Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav: Mida saab ja tuleks jagada? kelle/mille vahel jagada? mille alusel jagada? kui tähtis on jagada? Korraldav: küsimus vahetus-suhtest (õiglane kauplemine) Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"! Algolukord: inimesed on nn teadmatuse loori taga, ega tea oma kohta ühiskonnas (sotsiaalset staatust, rahvust, sugu jms), andeid, võimed, mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (teatakse, et eelistatakse rohkem) Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi, vabadusprintsiip ja erinevusprintsiip Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemalt kahel viisil.
köetud olukorraga. Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud, võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale. Soojus oli enamastinormaalne, niiskus oli kõrgem enamasti kui peaks olema. Hoonete algolukorras, enne igasuguseid renoveerimistöid, on nende keskmine soojustarbimine on 191 kWh/ 2 (m ·a), see suurus on esitatud hoone köetava pinna kohta. Erinevate hoonete 2 puhul on kõrvalekalded -25 kuni +36 kWh/(m ·a). Tegeliku olukorra madalamad soojuse eritarbimised on tingitud eelkõige puudulikust ventilatsioonist. Elamute energiatõhususe parandamine on möödapääsmatu. Energiatõhususe
Äärmuslikult individualistlikud, liber Ühised, kommunitaarsed 45.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Olukord, kus valitakse prinsiibid: Inimesed ei tea, mida tahta elult, mida nad soovivad. Olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas Milliseid printsiipe valitakse, kui nende järgi tuleb elu korraldada (kas teada kes sa oled ja kus oled). 46.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Et kõik primaarsed sotsaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm. saaksid jaotatud võrdselt. Võrdsus õiguste ja kohustuste omistamisel. Sotsiaalne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele. Peaküsimus :“ millised oleksid printsiibid, millealusel tuleks sotsiaalses praktikas elu korraldada , et olukoda võiks kutsuda õiglaseks
pinge sõltuvaks väljundi seisundist. Kord positiivseks, kord negatiivseks. Inventeerivasse sisendisse on ühendatud kondensaator, mis on ühendatud läbi takistuse R3 väljundiga. Oletame, et algolukorras sai mitteinventeeriv sisend suurema pinge ja seetõttu läks ka op võimendi väljund positiivsesse küllastusse. Selles olukorras saab mitteinventeeriv sisend positiivse pinge, mis on määratud takistuste R1 ja R2
riiki millekski kohustada. Kodanike kuulekus saab toetuda üksnes hirmule, austusele ja isamaa-armastusele. Riik saab toetuda inimeste äratundmisele, et riigivõim eksisteerib tema kodanike hüvanguks. Seetõttu on mõistuse juhatusel toimiv inimese parem kodanik, kui oma tungidest lähtuv inimene. Riigivõimule ja kehtestatud positiivsele õigusele tuginemine on ratsionaalne otsustus. John Lock (1632 - 1704) Algolukorras tähistab loomuõigus sisuliselt piiramatuid subjektiivseid õigusi Mõistusseadus ütleb, et nad saavad oma algseid õigusi nautida üksnes rahuolukorras. Rahu on võimalik enda vabadusi piirates – selleks on vajalik kõrgem võim, kes piiraks mõistlikult üksikute vabadust. Mõistusseaduse positiveerimiseks kehtestatakse riigis seadused Inimesel on põhiõigused: elule, vabadusele ja omandile Põhiõiguste osas on riigivõim piiratud.
kuritegude eest) karistust inimeste seas [Luts 1997, lk 86]. Vajadus targale töö- ja õiguste- ning kohustuste jaotusele sunnib rahvast ühinema riigiks. Selle sammuga kaasnes võimuvolituste andmine valitsejale, kes ei tohtinud omavoliliselt nende mahtu muuta. Kokkulepe osapooltena rahvas ja valitsejad. Rahvas andis lihtsalt osa oma loomulikest õigusest valitsejale. Thomas Hobbes (1588-1679) lähtus inimese asotsiaalsest ja egoistlikust loomusest. Rahvaste algolukorras valitseb loomuõigus, mis ei tähendanud normatiivset, st käskudest ja keeldudest moodustavat süsteemi, vaid igaühe esialgset piiratamatu vabadust. Igaüks võis sea kasutada suvaliste meelepäraste eesmärkide saavutamiseks, kasutades sealjuures suvalisi vahendeid.. selline vabadus olevat omane ühiskonna algsele, ,,loomulikule" olukorrale [Luts 1997, lk 90]. Selles on igaühel õigus kõigele, koguni teistele inimestele. Samuti igaühe on oma asi, kui
Erinevad arusaamad õiglusest. Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat (õigluskontseptsiooni): 1. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn “hüpoteetilises algolukorras”. Hüpoteetiline algolukord on kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea… oma kohta ühiskonnas … andeid, võimeid … mis on “hüve” ja mida ihaldatakse. Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab – vabadust – võimalusi – sissetulekuid. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid
Kunstnikul peab olema Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on kavatsus. õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 8.Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 3.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks printsiipi: Vabadusprintsiip Kõigil peab olema võrdne õigus kõige ulatuslikumale mõeldud.
Jaotava õigluse 3 keskset paradigmat/kontseptsiooni: egalitaar-liberalism, libertarianism, kommunitarism. II Egalitaar-liberalism *Rawls Õigluse eeldused: - Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed - Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal) Peaküsimus: mis printsiipide alusel tuleks elu korraldada, et olukord oleks õiglane? Vastus: nende printsiipide alusel, mis valitaks nn „hüpoteetilises algolukorras“. *Hüpoteetiline algolukord: Kujutletav olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas, oma andeid ja võimeid, ega seda, mis on hüve ja mida ihaldatakse. Küsimus seisneb selles, et millised õigluse printsiibid siis valitaks, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada ka siis, kui nad saavad teada, kes nad on. Rawls leiab, et inimesed valiksid 2 printsiipi: - Vabadusprintsiip – kõigil peab olema võrdne õigus kõige ulatuslikumale totaalsele
- kommunitarism 178. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin, Rawls (A Theory of Justice 1971) õigluse eeldustest: i. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). ii. Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras" Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab - vabadust - võimalusi - sissetulekuid Need "üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende
talu suuri negatiivseid sisend pingeid. Selleks et lülitus ei sõltuks loogika liigist kasutatakse mõnevõrra teistsugust lülitust kus sisenditele ei saa tekita suuri negatiivseid pingeid ning nende negatiivsete pingete vältimiseks ühendatakse sisendidesse kaitse dioodid (need kaitse dioodid võivad olla ka mikroskeemi sees). Joonis 4.6.1 Väljundiga ühendatud kondensaatorid laetakse väljundpingeni ja kui lülituse seisund muutub siis hakkab konensaator tühjenema. Oletame algolukorras on väljundis 1 on 0 ja väljundis 2 on 1 selle tulemusena hakkab laaduma C2. D.D2 väljnudist läbi takistuse R1. see laadimisvool tekitab takistusel R1 pingelangu mis viib D.D1 sisendi tugevalt positiivseks ning hoiab selle väljundi asendis 0. Laadimisvool väheneb aga eksponent funktsiooni kohaselt ja vastavalt sellele väheneb ka D.D1 sisendis toimiv pinge. Kui sisend pinge väheneb loogika avanemis pingeni Uav siis D.D1 sulgub tema
on neis õpetustes ilmselgelt väljendatud) kui ka õigusele ning õigus hakkab alluma vaid kas inimese volile, mis on mõistuspärane niivõrd, kuivõrd ületab algseisundit, või mõistuspärasuse (ratsionaalsuse) seadustele, mille omavoliline muutmine on irratsionaalne.] [24]Uusaja naturalistliku loomuõigusfilosoofia jooned (Luts lk 99): 1)Loomuõiguse tuletatavus inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2)Loomuõiguse käsitlemine inimestele loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena (negatiivsena Hobbesil ja positiivsena Lockel, Rousseaul). 3)Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana (naturalism tähendabki, et viimases instantsis on kõik nähtused seletatavad loodusteaduslike meetoditega; füüsika kui loodusteaduse etalon: vaatlustulemuste matemaatiline tõlgendamine; naturalism on reduktsionistlik: väited moraali ja eetika kohta on tegelikult väited looduslike faktide kohta; mitteautonoomne eetika).
põhjustatud pingelang ei luba kolektro pinget impulsi algul tõusta maksimaalse väärtuseni vaid alles siis kui kondensaator on täis laadunud. OP-võimendiga multivibraator Op võimendi mitte inverteerivasse sisendisse on toodud tagasiside läbi pingejaguri R1 R2, mis muudab selle sisendi polaarsuse sõltuvaks op-võimendi reziimis inverteerivasse sisendisse on aga ühendatud kondensaator C koos väljundisse ühendatud laadimistakistuse R3. Oletame et algolukorras on mitteinverteeriv sisend suurema pingega ja see tõttu läks OP- võimendi väljund positiivsesse küllastusse, mitteinverteerivas sisendis on positiivne pinge mille väärtus sõltub R1 R2 suhtest. Kondensaator hakkab laaduma läbi takistuse R3 laadimine toimub eksponent funksiooni korral ja inverteerivasse sisendisse tõiuseb praktiliselt lineaarseltkui inverteeriva pinge muutub suuremaks kui mitteinverteerivas siis läheb võimendi
TERAS-PUIDUGA või BETOON-PUIDUGA ühenduste korral korrutatakse Kser teguriga 2.0. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 57/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Liite kinnituselemendi nihkemoodul kasutuspiirseisundis arvestades roomedeformatsioone: K ser K ser ,fin = (1 + k def ) Märkus: Kser - liite nihkemoodul algolukorras Kser,fin - liite nihkemoodul lõppolukorras arvestades roomedeformatsioone ! Ühesuguste roome omadustega liite lõplik deformatsioon: k def = 2 ⋅ k def ,1 Erinevate roome omadustega liite lõplik deformatsioon: k def = 2 ⋅ k def ,1 ⋅ k def ,2 Teras-puiduga või betoon-puiduga liite lõplik deformatsioon: k def = k def Liite kinnituselemendi nihkemoodul kandepiirseisundis: 2 K u = ⋅ K ser (,fin) 3
ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega. Pärast hoonete standardkasutusele viimist on tehtud energiaarvutused erinevate renoveerimismeetmete mõju hindamiseks ja võrdlemiseks elamu energiatõhususele. Iga uue arvutusvariandi korral on muudetud ainult ühte energiatõhususe komponenti (näiteks ainult välispiirete lisasoojustus või ainult ventilatsiooni soojustagastus). Üksiku komponendi muutmisel arvutatud energiatõhususarvu on võrreldud arvutuste algolukorras arvutatud energiatõhususarvuga. Energiatõhususarvu muutust võrreldes esialgsega on väljendatud üksiku meetme kasutamisel saadava võimaliku energiasäästu protsendiga. Esimese etapi tulemustes on välja toodud üksikute renoveerimismeetmete mõju energiatõhususarvule ja kütteenergia erikasutusele. Töö teises etapis koostati näidispaketid erinevate renoveerimislahenduste ja energia- märgise klasside saavutamiseks. 11.2.1.2 Analüüsitud energiatõhususmeetmed
annaabi.ee 
