1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Põhiprobleem - kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised? 2.Väited 1) Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. "Ma lugesin seda "The Times'ist"" või siis "Ma lugesin seda Encyclopaedia Britannica'st" on märksa tõenäolisemad ja selgemad vastused küsimusele "Kust te teate?" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmistelt sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. 3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada...
Näiteks, kui Isen`i ja Means`i uurimust on tsiteeritud Ganzel`i töös, siis viidete loetelusse kirjutatakse see allikas, kust viide pärineb ja ka originaalallikas. · Töös kirjutatakse: Isen ja Means (1982, tsit. Ganzel, 1999 järgi). Töö lõpus kirjanduse loetelus tähistada tärniga need kirjandusallikad, mida ei ole otseselt loetud (antud juhul Isen`i ja Means`i 1982 a. täisviide). Ilma tärnita kirjutada viidete loetellu Ganzel´i 1999 a. täisviide. Otsesed tsitaadid Algallikast pärinev otsene tsitaat esitatakse jutumärkides ja viitesse lisatakse lehekülje number. · Bandura (1994, p 14) väitis, et "t unnetatud võimekus viitab inimeste kalduvusele enda tegude üle järele mõelda ning oma käitumist vastavalt isiklikele eesmärkidele ja normidele reguleerida".
Valisin antud teema, kuna humanitaarlogistikast räägitakse väga vähe, samas on see valdkond ülimalt olulise tähendusega. Samuti sooviksin infot selle kohta, kuidas toimub humanitaarabi kohaletoimetamine ning planeerimine katastroofipiirkondadesse. Humanitaarlogistika all mõeldakse hädaabi kohaletoimetamise planeerimisprotsessi, teostusvõime haldamist, abisaadetiste voogude kuluefektiivset transportimist, käsitlemist ja hoiustamist ning informatsiooni otstarbekat levitamist algallikast abivajajateni, mille abil leevendatakse abivajajate valu ja kannatusi. Eesmärgiks on tagada katastroofipiirkonnas planeerimine, valmidus, varustamine, veod ja ladustamine. [1] Jarrod Goetzel ütleb, et humanismi aluseks on arusaam, et kõik inimesed väärivad austust ja väärikust ning neid tuleks sellistena käsitleda. Ta on sõnastanud katastroofi kui olukorda või sündmust, mis saavutab ülekaalu kohaliku ruumi üle ning mis eeldab abi saamist riiklikul või rahvusvahelisel tasandil
ülesehitust ja vormistumist 8. kl loovtööks. Referaadi eest saad 2 hinnet, millest esimene on hinne vormistamise eest ja teine sisu eest. Hilinenud töö hinne on võimalikust saadavast hindest 1 palli madalam. Töö, mis ei ole jõudnud õpetajani 2 nädala jooksul pärast esitamise tähtaega hinnatakse 1/1. REFERAADIST Referaat - see tähendab anda mõne alusteksti põhjal mingist teemast lühiülevaade. Referaat on infot vahendav, kirjeldav või analüüsiv ja selgitav kokkuvõte algallikast. Referaat on kokkuvõtlik terviktekst, mis hõlmab kõik olulise alustekstidest, kuid väldib teisejärgulisi üksikasju. Esialgne tekst lüheneb. Stiil ja sõnavara on asjalik. Kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda. Referaadi kirjutamiseks tuleb varuda piisavalt aega, lugeda erinevate autorite seisukohti ja leida oma vaatenurk. VIITAMINE
vaimulaadi. Homerose poeemides leiame seevastu tumedaid ja kaudseid müüdivihjeid, kus näiteks jumalad püüdsid Zeusi aheldada, mis kukkus läbi kuna Thetis korraldas ihukaitsjaks sajakäelise Briareose või siis kuidas Otos ja Ephialtes sulgesid Arese 13 kuuks pronksnõusse, kust napilt tänu Hermese õigeaegsele sekkumisele pääses jne. Selliste juttude kultuslik ja müüdiline sisu on tihti lootusetult tume. Meie kultuuris juurdunud Kreeka müüdid on algallikast mitmekordselt vöörandatud: vanade kreeklaste sünteetiline novaatorlus ja hiljem mütograafide süstemaatilise töötlemise läbi. Kreeka kultuuri ja müüdi kolme peaosist võib kirjeldada kui substraati ( egeuse, pealsgi, minoa ), superstraati ( indoeuroopa kreeka ) ja adstraati ( kestvat immutist Väike-Aasiast ja kaugemailt idamailt). Substraat ja varane adstraat võisid olla ühtlased, sest samalaadsed eelajaloolised
3) „realism of context.“ Kvantitatiivse uuringu üldistamisvõime kõrge. Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades kus fenomeni on varasemalt uuritud kuid empiirikat ei ole piisavalt. Kontaktide haldus: Tsentraalne Mittetsentraalne – Vastanute andmete esitamine peale küsimustiku lõppu – Vastanute esitamine koondina ühe faili/meilina – kinnitusel peab olema üheselt arusaadav vastaja nimi, kinnituse teemakohasus – Pisteline algallikast ülekontrollimine – Töömahukam ja ebamugavam chattide jne. korral – läbi mõelda Kasulikud küsimuste stiilid: Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse küsimuse erinevaid aspekte (Mida teie arvate?) Täpsustavad küsimused: aitavad paremini mõista seda, mida intervjueeritav tegelikult mõtles (Palun tooge näide) *Väldi suunavaid küsimusi! Sisuanalüüs – mitu korda kasutas intervjueeritav teatud sõna.
Viimasel hetkel ilmub metsast eremiit, keda peetakse pühaks ja tema palub Maxile andestust, kuulutades, et Kaspari surm on õiglane taeva karistus pattude eest. Maxile andestatakse, sest ta toimis ebaausalt armastuse pärast. Kui Max aastase katseaja vältel end korralikult üleval peab, võib ta abielluda Agathega. Kogu rahvas kiidab tarka otsust. Ooperi ülesehitus ja muusika Ooperi libreto lõpp läheb lahku kirjanduslikust algallikast, kus mõrsja sai surma ja peigmees hullus. Libreto lõpp näitab aga hea võitu kurja üle ja see igavene muinasjuttude lahendus sobis rohkem rahvuslik-romantismilisele muinasjutuooperile. Libreto mitmesugustele puudustele vaatamata (positiivsete tegelaste passiivsus, olustiku patriarhaalselt idülliline kujutamine ja idealiseerimine) peab hindama seda, et tegelased on peamiselt lihtsad inimesed rahva hulgast. Kõrvuti rahvaolustikuga kohtame "Nõidkütis" suurepäraseid
Narkoennetus ei ole tegelikult asi, et ülehomme alustan ennetava projektiga. Vaid see on mõtteviis ja väärtushinnangud ja teadmised selle teema kohta. Seega kui te olete õpetaja, siis te peaksite näiteks kursis olema saidiga narko.ee ja vaatama vahel noortefoorumeid. Teadma, millised on tundemärgid, kui laps käitub kahtlaselt et üldse narkootikumidetarvitajat ära tunda jne, sealt saab infot, kust narkootikume saadakse, kus ja kuidas neid tarvitatakse jne. Ühesõnaga infot otse algallikast. Näiteks üks mu töökaaslane, kellel oli kunagi probleem oma teismelise tütrega, veetis aeg-ajalt aega näiteks Rada7 foorumis, et näha, mida ta laps seal räägib. Sest ta oli tema pärast väga mures. Efektiivsed on programmid, mis arvestavad lapse arengutaset, kuhu on kaasatud pere ja mis on laiahaardelised (kaasavad korraga võimalikult palju aspekte). Lapse arenguga arvestamine. Lihtsam on ennetada juba lapseeas, kui hakata sellega tegelema teismeliseeas,
need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele) · tulemuste kontrollitavus (arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast); · täpsus (kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda; andmed ja arvud tuleb esitada täpselt); · süsteemsus (teaduslik on ainult selline töö, kus erinevad väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks ehk süsteemiks); · selgus (töö peab olema struktureeritud nii, et see oleks üheselt aru saadav; kõik
32. Võrrelge raster- ja vektorandmeid. VEKTORANDMED RASTERANDMED Väike andmemaht Suur andmemaht Kiire kuvamine Aeglane kuvamine Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid Silmale võõras Silmale harjumuslik Võimalik muuta kuju Pildi sisu muuta ei saa Täpsus sõltub algallika täpsusest Ei sõltu algallikast (piksli suurusest) Suurendades joon ühesuguse jämedusega Suurendades suureneb piksli pindala Võimalik teha päringuid Päringute tegemine komplitseeritud Vektor- ja rasterandmeid saab ka koos kasutada!! 33. Kirjeldage digitaalkaarti. a. Andmed on süstematiseeritud, struktureeritud (jaotatakse kihtidesse (topograafilised sisu kohid, teemakihid...), varustatud atribuutidega). b
· Form - saab kasutada andmete sisestamiseks-parandamiseks tabeli asemel ekraanivormi · Subtotals - arvutatakse märgendatud veergude vahesummad ja üldsumma ning lisatakae need summad tabelisse · Table - tabelid, kus lahtrite sisu arvutatakse etteantud valemi järgi. Saab jälgida, kuidas muutuvad andmed valemi või algandmete muutmisel · Text to Columns - teksti lahtritesse panemiseks · Consolidate - saab ühest või mitmest algallikast võetud andmetega opereerida (näiteks neid summeerida) · Group and Outline - andmete gruppeerimiseks (saab detailide vaatamist sisse-välja lülitada) · Pivot Table - erikujulise tabeli (Pivot Table) tegemiseks · Pivot Table Field - Pivot Table-s oleva välja muutmine · Refresh Data - Get External Data abil toodud andmete või Pivot Table-s olevate andmete värskendamine (kui lähteandmed vahepeal muutunud, siis vajalik nende värskendamine)
Väike andmemaht Suur andmemaht Kiire kuvamine Aeglane kuvamine Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid Silmale võõras Silmale harjumuslik Võimalik muuta kuju Pildi sisu muuta ei saa Täpsus sõltub algallika täpsusest Ei sõltu algallikast (piksli suurusest) Suurendades joon ühesuguse jämedusega Suurendades suureneb piksli pindala Võimalik teha päringuid Päringute tegemine komplitseeritud 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse). Ruumiandmeid saadakse: mõõdistuse teel (kaugseire, aeropildistus, GPS, digitaaltahhümeetria) ning tuletatakse teistest andmebaasidest või kaartidelt (kaartide skaneerimine, kõrgusmudelid (DEM), kaartide vektordamine)
*vägivald, aggression estetitseeritud *halastamtu uue inimese ülistamine *Benjamini siht täpselt vastupidine futuristidele kunsti vald oli poliitiline * kunsti seostamine poliitikaga *filmikunst, fotograafia realiseerusid 20.saj Benjamin saab sealt tõuke *said võimalikuks tänu mehaanilisele reproduktsioonile mehhaaniline taastootmine *olulised aspektid: *mehaaniline reprodukstioon s õltumatus originaalist, kunstiteos muutub mobiilseks *kunstiteost on võimalik kogeda algallikast eemal poliitilised v õimalused *oluline nähtus, mida uurib AURA = autentsus *kunstiteose unikaalsus (Einmaligkeit) konkreetse aja ja ruumiga piiratud, kunstiteose ainukordne eksistents kohas, kus ta asub *unikaalsus seotud kultusega *ehtsus, mis on setud samuti unikaalsusega viitab originaali olemasolule *autenstus viitab sellele, et kunstiteosel on päritolu *autsentsus viitab sellele, et midagi võib olla rohkem või vähem
Kultuurideterminism - Kultuurid on integreeritud tervikud, mille on loonud spetsiifilised ajaloolised protsessid, mitte konkreetsed evolutsioonilised staadiumid. Igal kultuuril ja kultuurielemendil on oma ajalugu. Kultuur seisab eraldi indiviidist, aga ka ühiskonnast, eksisteerib analüütilisel tasandil. Kultuur on õpitud ja jagatud, aga ka muutuv, plastiline, väärtushinnangutest laetud, üleinimeseline ning anonüümne. Iga kultuur on unikaalne, mitte ei pärine mingist ühest algallikast Kultuurrelativism - Kultuurid on nii erinevad, et võrdlus pole võimalik ,,The Limitation of Comparative Method of Anthropology" (1896) kritiseerib võrdlust ja seega ka evolutsionismi Kultuurides peituvaid sarnasusi on võimatu alati põhjendada inimloomuse ühtsusega. Sarnaste joonte esinemine erinevates kultuurides ei ole nii oluline, kui võrdlevad koolkonnad väidavad. Sarnased jooned on kujunenud eri kultuurides väga erinevatel põhjustel
jättis kõrvale mõisted nagu loovus, jäävus, igavikuväärtused üritas luua uusi sobivamaid mõisteid pidas filmi ja fotograafiat väga oluliseks uutes protsessides, ka ajalehti, kuid neid vähem film ja fotograafia võimaldasid kunsti ja ka oma produktsiooni massiliselt reprodutseerida. mõlemad võimaldavad kunstiteose irdumist originaalist. kunstiteos on ootamatult võimeline laiali levima ja teost on võimalik kogeda selle algallikast eemal b näeb selles tohutut poliitiliste võimaluste kogumit, eriti masside kunstikäitumises ta ei pea fotot ja filmi iseenesest revolutsiooniliseks, kuid ta näeb aura kadumist see puududat tema kunsti ja kultuurikäsitlust väga suures ulatuses : see ulatub ka bst oluliselt kaugemale (kasvõi näiteks baudrillard'ini) ka b lähtub sellest et kunstiteosel on kasutusväärtus (praktiline väärtus) ja vahetusväärtus (turuväärtus)
täitmise hindamised, milles on analüüsitud valdkonnapõhiseid arenguid ja probleemide lahendusi. Esimene hindmaine toimus 1994.a. leiti, et soovituses tehtud ettepanekud ei ole osalisriikides täie tõsidusega arvesse võetud. Teine hindamine toimus 1998.a, puudutas mh piiriülest politseitööd. Kolmas hindamine 2002.a Soovitus R(89)2E 18.01.1989 isikuandmete töötlemisest töösuhtes. - Töösuhtes vajalikku andmeid võib koguda üksnes algallikast. Kui on vajalik andmete kogumine kolmandalt isikult, tuleb töötajat sellest informeerida. - Töötaja kohta säilitatavad andmed peavad olema vajalikud, õiged ja asjakohased. Andmete kasutamine töötajale teadmata eesmärkidel ei ole lubatud. Töötaja sooritust hindavad andmed ei tohi olla solvavad. - Kui kogutud andmeid kogutakse muul kui kogumise eesmärgiks oleval eesmärgil ning kui andmetöötluse tulem võib olla töötaja jaoks oluline, siis
plaanitavate ja toimuvate tegevuste kohta. Suurem osa sisekommunikatsiooni uuringuid on kinnitanud väidet, et just otsese suhtlemise teel edastatud sõnum jõuab kõige efektiivsemalt ja objektiivsemalt ini- mesteni. Muutuste ajal tasub vähemalt kord nädalas korraldada töötajate koosolekuid, nii et kõik saak- 44 sid olulist infot otse algallikast (enamasti juhtkonnalt) ja esitada täpsustavaid küsimusi või paluda muutuste kohta lisaselgitust. Tähtsuselt teise kanali valik sõltub organisatsiooni struktuurist, tegevusvaldkonnast ja -kultuurist. Va- lik tuleks teha kahe soosituselt järgmise kanali, elektroonilise kirja või seinalehe vahel, sõltuvalt asutuse senistest tavadest ja eelistatud kanalitest. Sõltumata järjestusest tuleb info saatmise sagedust mõlema kanali kaudu muutuste ajal suurendada
oli Moosesel. Vana Testament. Koosneb paljudest raamatutest. Seadused ehk Moosese raamat, Juudi varajased ja hilised prohvetid, juudi kirjutised, kus on laulud, õpetussõnad jne. Need võivad olla varasemate asjade üleskirjutised. Põhine diskussioon käib Moosese raamatu ja Juudi varajaste prohvetite ehk ajalookirjutiste vahel. Moosese raamat- · Mooses sureb enda kirjutataud raamatus.. ehk siis tema ikka ei kirjutanud. · Pandud kokku 4 algallikast J-jahvistlik- E- elohistlik- P-preestria-allikas ja D- deuteronomionistlik. · Põhilised allikad on J ja E, need on jutustavad lood, nende juured võivad olla põhjariigis. Stilistiliselt sarnased, aga kaks erinevat autorit- üks nimetab jumalat algusest peale Jahveks, kuigi enne Moosest ei oleks keegi Jahve nime teada tohtinud. E allikas on aga selle vahet teinud ehk Moosese-eelses ajas ei maini Jahve nime. Kirjutatud enne 6.saj, enne disporaad
annaabi.ee 
