Läänemere keskkonnakaitse konventsioon Helsingi konventsioon Sõlmiti 1992. aastal Helsingis. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. Leping on sõlmitud Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome Taani ja Venemaa vahel. Põhieesmärgid on vähedada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust. Ajalugu Eelkäija oli samanimeline dokument mis jõustus 1980. aastal. Esialgsed allakirjutajad olin Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1980. aasta dokument hõlmas kõiki saasteliike. Eesmärk Peamine eesmärk on parandada looduskeskkonna kaitset. Reguleerib kahjulike ainete kasutamist. Iga riik peab oma tekitatud reostuse korral selle ise likvideerima. Laevad ja linnad ei tohi oma reovett lasta merre.
1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed. Konventsiooni esialgsed allakirjutajad olid Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabakriik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1974. aasta konventsioonis oli 29 artiklit ja 6 lisa ning see hõlmas kõiki saasteliike, kaasa arvatud õhust, laevadelt ja teistelt merealustelt, merepõhja uurimisest või kaevandamisest tulevnev ja igasugune maismaapõhine saaste. Leppe üldine põhimõte oli kirjas artiklis 3, mille järgi kõik osapooled
Selles kirjas üritasid nelikümmend haritlast kaitsta eesti keelt. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis. Ka vastuvõtt ülikoolidesse, kus õppetöö toimus vene keeles, võeti meelsasti. Kui rääkida põhjalikumalt koolidest tol ajal, siis võiks öelda, et koolielu on veidi teistsuguseks muutunud.. Tol ajal käidi koolis ka laupäeviti, kuid koolikorraldus oli üsnagi sarnane meie omaga. Üks erinevus on see, et põhikool kestit kaheksa aastat
Alates 1935. aastast kutsutakse seda päeva ametlikult Võidupühaks. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus veel mõnda aega Eesti ja Läti piiril. Venemaa püüdis uuesti Eestisse siseneda kuid need katsed nurjusid. 2. veebruaril 1920. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartus Tartu Rahu (kirjutasid alla Tartu Rahu lepingule). Eesti poole pealt kirjutasid lepingule alla: Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püümann, Julius Seljamaa, kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolel olid allakirjutajad Adolf Joffe ja Issidor Gukovski. Selle lepingu kohaselt loobus Venemaa ,,igaveseks" kõigist eriarvamustest Eesti kohta, tunnistas tingimusteta Eesti vabariigi iseseisvust tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati korralikult kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa piir. Leping on koostatud eesti ja vene keeles ning registreeritud ka Rahvasteliidus.
· Külaline paigutatakse istuma alati peremehe paremale käele, kui allakirjutajaid kolm, istub peremees keskele · Laua võib kaunistada lillekompositsiooniga. Ei tohi olla kõrge ega lõhnav. Pidulikel allakirjutamisetseremooniatel kasutatakse sekretäre, kes allakirjutajale lepingutekstid ulatavad ja vajadusel ka õige koha ette näitavad. Esimesena kirjutatakse alla oma firmasse jääv leping. Pärast allkirjastamist tõusevad allakirjutajad püsti, vahetavad allkirjastatud lepingud, suruvad teineteisel kätt. Seejärel antakse lepingud edasi assistentidele, kes nende hoiustamise eest hoolt kannavad. Pärast pakutakse vahuveini. Võib ka pilti teha. Kutsed Kutsete vormistamine, adresseerimine · Kui mehe nime asemel märgitakse tema auaste või tiitel, siis abikaasal märgitakse perekonnanimi koos tiitliga proua. · Kui kutsuja naine, siis kasutab ta esimesel kohal tiitlit ja selle järel oma nime
meredessandi SB, kuid see kukkus läbi, seejärel alustasid saksa lennukid inglismaa linnade ägedat pommitamist, kuid ka seekord pidasid britid vastu. Samal ajal toimusid ägedad lahingud põhja-aafrikas, kus saksa ja itaalia väed püüdsid vallutada briti asumaid. Lõpuks britide äge vastupanu sundis hitleri lõetama nende vallutamist, kuid samas hakati S-l töötama välja plaani NSV hävitamiseks. Hitler tugevdas sidemeid Jaapani ja Itaaliaga tehes lepingu kolmikpakt, mille allakirjutajad võtsid endale kohustse üksteist igati aidata. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 1940 aasta hilisügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ning itaalia oli kohtstaud abi paluma hitlerilt. Ta väed tungisid kreekasse ja jugosslaaviasse ja varsti olidki mõelmad alistatud. 1941 aasta suveks olid saksamaa ja itaalia kätte langenud 12 riiki , kus kehtestati range okupatsioonireziim. Nendes riikides hakkati teostama juutide hävitamise kava
enesemääramine ja identiteedi kinnistumine · Loodi Eesti sõjavägi · Toimus järsk murrak demokraatia suunas Vabadussõja tähtsus · Vabadussõda oli esimene eestlaste täielikult võidetud sõda · Oli osa uue Euroopa ja uute riikide sünnist pärast I maailmasõda Läbirääkimised enamlastega Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla Tartu rahuleping Tartu rahuleping · Jaan Poska ja Adolf Joffe Tartu rahulepingule allakirjutajad. Tartu rahulepingu sisu · Eestile soodsad piirid (Petserimaa ja Narva jõe tagused alad) · 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 t. · Vahetati vange · Nõukogude Venemaa lubas eestlastel repatrieeruda · Eesti lubas desarmeerida valgekindrali Judenitsi armee Tartu rahulepingu sisu · Kaubanduse arendamise kokkulepe · Venemaa andis Eesti riigile meie territooriumile jäänud ettevõtted ja sadamatesse jäänud laevad · Nõukogude Venemaa tunnustas
kus riigid said lahendada oma vaidlusaluseid küsimusi. Washingtoni Konverentsil 1921- 22 lubasid limiteerida oma laevastikke kinnistatud suhte järgi. Locarno lepingud mis põhjustati Locarno konverentsi poolt sisaldasid garantiid Saksa -Prantsuse piiri ja tüli lahendus kokkulepe Poola ja Saksamaa vahel. Pariisi Rahu Paktil 63 riiki välja arvatud NSVL ütlesid lahti sõjast kui riiklikust poliitikast ja tõotasid ,et kõik omavahelised tülid ja arusaamatused rahulikul teel. Lepingule allakirjutajad leppisid eelnevalt kokku enesekaitse sõdade eksistentsil. Fashismi tõus Pärast Esimest Maailmasõda sai maailma peamiseks riigikorraks demokraatia, kuid varsti arenes välja uus kord nimega fasism mis lubas inimestele eelkõige suuremaid vabadusi ja kaitset kommunismi eest. Benito Mussolini algatas esimese fasistliku diktaatorliku riigijuhtimise Itaalias 1922. 3
Pariisi rahukonverents ● Kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks ● Töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21 jaanuarini 1920 ● Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. ○ Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud ○ Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Allakirjutajad ● Suurbritannia David Lloyd George ● Itaalia Vittorio Orlando ● Prantsusmaa Georges Clemenceau ● Ameerika president Woodrow Wilson Versailles’ rahuleping Saksamaa ja Antanti vahel ● Saksamaale surutakse peale kõige raskemad lepingutingimused ● Prantsusmaa tahab iga hinna eest Saksamaad nõrgestada ● Versailles’ rahu sõlmiti 28. juunil 1919
partikulaarsed ehk regionaalsed lepingud Sisu järgi liigituvad lepigud: õigustloovad sisaldavad üldisi käitumisreegleid õigustoimingulised reguleerivad üksikjuhte (ei ole tänapäeval aktuaalsed) Rahvusvahelise lepingu sõlmimine algab tekstis kokkuleppimisega (1. kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel, 2. rahv.-vah organisatsiooni tööorganis, 3. teksti vastuvõtmisega rahv.-vah. konverentsil) ja lõpetatakse allakirjutamisega. Allakirjutajad, hääletajad, teksti kinnitajad ja lepingu siduvuse kohta nõusoleku avaldajad peavad tõendama oma volitusi riiki või rahv.-vah. organisatsiooni esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipeal 10 valitsusjuhil välisministril diplomaatilise esinduse juhil rahv.-vah. lepingu osas, mis on sõlmitud tema asukohariigiga või rahv.-vah. organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud
partikulaarsed ehk regionaalsed lepingud Sisu järgi liigituvad lepigud: õigustloovad – sisaldavad üldisi käitumisreegleid õigustoimingulised – reguleerivad üksikjuhte (ei ole tänapäeval aktuaalsed) Rahvusvahelise lepingu sõlmimine algab tekstis kokkuleppimisega (1. kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel, 2. rahv.-vah organisatsiooni tööorganis, 3. teksti vastuvõtmisega rahv.-vah. konverentsil) ja lõpetatakse allakirjutamisega. Allakirjutajad, hääletajad, teksti kinnitajad ja lepingu siduvuse kohta nõusoleku avaldajad peavad tõendama oma volitusi riiki või rahv.-vah. organisatsiooni esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipeal valitsusjuhil välisministril 11 diplomaatilise esinduse juhil rahv.-vah. lepingu osas, mis on sõlmitud tema asukohariigiga või rahv.-vah
puudub kindel süsteem. Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine algab tekstis kokkuleppimisega. See toimub *kahe -või mitmepoolsetel läbirääkimistel; *rahvusvahelise organisatsiooni või selle allasutuse tööorganis; *teksti vastuvõtmisega rahvusvahelisel konverentsil selleks ei ole üldjuhul vaja kõigi läbirääkimistel osalenute nõusolekut, piisab 2/3st. Tekstis kokkuleppimisejärel rahvusvaheline leping üldjuhul kirjutatakse alla. Allakirjutajad, aga ka rahvusvahelise lepingu teksti vastuvõtmise üle hääletajad või teksti kinnitajad, samuti lepingu siduvuse kohta nõusoleku avaldajad, peavad tõendama oma volitusi riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: (1)riigipeal, (2)valitsusjuhil, (3)välisministril, (4) diplomaatilise esinduse juhil rahvusvahelies lepingu osas, mis sõlmitakse tema asukohariigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga, mille
oleks saanud ja jõudnud ellu viia plaani teisendada unitaarriik demokraatlikuks, reaalseks, efektiivseks föderatsiooniks uue liidulepingu sõlmimisega, mis nurjati ühest küljest “reaktsioonilise”, “sisuliselt suurriikliku” augustiputšiga (mille taga- järjel vabariigid laiali jooksid) ning teisest küljest Venemaa suveräänseks kuulu- tamisega ja Belovežje “seadusevastaste”, “hävituslike” kokkulepetega. Lepetele allakirjutajad Boriss Jeltsin, Leonid Kravtšuk ja Stanislav Šuškevitš, kes läksid rahva tahte (referendum 17. märtsil 1991) vastu, pole selle eest mingit vastutust kandnud – ei juriidilist, poliitilist ega moraalset.15 Siin on ilmne Gorbatšovi ja tema lähikonna taotlus Putini-aegset konjunktuuri ning nostalgialainet ära kasu- tada, tõestamaks, et Gorbatšovi Liidu reformimise ja säilitamise kava oli ainuõige.
Sisu järgi saab liigitada õigustloovateks (üldised käitumisreeglid) ja õigustoimingulisteks (regul üksikjuhte, ei ole enam aktuaalne). Rv leping e konventsioon, pakt, protokoll, lepe, statuut, harta, põhikiri. Sõlm ja jõustum: sõlm algab tekstis kokkuleppimisega. See toim kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel; rv-se organisats või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtm-ga rv-l konv-l. sõlm viiakse lõpuni sellele allakirjutamisega. Allakirjutajad peavad tõendama oma volitust riiki esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipea, valitsusjuht, välismin, diplom esindus. Jõustamisviis lepitakse kokku lepingus endas või lepingu ettevalmistamise käigus. Enamasti jõustub teatud aja möödumisel jõustamisinstrumentide esitamisest; võidakse ajutiselt kohaldada enne jõustamist. Lepingute täitmine: vastupidise kokkuleppe puudumisel on rv leping siduv kogu osapoole terr-l ja ei oma tagasiulatuvat jõudu
annaabi.ee 
