11.kl Kontrolltöö: rahvuslik ärkamisaeg ja sajandivahetus Eestis. II rida 1.Nimeta rahvusliku ärkamisaja eelduseid.-3p 1. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu 2. Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv 3. Eesti haritlaste teke 4. Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng 5. Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine 6. Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng) 2.Kelle tegevust pead rahvusliku ärkamisaja perioodil kõige kaalukamaks ja miks? -5p Kasuta põhjendamisel fakte. Minu arvates oli kõige kaalukam rahvusliku ärkamise eestvedaja Johann Voldemar Jannsen. Ta asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu , Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv, Eesti haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng, Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine, Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng). TÄHTSUS: Kultuuriline ärkamine, kultuuritähtsuse kujundamine 2. Tähtsamad eestvedajad: Johann Voldemar Jannsen - asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga
enam silma Ivar Ivask, Ilona Laamann ja Urve Karuks. 5. Miks on Ilmar Laabani kogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" eesti kirjanduses eriline? 1p. Laabani debüütkogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" oli esimene sürrealistlik luulekogu eesti kirjanduses ja lugejatele väga ootamatu."Anklruketi" vastuvõtus oli kõike teravat eitust, hämmeldust ja lõpuks argset jaatustki. Niivõrd, kuivõrd jaatus on aastatega tugevnenud, on järjest selgemaks saanud ka Laabani algatuslik roll. 6. Mis on andnud inspiratsiooni suurele osale Ivar Grünthali luulest? 2p. Suur osa Grüntheli luulest on leidnud inspiratsiooni gümnaasiumi- ja sõja-aastatest. 7. Nimeta Ivar Grünthali kaks värssromaani. 2p ,,Laulu võim" ja ,,Peetri kiriku kellad". 8. Nimeta esimeste pagulusaastate romaanide ja novellide teemasid. 3p. Arved Viirlaiu ,,Ristideta hauad", romaan kirjeldab sõja viimast, meeleheitlikku etappi 1944
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine
Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli ta sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseim tegelane. Tema elutöö on rikas ja mitmes suunas algatuslik. Ta arendas silmapaistvalt armastusluulet ja enesetunnetuslikku mõttelüürikat ning oli oma kõrgsaavutustega eeskujuks mitmetele hilisematele luuletajatele. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Oli andekas poiss ja olevat juba 4-aastaselt lugemise selgeks saanud. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium. Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina
saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised tekstid: vendade Grimmide (1812) ja H.Chr. Anderseni (1835) muinasjutud; Lewis Carroll Alice imedemaal 1865; Louisa May Alcott Väikesed naised 1868; Mark Twain Tom Sawyeri seiklused 1876 jt. Eesti lastekirjanduse algus: Carl Körber Karjalaste lugemise raamat 1849 ja Pähkliraamat 1851; Martin Körber Laste Siioni kannel 1861. Lastelaulud (luuletused): J.V. Jannsen, Friedrich Kuhlbars, Carl Eduard Malm. Muinasjutu(töötluse)d: Fr.R
Judoka peab olema järjepidev, tagasihoidlik ja suhtuma austusega teistesse inimestesse. Judo looja, Jigaro Kano, pidas seda isiksuse harmoonilise arengu loomise vahendiks. Ta leidis, et judo pole mitte niivõrd relvata enesekaise, kuivõrd igapäevase elu filosoofia. Judoka aukoodeks kirjeldab selliseid omadusi nagu: viisakus, julgus, siirus, ausus, tagasihoidlikus, enesevalitsemine, truudus sõpradele ja lugupidamine ümbritsevasse. Jigaro Kano pidas oluliseks, et olla igas ettevõtmises algatuslik, jälgida ümbritsevaid situatsioone, käituda otsustavalt, tunda piire ja olla mõõdukas. Esimene loovtöö judost oli teoreetiline. Uus judo tundi puudutav on praktiline loovtöö. Minu eesmärgiks oli läbi viia Tony Judokoolis üks judo tund. See 28. aprillil 2015. aastal õnnestus. Tony Judokool pakub judo treenimisvõimalusi erinevas vanuses inimestele, lastest (Jukude rümad) täiskasvanuteni (Sepikud). Ma tegin judo tunni väikestele lastele. See oli väga tore, sest nad kuulasid sõna
eraldamatu (Oxford Dictionary) 78. INDIVIDUALS' - of or for a particular person - indiviidi, üksikisiku (Oxford Dictionary) 79. INDUSTRY - a particular form or branch of economic or commercial activity - tegevusharu, majandusharu, tootmisharu (Oxford Dictionary) 80. INITIATIVE - a new plan or process to achieve something or solve a probleem - algatus, algatusvõime, ettevõtlikkus, initsiatiiv, algatuslik, ettevõtlik, isetegevus (Oxford Dictionary) 81. INNOVATIVE - using new methods or ideas - uuenduslik, edumeelne, progressiivne (Cambridge Dictionary) 82. INTEGRATION - the process of combining two or more things into one - integratsioon, lõiminime, lõiming (Cambridge Dictionary) 83. INTERVENTION - the act or fact of becoming involved intentionally - vaheleastumine, vahelesegamine, sekkumine, interventsioon (Cambridge Dictionary) 84
omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. • juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähel.epanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - oh alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea • Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik-sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige
· Tormis ,,Naistelaulud" 1977 Jne Ird teatrijuhina: · Ird: ,,Mu parim lavastus on Vanemuine" · Vanemuise mitmezanrilisuse säilitamine · Osav lobitöö, Vanemuise tutvustamine üleliiduliselt ja ka rahvusvaheliselt. Eesmärk saavutada teatrile tuntus, tunnustus, aga ka mitmesuguseid majanduslikke hüvesid · Korraldas üleliidulisi seminare, konverentse, kollokviume Vanemuises · Teatrikülastajate konverentsid omapärane Irdi algatuslik üritus! · Suvised vabaõhulavastused · Publiku-uuringud ja sellest tulenev repertuaarivalik Irdi kultuuripoliitiline strateegia · Vanemuise tutvustamine üle NL · Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis jm · Mitmesuguste üleliiduliste ürituste korraldamine Vanemuises · Kontaktid Moskva ja Leningradi teatriteadlaste, kriitikute ja funktsionääridega · Teatripoliitiliselt kaval repertuaarivalik
• Taluturism tõi ka palju muutusi ja andis ideid, kuidas muuta talu ja küla atraktiivsemaks. ( meisterdati puust kiike, puukultuurid ehk siis loov elukeskkonna kujundamine pärimuskultuuride toetamiseks). • Kallinenud ravimid elavdasid pärilikku rahva meditsiini. Pidev õpe- vajadus sotsiaalse järelaitamise tundide järgi, uute oskuste ja teadmiste arendamine tingis täiskasvanute rahvakoolide tekke ka arvuti, keelte toimetuleku kursused. Oma algatuslik haridustegevus kohalikes õpiringides/õpitubades. Vaba hariduse valdkonnaks sai ka pärimuskultuuri süvendatud tundma õppimine. ( Puidu käsitöö koolitused, lilltikandid, keraamika õpitoad, looduslikest materialidest värvide tegemine). • Viimase paari aasta jooskul on taas süvenenud Eestlaste huvi traditsioonilise pärimuskultuuri vastu, see on tingitud eelkõige kartusest kaotada oma identiteet, selles ümbritsevas multikultuursuses.
pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige
pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige
pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea Sattumuslikkus/Võimalikkus (The Contingency Approach aka situatsiooniteooria) "Kõik- sõltub-kontekstist" lähenemine. Fiedleri (1967) mudel "kõige vähem eelistatud kaastöötaja" (least preferred coworker). On hulk omadussõnapaare (18-25), iga paari otste vahel on kahe)csapunktine skaala. Töötajal palutakse mõelda inimese peale, kellega tal on olnud kõige
Kogud: „Tolm ja tuli“, „Tähetund“, „Mõrane peegel“, „Tuju“, „Eluhelbed“, „Korallid Emajões“, „Üle Aegade Assamalla“. 16) Uku Masingu looming Masingu mitmekülgsest elutööst moodustab ta ulatuslik luulelooming vaid ühe osa – võimalik, et eelkõige iseenese tarbeks, vähem lugejat silmas pidava intiimse pihtimuse. Luuletaja eluajal ilmus tema luulest kodumaal ainult esikkogu „Neemed Vihmade lahte“. Huviliste laiemas ringis on Masingu mitmeti algatuslik ja originaalne luule juba seepärast vähe tuntud. Eesti pärandist on Masingu luulel kõige lähem kontakt Enno loominguga, mille Ida mõttemaailmast saadud virgutusi ta uuel tasemel, põhjalikele ja mitmekülgsetele teadmistele toetudes edasi arendas. Sedakaudu tuli eesti luulesse palju varem tundmata kujutluspilte ja omapärast sümboolikat, ajas ja ruumis kaugeid kultuure sünteesivat kujundilisust.
liikumise kohta. Kasutab laiemat mõistet kui "Rahvusliku liikumise aktiiv", aktiiv ehk isikud, kes levitasid rahvuslike vaateid ning osalesid rahvuslikes organisatsioonides (Eesti kirjameeste selts, Aleksandri kooli liikumine, laulukoorid). "Äratajad" pidid osalema kolmes suuremas rahvuslikus ettevõtmises. Kokku sai ta 400 äratajat. Oma ette rühm olid käsitöölised, umbes 10% osalesid aktiivis. Piirkondlikud erinevused: Talurahva oma algatuslik usuliikumine (Hernhuutlus). Rahvusliku aktiivsuse ainukeseks kindlaks reegliks on see, et reeglid puuduvad. Mõnedes piirkondades on aktiivne rahvastik liikumine aga on ka selliseid piirkondi, kus need asjad üldse kokku ei lähe. 27) Venestamisaeg: Eestlaste ja lätlaste muutmine venelasteks. Vene-keskvõimu üldine poliitika, mille eesmärgiks oli vene mõju üldine tugevdamine. Venestamisaeg on eraldi ajalooline periood Eesti ajaloos. See puudutas mitte ainult eestlasi ja lätlasi,
gu eeldatavate tulemustega. Sellest sõltub õpetamismeetodite ja õppematerjali valik. Õppimine ja areng sõltuvad teineteisest, lapsele sobiv õpetus suunab arengut. Areng ei ole iseeneslik, vaid on tihedalt seotud elu jooksul omandatud kogemustega. Laps peegeldab oma teadmistes ja kogemustes sotsiaalsust ja kultuurilist reaalsust. Keeleõpe peaks arvestama laste vajadusi ja huve, võimaldama lapsel olla aktiivne ja algatuslik õppija. Kuna laps õpib uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, tuleb tema huvi eesmärgipäraselt suunata. Koolieelses vanu- ses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Mõtle- mine on fantaasiarikas: asjad ei täiene loogika struktuuriga, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fantaasiale. Lapse mõtlemisele on omane tugev animism ehk esemetele ja nähtustele hinge omistamine
Mängueas areneb supermina ja sooidentiteet. Sotsiaalse arengu arenguülesanneteks on sotsiaalsete oskuste õppimine, sõprussuhete loomine ja piiride ning keeldude omandamine. Mänguea lõpuks on laps valmis kooli minema. See eeldab temalt piisavat küpsust kõikidel arengualadel. 146 Mänguea põhitundmusteks on algatusvõimelisus ja süütunne. Ühelt poolt on mänguealine uudishimulik, algatuslik, julge, õppimishimuline, innukas, energiline laps, teiselt poolt valdab teda süütunne, ebakindlus, hirm ja abitus. Lapse toimetulek mänguea arengukriisiga sõltub sellest, kuidas ta läbib vanusele omased väljakutsed ja kuidas tema kasvatuse eest hoolitsevad täiskasvanud suudavad teda toetada tema ülesannetes. Sihiks on, et mänguea tulemusena areneb isiksuses positiivset
annaabi.ee 
