuraha) ja millest olenes nende suurus, millised
Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. Dumas oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete põhjuseks on juhuslike sündmuste kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seiklustes. Näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La
Seejärel jätkus pidutsemine toas, kus Peko peremees oli laua katnud. Peolt lahkuti alles vastu hommikut. Uus Peko peremees võttis Peko kaasa ning viis ta aastaks oma aita viljasalve."[2] [1] - https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa [2] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Peko austamisel on erinevates kultuurides palju paralleele. Pellon- Peko nime alla on kultus tuntud Soomes, Karjalas. Sealsest piirkonnast pole allikmaterjale palju, kuid näiteks 1933. aastal kuulis Martti Haavio sealselt runolauljalt lastemängu kohta, kus üle aia hüpates laulavad lapsed ,,Aian akka, pellon pekko. Viiburin venehan kokka."[3] Võib oletada, et see mis kunagi oli Peko riituses vereliisk on kadunud, kuid lastelaulu kujul veel elus. Paljud neist paralleelidest esinevad just piiriäärsetel aladele Venemaaga ning hõlmavad endast just küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko"
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870
3. Intervjueerida Kadrina tsehhi endiseid töötajaid (parema ülevaate saamiseks lähtuda intervjueeritavate valikul erinevatest ametikohtadest ning ajaperioodidest). Töö autor ei püstitanud endale ühtegi teada olevat hüpoteesi töö kohta ning ei viinud läbi ühtegi katset. Ta üritas saada võimalikult täpseid vasteid enda jaoks tõstatatud punktide kohta läbi erinevate ajalooallikate ja allikmaterjalide. Töös kasutas autor kolme sorti ajalooallikaid ja allikmaterjale, suuliseid, kirjalikke ning pildi kujul säilinud materjale. Suulisteks ajalooallikateks kasutati kaheksat erinevat intervjuud tsehhi endiste töötajatega ning praeguste omanikega. Kirjalike allikatena olid kasutuses kokku kümme erinevat ajalehte ja raamatut ning üheksa interneti allikmaterjali. Fotomaterjalina olid kasutuses H. Streimanni, T. Uusküla, O. Vilbergi ja töö autori R. Olveti erakogud.
Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest (,,Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid") laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. 2.1. Peategelased Peategelane d'Artagnan on noor gaskoonlane, vapper, uhke, ambitsioonikas ja intelligentne. Nagu iga teist romantilist tegelast, kihutab ka teda tagant armastus ning ta käitub rüütellikult, kuid nagu iga teinegi inimene, käitub ta vahetevahel ka amoraalselt. Võib öelda, et musketäride seas on tal nii-öelda juhiroll, tema oskused ja mõistus avaldavad neile muljet, ent
SISSEJUHATUS Juhtimine on üheaegselt nii kunst kui ka teadus. Ta on kunst, sest on pidevas arengus ning muudab oma kuju ning samuti nõuab loovust. Samas on ta teadus, sest vajab kindlaid tehnikaid. Hea juht teab, millal on õige aeg muutmaks kuju ja vormi. 1 Oma referaadis arutlen selle üle, kuidas mõjub juhi positiivne / negatiivne suhtumine töötajate töösse, tööinnukusse. Olen kasutanud erinevaid allikmaterjale, et töö ei saaks liiga ühest vaatevinklist lähtuna koostatud. Töö kirjutamisel inspireerisid väga ka Mainori Kõrgkooli Juhtimispsühholoogia loengud, kus sain väga huvitavaid uuringute tulemusi juhtimise kohta ning ka palju mõtlemisainet. Töö koosneb neljast alapealkirjast, milles viimasena kasutasin ühe juba pikaajaliselt töötava juhi arusaamu juhtimisest ja töötajate motiveerimisest intervjuu vormis. Töö koostamine
Teises peatükis uuritakse karistusõiguse ajalugu ja arengut islami õiguskultuuris. Tutvustatakse islamimaade karistuõiguse arengut ja allikaid. Kolmandas peatükis defineeritakse tänapäevase islami õiguse kohaselt kuriteo mõiste ning pööratakse tähelepanu islami õiguse subjektidele. Neljandas peatükis keskendutakse islami karistusõigusele tänapäevases kontekstis. Tutvustatakse erinevaid kuritegude ja sanktsioonide liike. Allikmaterjale on autor leidnud islamiteemalistest teadustöödest ja andmebaasidest. Allikmaterjalide hulka kuuluvad õiguskirjandus, artiklid ja teadustööd, millest valdav osa on võõrkeelsed (inglise ja vene keeles). Töös on kasutatud joonealust viitamissüsteemi. Vormistusel on järgitud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna kirjalike tööde vormistamise juhendis olevaid nõudeid. 3 1 ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS 1.1 Islami õigussüsteem ja šariaat
levikuga erialaajakirjade Environmental Management ja Journal of Environmental Management autoritele antud viitamisjuhistest (http://www.springer.com/environment/environmental +management/journal/267?detailsPage=contentItemPage&CIPageCounter=96804 ja http://www.elsevier.com/wps/find/journaldescription.cws_home/622871/authorinstructions). Kirjanduse loend peab sisaldama kõiki töös kasutatud allikmaterjale ja kõikidele loendis toodud allikatele tuleb töös viidata. Otstarbekas on eraldi välja tuua trükised, käsikirjalised materjalid, kartograafilised materjalid, arhiivisäilikud, kodulehekülgede aadressid jms. 3.1. Viitamine Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas nimelise viitamise süsteemi (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või numbrilise viitamise süsteemi (füüsika, keemia). Viidatakse originaalsele mõttele, faktile või asjaolule.
ilmumisaastat, siis märgitakse viitesse selle kasutamisaasta. 3.5. Kasutatud allikate loetelu Töö kirjutamisel kasutatud materjalide põhjal koostatakse kasutatud allikate loetelu (mitte kasutatud kirjanduse loetelu, kui peale trükitud ja elektrooniliste tekstide on kasutatud ka nt audio- ja videomaterjale). Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Tekstis viitamata allikmaterjale loetelusse ei tohi lisada. Segi ei tohi ajada tekstisisese viitamise ja kasutatud allikate bibliokirjete vormistamist. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded ja bibliokirjete olulisemad näited on esitatud käesoleva juhendi järgnevates punktides, kuid vajadusel tuleks abimaterjalina kasutada Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendit“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). 3.5.1
ee (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. 2 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/60.htm (10.04.2010). 3 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. 4 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 101. linnaelanike seas tehtav selgitustöö.5 Kuna metsatulekahjude kohta Eestis ei ole märkimisväärselt palju allikmaterjale, tekkis huvi ja soov koostada olemasolevate kirjutiste põhjal kokkuvõttev ning süstematiseeritud materjal metsatulekahjude kohta Eestis. Töö koostati kasutades refereerimist ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist, Päästeametist, Riigimetsa Majandamise Keskusest ja Keskkonnaministeeriumist saadud andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärkideks seati: · Analüüsida inimtegevuse ja ilmastiku mõju metsatulekahjude tekkele ja levikule.
võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia võimaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult vägagi omapärase teose. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. Neid sündmusi on kujutatud romaanis isoleeritult ja mitteolenevatena neist otsustavatest jõududest, mis määrasid
Ta oli sündinud 1931- tegemist väga poisikesega. Pikka aega oli üsna suur salapära märtsis toimunu ümber. Üsna ühemõtteliselt kirjeldati esialgu Läänes, hiljem NL-s endas seda, kuidas märtsis 1985 toimus tohutu poliitiline võimuvõitlus Kremlis, et vabaks jäänud koht täita. Olevat isegi tipnenud sellega, et viimane kähmlus käis Poliitbüroo istungil 10.märtsil ja Gorba võimule tulek polnud üldse lihtne. Nüüd, kui üsna palju allikmaterjale on uurijate kasutada, siis selgub, et tegelikult mingit erilist võimuvõitlust ei toimunud. On ka avaldatud Poliitbüroo istungi stenogramm, kus Gorba valiti partei etteotsa, seal keegi midagi ei kobisenud. Ei tähenda, et ei oleks tegelikult olnud rohkem huvilisi ja teisi tegelasi. Ühe keskse võtmefiguurina tuleb esile Andrei Gromõko, pikaaegne NL välisminister. Temast oli saanud gerontokraatia lahkumise järel Kremlis üks kõige mõjukamaid tegelasi. On üsna selgelt
Pariisi, intriigi mi-leediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' areteerimi-sest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid ») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas kasutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia võimaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult vägagi omapärase teose. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures 676 anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. Neid sündmusi on kujutatud romaanis isoleeritult ja mitteolenevatena neist otsustavatest jõududest, mis
annaabi.ee 
