Head kuulajad, arutlen teemal, kas viisakus on out? Mingil määral kindlasti. Arvan, et kõik siin viibijad on näinud ja märganud kuidas käituvad meie kooli noored, just algklassidest,üllatavalt ebaviisakalt. Nende sõnade kasutus ületab igausgused piirid. Bussis sõites ei tule neile kunagi pähe lasta vanemal inimesel istuda või veel parem, et bussi saada lükatakse väljujad peaaegu pikali. Viisakus on see, mis teeb inimesest isiksuse ja teeb ta sümpaatseks. Meie klassis on väga palju inimesi kes on viisakad. näiteks eile bussiga linna sõites aitas Kristjan bussist välja lapsevankri. Mida paljud noored ja just noormehed ei suvatse teha. Ma ei tea mis nende
Arvamus venestusest Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks,
vastust küsimusele, kes on hea õpetaja? Paraku on aeg andnud üha uuesti võimaluse oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Mäletan algklassidest, et hea õpetaja oli see, kes naeratas ja vastama kutsus. Klassis oli 34 last ja mõne aja möödudes ootus ja tõekspidamine muutusid hea õpetaja oli hoopis see, kes vastamakutsumisega ei ehmatanud. Või see, kes ei esitanud raskeid küsimusi. Siis tuli aeg, kus väärtustasin õpetajat, kes ei jooksnud lapsevanemale või direle kituma. Mõnda aega tundusid kõik õpetajad nõmedad. Seejärel tuli aeg, kus
Puudused: Ma näen palju puudusi. Üks olulisi on suhtlemine. Unustatase tihti ära, et inimesel on tunded ja räägitakse kui robotiga ja/või räägitakse liiga erialase sõnavaraga. Sellele eneamasti järgneb inimeste info otsing/vastuste otsing internetis ja seab paanilisse olukorda inimesed meie ühiskonnas. Vähe sellest, et me ei räägi inimkeeles haigetega, on meie ühiskonnas inimeste seas suur teadmatus tervishoiust. Peaksime rohkem informeerima inimesi juba algklassidest. Seda vastavalt muidugi vanusele. Mida võiks näiteks teada kümne aastane laps, kui tal on gripp ja sealt edasi. Puuduseks on ka aeg. Õdedele antakse liialt tööd ja neil aeg surub liialt peale. Sellest tulenevalt ka ei jõuta haigega tegeleda personaalselt ning selle all kannatab ka töö kvaliteet.
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks
arvan, et selle kasutamine koolis muudel eesmärkidel kui mängimine ei oleks halb mõte. Kui aga kool otsustab õpilastele osta isiklikud e-õpikud, siis peaks ka arvestama sellega, et õpilased neid ei lõhuks. Siinkohal võibki tekkida probleem, et suur väljaminek läheb juba e-õpikute ostu peale ja hiljem võib minna veel suurem väljaminek nende parandamisele. Kui aga lastele korralikult selgeks teha juba algklassidest peale, et neid peab hoidma, jääks kool siiski minu arvates plussi. Minule tundub, et kool peab ühte või teistviisi koolimaterjalide peale raha kulutama, sest praegugi peab kool iga paari aasta tagant või tihedamini ostma uusi õpikuid, sest õpikud lähevad katki, õpiku sisu vananeb või õppekava uueneb. Aga kui oletada, et õpilased tõesti hoiavad tahvelarvuteid kus nad õpivad, tuleks e-õpikute ostmine kindlasti odavam. E-õpikutega kaasneks veel üks suurem probleem
Haridus oli kõigile tasuta ja ühtviisi kättesaadav. Arstide visiidid olid tasuta ja inimesed üldse võrdsemad. Ei olevat olnud nii, et tuntud inimesi koheldi paremini. Ei rõhutatud inimese riietust, firmamärkidel ei olnud mittemingist rolli. Ema rääkis, et kedagi ei huvitanud, kas kannad tavalist pluusi või on seal kuskil ka mingi märk. Pigem vaadati viltu sellele, kui julgeti teistest erineda ja kanti näiteks silmatorkavaid värve. Tänapäeval vaadatakse firmabrände juba algklassidest. Nõukogude Liidu ajal osati ette aimata, missugune võib olla üks kuuest lõpukirjandi teemast. Kui mõnel vene kirjanikul oli mingi tähtpäev, tuli teema vastava kirjaniku eluloost või teosest. Kui rääkisin emaga lõpukirjandist, lisas ta, et nemad ei saanud eksameid valida nagu meie praegu. Enamikus õppeinetes tuli teha lõpueksam, meil seda ei ole. Praegu valivad abituriendid need eksamid, mis aines nad tugevamad on.
ning taluma koormust ja stressi. Hea suhtlemisoskus annab elule värvi, sellest sõltub meie rahulolu iseenda ja eluga laiemas mõttes. Suhtlemine aitab mul mu igapäevatöös hakkama saada, lubab mul ka ennast maailmale paremini tutvustada, pakub võimalusi eneseväljenduseks, suhete loomiseks ja nende nautimiseks. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik õppida. Väga heaks suhtlejaks saab praktiseerides. See on juhtunud ka minuga. Väike arglik tüdruk algklassidest on kasvanud julgeks ja avalalt naeratavaks õpetajaks. See väike arglik plika on endiselt minu sees peidus, kuid usun, et see on hea – lisab minu tegudesse siirust ja ettevaatlikkust. Heaks suhtlejaks on võimalik saada, tuleb vaid südamest soovida areneda. See, et ma lõpetan kahe aasta pärast ülikooli, ei tee see minust veel head lasteaiakasvatajat ja suurepärast suhtlejat. Loomulikult tuleb ikka edasi õppida ja jätkata enda parandamist. *** Üks väike lugu suhtlemise kohta.
Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasnema arusaamine, et see aitab meid lähemale tegevustele, mida soovime teha, aga ka edendada karjääri. Õppimine aitab tõsta motivatsiooni ning leida uusi suundi ja arusaamu. Õppimine võib toimuda nii klassiruumis kui ka väljaspool seda. Mulle meeldis koolis käia ja õppida, tavaliselt õppisin peale kooli iseseisvalt kõik ära, et õhtul oma asjadega tegeleda või pereringis vestelda. Juba algklassidest kuni keskkoolini välja oli mulle väga tähtis, et saaksin õpitut ka emale vastata, mulle oli tähtis kindlustunne, et nüüd on kõik selge ja minu õppimisest võtavad osa ka teised. Kooliajal oli mulle tähtis, et minu vihikud oleksid korralikud ja loetavad, sageli kirjutasin vihikuid ka ümber, et parem nende järgi õppida oleks. Meeldis tegeleda erinevate asjadega: spordiga, kunstiga. Igavuse üle ei osanud ma kunagi kurta, meeldis palju looduses käia ja mõtteid mõlgutada.
Järeldused (1) • Lapsevanemad peaksid aeg-ajalt kontrollima laste koolikoti sisu • Umbes pooled küsitletud lastevanematest peab rasket koolikotti halva rühi põhjustajaks • SÜG- i algklasside õpilastel siiski erilisi probleeme koolikoti raskusega ei ole, ülekaalulised olid 12,8% koolikottidest • Võrreldes 2013. aastal läbiviidud koolikottide kaalumisega on algklasside koolikotid muutunud veidi kergemaks • Kõige raskemad olid algklassidest kolmanda klassi koolikotid, ligi veerand olid ülekaalulised Järeldused (2) • SÜG- i 5.-9. klassi suur osa koolikotte (68%) olid ülekaalulised, eriti rasked koolikotid olid 6. ja 9. klassis • 5.-9. klassi õpilaste küsitlusest selgus, et mida vanemad on õpilased, seda hoolimatud on nad ise koolikoti pakkimisel, valimisel ja kandmisel • Liiga palju kantakse kaasas mittevajalikke asju • Vanuse kasvades tekib üha rohkem mitmesuguseid
Ka vanema generatsiooni seriaalid, nagu "Rosangelika", põhinevad ju põlvkondadepikkusel vaeste ja rikaste vahelisel vihavaenul. Sellised filmid ja seriaalid lõppevad tavaliselt hästi ning annavad lastele eeskuju, et pahade üle saavutab võidu mitte heaga ja inimlikkusega, vaid viha ja vägivallaga. See kandub üle ka kooli. Koolis, kus laps on vanemate arvates õpetaja valvsa pilgu all kaitstud, ei puudu ebainimlikkus. Juba algklassidest peale on paljudes koolides teatud liidrid ja kambad, kellele mitte meeldides või kelle käske mitte täites võid kergesti füüsilise või vaimse terrori ohvriks sattuda. Selle mõju võib aga erinevate isiksuste puhul küllaltki erinev olla. Kui kiusatav on tugevama iseloomuga, siis muutub ta ka ise vägivaldseks. Võimaluse korral kogub ta endale kamba ning tasub "süüdlastele" mitmekordselt nende pattude eest. Kui see aga täitumatuks
sellist, mis on tegelikult tekkinud rahvaluule I elule uuesti hinge sisse puhumisel, on muutunud igapäevaelu paratamatuks osaks. Koolis omandatavate baasteadmiste varal loovad noored pildi sellest, mis ümbritses meie esivanemaid, milliseid pärimusi leidub läbi aegade eestlaste kultuuris ning mil määral võivad need kujundada rahvuslikku identiteeti. Kerli, töötav noor, kirjeldas enda kokkupuudet rahvaluulega niimoodi: Rahvaluulega olen kokku puutunud koolis algklassidest peale, kui pidi luuletusi pähe õppima ja muusikatundides õpetati regilaule. Mind rahvaluule ühendab eestlastega, kuigi ma pole rahvaluulega viimasel ajal väga palju seotud olnud. Rahvaluule näitab minu arvates eesti keele ja eestluse arengut. Kui mulle öeldakse sõna rahvaluule, siis tulevad meelde eelkõige igasugused värssides teosed ja põlvest põlve edasi antud lood. Tänapäevase rahvaluulega, mis on siis ka ahelkirjad ja netianektoodid, koolis ma kokku ei puutunud. Praegu
See peaks olema mõistlik aeg teemadega tutvumiseks ning ka muude seostuvate materjalide käsitlemiseks. 12.Töövihik lk 8, harj 8. Ülesande juhend: Tõmba ring ümber sõnadele, mida 100 aastat tagasi eesti keeles veel ei olnud. Põhjenda suuliselt. Vastusevariandid: oktoobrilaps, külmik, soppama, ostma, köster, kosmonaut, sibul, geenid, ader, teler, aabits, guugeldama. Õpilane lahendab ülesande varasemate teadmistega, mis on tulnud algklassidest ning märgib ära vanad tööriistad või kooliga seotud mõisted, samuti tajub, et soppama on uus väljend ning ostma ehk vanem. Teisalt markeerib guugeldama, külmik, kosmonaut, teler, kuna need tehnoloogiaseadeldised on ilmselt loodud hiljem kui sada aastat tagasi. Seejuures aitab õpilast õpiku juures pilt, kus voorimees sõidab kaariku ja hobusega ning saab pildi põhjal analüüsida saja aasta tagust aega. Ohumärgiks on see, et õpilane
Kaiu Põhikool Referaat Kiviplaneedid Koostaja: Carol Väljaots Juhendaja: Marko Orav 2014 Sissejuhatus Kirjutan referaadi kiviplaneetidest, sest see tundub olevat põnev teema ja tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks. Sarnasused ja Erinevused 2 Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Kiviplaneetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest
õppima kõiki aineid, vaid saab keskenduda sellele, mida õpilane peab oma tuleviku seisukohalt vajalikuks ja milles ta plaanib teha lõpueksamid, on väga positiivne õpilase 8 tulevikule mõeldes. Selline tase aga, et õpilane enne lõpuklasse teaks, mis aineid valida, saavutatakse sellega, et õpetajad juba alates algklassidest suunavd õpilasi ja toovad välja nende tugevamad küljed. Suurbritannia koolides õpetatakse loogilist mõtlemist, ei püüta õpilastele pähe ajada entsüklopeedilisi teadmisi, millega nad hiljem midagi teha ei oska. Selle asemel on õpilased kooli lõpus täielikult ette valmistatud iseseisvaks eluks: nad suudavad ise mõelda ja oma teadmisi tegelikus elus rakendada, samuti on nad nagu muuseas õppinud teistega arvestama ja täitma oma kohta süsteemis. Suurbritannias on
poolt propageeritav käsitlus. Nende baasoskuse arendamisele, uimastialaste teadmiste vahendamisele ja uimastitarbimise alaste hoiakute selgitamisele ja kujundamisele rajanevadki suur enamus Euroopa koolides kasutatavatest uimastiharidusprogrammidest On leitud, et kõikvõimalikud hirmutamisstrateegiad et mis juhtub jne üksinda ei tööta. Vaja on keerukamat lähenemist. Samuti ei tööta eraldiseisvana info jagamine narkootikumide kohta. 3. Alg- ja põhikooli programmed. Alustama peaks algklassidest. Sest siis nad alustavad suitsetamisega eksperimenteerimist. See sisaldab ka suitsetamisvaba kooli põhimõtet, tervislikku eluviisi, lisaks vastupanuoskusi (vt 1. programmmi) ja teadmisi uitsetamise, alkoholi, narkootikumide negatiivsest mõjust. Olulised on õpetajate hoiakud, positiivne keskkond koolis. 4. Programmid tarvitajatele Tarvitamine ja kuritarvitamine. USA-s erinevad programmid loobujatele. Meil soovitav pöörduda psühhiaatriahaiglasse. Ja on olemas ka programmid, kus
avatud sellega (taas)liitujatele; · haridussüsteem on paindlik lihtne on uuesti õppima asuda, kerge valdkonda vahetada ja õpinguid mujal jätkata; · õppimine toimub elukestvalt (Longlife learning); · hariduse kvaliteet on kõrgetasemeline; · õppimine on tasuta, maksta tuleb vaid raamatute/õpikute eest; · õpilased on avatud ja aktiivsed, oma mõtteid ja tundeid väljendatakse vabalt, palju viiakse läbi projektipõhist õpet ja grupitööd (alates algklassidest kutsutakse õpetajaid eesnimepidi jne); · vaba mõttevahetus arendab demokraatlikku mõtteviisi; · rahvusvähemused õpivad Taani noortega samas koolis ja taani keeles. Taani lapsed lähevad kooli kuueaastaselt. Mõned läbivad enne ka 1-aastase koolieelse õppe (meie mõistes lasteaia eelkoolirühm). See on praegu Taanis vabatahtlik, kuid varsti muutub kohustuslikuks. Taanis on kohustuslik omandada 9- klassiline haridus, millele järgneb õpe kümnendal aastal (selles osaleb 61% noortest)
Nii erialase, operatiivse kui ka meelelahutusliku informatsiooni otsimiseks on kõige kiirem meetod otsingumootori Google kasutamine ehk guugeldamine. Selleks aga, et eristada olulist mitteolulisest, peab omama teatud vilumust. Tähtis on aru saada, et Google otsib välja kõik allikad, kus märksõnaga seonduvat teavet leidub, seega peab guugeldaja ise teadma, millist otsingutulemust avada, et saada kätte just endale vajalik informatsioon. Kuna mina olen arvutit ja internetti kasutanud juba algklassidest saati, siis arvan, et saan guugeldamisega päris hästi hakkama. Siiski satun vahel kimbatusse, kuna isegi Google pole kõigeteadja. Lehekülg, kuhu Google tihti suunab ning mida ka ise kasutan, on Wikipedia. Sellest on ka eestikeelne versioon Vikipeedia. Tegemist on ulatusliku interneti entsüklopeediaga. Sealt võib kiiresti ja mugavalt leida nii erialast kui ka meelelahutuslikku informatsiooni. Wikipedia kasutamise juures tuleb aga saadavasse teabesse suhtuda kriitilise meelega, kuna
3. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS 3.1 Küsitluste tulemused Küsitlustele vastasid 111 Tapa Gümnaasiumi õpilast, nendest 49 meest ja 62 naist. 3.1.1 Ratsaspordiga tegelevad õpilased Küsitluse esimese küsimusega saadi teada, mitu protsenti õpilastest Tapa Gümnaasiumis tegeleb või on tegelenud ratsaspordiga. Tulemuseks saadi teada, et koguni 19% õpilastest tegeleb/on tegelenud ratsaspordiga. 19% alla kuulus 21 õpilast, nendest 3 algklassidest, 5 põhikoolist ja 13 gümnaasiumist. Ratsaspordiga mitte tegelejaid oli 81% ehk 90 õpilast. Ratsaspordiga tegelevad õpilased 81% Jah Ei 19% Joonis 3.1.1
annaabi.ee 
