dokumendiliigi või sarja nimetus, säilitustähtaeg, teabekandja, juurdepääsupiirang, vastutav struktuuriüksus ning märkused. Dokumentide loetelu sisaldab üheksat funktsiooni: juhtimine, personalitöö, finantsarvestus, haldus- ja majandustegevus, info haldamine, õppetöö, täiendõpe, teadus- ja arendustöö, välissuhted. Dokumentide loetelu põhifunktsioonid vastavad EMÜ põhikirjale. Osal funktsioonidel on ka allfunktsioonid. Personalitööl (tähis 2) on allfunktsioonideks personali planeerimine, värbamine ja arvestus (tähis 2.1), töötervishoid ja tööohutus (tähis 2.2). Finantsarvestusel (tähis 3) on allfunktsioonideks eelarve ja aruandluse korraldamine (tähis 3.1), raamatupidamine (tähis 3.2). Info haldamine allfunktsioonideks on asjaajamine ja arhiivindus (tähis 5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja
jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Sissejuhatus psühholoogiasse 59 Funktsioonide seos ajuga: Funktsioonide süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keel: arusaamine (nägemise, kuulmise, katsumise kaudu) ja väljendumine erinevates lokalisatsioonides * Millistest komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest. Samad funktsioonid võivad olla ajuga erinevalt seotud s.o. dünaamiline lokalisatsioon Nt. lastel kõnega rohkem seotud parem ajupoolkera
Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine, väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud parem ajupoolkera
väljaks. Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd s.o. süsteemne lokalisatsioon. Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid). * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest s.o. dünaamiline lokalisatsioon * Nt. lastel kõnega seotud
Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutus ja pidurdusprotsesside balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad)
Eri ajukoore piirkondades raku- kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele 113 Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei ole ka (holism, antilokalisatsionism): * Keerulised funktsioonid on jaotatavad allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud, keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide koostööd – s.o. süsteemne lokalisatsioon 114 Nt. keelevõime süsteemne lokalisatsioon: arusaamine: katsumine, kuulmine, nägemine väljendumine (s.t. käitumise programmeerimise erinevad etapid) 115 * Millistest (erineva lokalisatsiooniga!) komponentidest on keeruline funktsioon üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest – s.o.
seda tugevam on teise pidurdus. Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Närvirakkude ja aju töövõime säilitamiseks eksisteerib kaitsepidurdus. Erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse (nt intensiivne tuupimine enne eksamit) korral järgneb sellel kaitseraktsioonina pidurdus (nt eksamil peal enam ei tööta). NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad)
levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad)
hulgast Kui funktsioonide analüüsis on selgunud ka funktsiooni alltasandid ehk allfunktsioo- nid, on otstarbekas ka need liigitusskeemis esitada. Nõnda: selgineb dokumentide kontekst dokumendisüsteemi kasutajale, seega hõlbustuvad mitmed dokumentide haldamistoimingud (nt registreerimine). 42 Dokumendi- ja arhiivihaldus SKEEM 8. Funktsioon ja allfunktsioonid koos tegevustega Funktsioon Infotehnoloogiline teenindamine Allfunktsioon Allfunktsioon Allfunktsioon Infosüsteemide Riigihangete Infosüsteemide loo toimimise tagamine korraldamine mine ja arendamine Tegevus Riigihangete väljakuulutamine Tegevus Valiku tegemine esitatud
põhjustaja). Esineb nt kaitsepidurdus : erutuse ülemäärase tugevuse ja pikaajalisuse(intensiivne tuupimine enne eksamit ) korral järgneb sellele kaitsereaktsioonina pidurdus(eksamil nt ,,pea enam ei tööta") See protsess on väga raskesti tahte poolt juhitav, sest tegemist on juba organismi kaitsereaktsiooniga. Ajukoore töö ja süsteemsus ja tüpioloogilised erisused Funktsionaalsed blokid, mis küll osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid, sõltumata sellest, et need tegevused on erinevad: 1.Ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk. Tarvilik info vastuvõtu ja toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Blokk asub valdavalt ajukoorealustes piirkondades. 2.Informatsiooni vastuvõtu ja töötluse ja säilitamise blokk. Vajalik välismaailma ja organismi teabe saamiseks ning oskuste,teadmiste ja vilumuste kujundamiseks.Bloki olulisemad osad on ajukoore tagapool asuvad piirkonnad. 3
põhjustaja). Esineb nt kaitsepidurdus : erutuse ülemäärase tugevuse ja pikaajalisuse(intensiivne tuupimine enne eksamit ) korral järgneb sellele kaitsereaktsioonina pidurdus(eksamil nt „pea enam ei tööta“) See protsess on väga raskesti tahte poolt juhitav, sest tegemist on juba organismi kaitsereaktsiooniga. Ajukoore töö ja süsteemsus ja tüpioloogilised erisused Funktsionaalsed blokid, mis küll osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid, sõltumata sellest, et need tegevused on erinevad: 12 1.Ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk. Tarvilik info vastuvõtu ja toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Blokk asub valdavalt ajukoorealustes piirkondades. 2.Informatsiooni vastuvõtu ja töötluse ja säilitamise blokk. Vajalik välismaailma ja organismi teabe saamiseks ning oskuste,teadmiste ja vilumuste kujundamiseks
soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem reguleerib aga siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Kesknärvisüsteem kontrollib somaatilise ja vegetatiivse närvisüsteemi toimimist. Närvisüsteemis on võimalik eristada teatud funktsionaalseid blokke, mis osalevad küll erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid, sõltumata sellest, et need tegevused on erinevad. See on seos teatud ajukeskuse ja teatud psüühiliste funktsioonide vahel. - Ajukoore toonuse tagamine ehk energeetiline blokk. See on tarviklik nii info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. See blokk asub valdavalt ajukoorealustes piirkondades. - Informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk. See on vajalik välismaailma ja
Praktiline harjutamine, kasutades näitvahendeid, skeeme, sümboleid, näidist jne. Sellele kaasneb pidev kinnistamine õige-vale põhimõttel. Verbaliseerimine jaotub pedagoogi ja lapse vahel. Praktiline harjutamine, kus tegevust ja tulemust püütakse verbaliseerida. Selleks kasutatakse küsimusi, valiklauseid, lünklauseid jne. Kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni allfunktsioonid: Abi taotlemine. Partneri või partnerite (väikese rühma) tegevuse planeerimine ja reguleerimine, instruktsioonide täitmine ja instruktsioonide (korralduste, palvete jne.) esitamine. Massikommunikatsioon. Oma tegevuse reguleerimine—planeerimine, mille eelduseks on oma tegevuse verbaliseerimine Suhtlemine. Suhtlemine kujutab endast partnerite vastastikust mõjutamist. Kui see toimub keele
annaabi.ee 
