Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1. Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus,
33. Haigel esinevad järgmised sümptomid: nahk on kuum, kuiv ja punetav, kõhukinnisus, tahhükardia, pupilli laienemine. Tõenäoliselt võib olla tegemist mürgistusega ... a) punase kärbseseenega b) fosfororgaanilise putukatõrjevahendiga c) karumustikaga 34. Ganglioblokaatorid on oma toimemehhanismilt ... a) NM-kolinomimeetikumid b) NM-kolinoblokaatorid c) NN-kolinomimeetikumid d) NN-kolinoblokaatorid 35. Milliste retseptorite kaudu saab tõsta südame kontraktiilsust? a) alfa1-adrenoretseptorid b) alfa2-adrenoretseptorid c) beeta1- adrenoretseptorid d) beeta2-adrenoretseptorid 36. Milliste retseptorite kaudu saab langetada bronhhide toonust? a) alfa1-adrenoretseptorid b) beeta1-adrenoretseptorid c) alfa2-adrenoretseptorid d) beeta2-adrenoretseptorid 37. Naha ja limaskesta veresooned laienevad: a) alfa1-adrenoretseptorite stimulatsioonil b) alfa1-adrenoretseptorite blokaadil c) beeta1- adrenoretseptorite stimulatsioonil d) beeta1-adrenoretseptorite blokaadil 38
alfa0 alfa1 alfa 1 180.38 173.34 -7.04 2 179.98 173.66 -6.32 3 180.06 173.38 -6.68 4 180.34 173.16 -7.18 5 180.74 173.14 -7.6 6 180.34 173.32 -7.02
sellega perifeerset vastupanu ja vererõhku · Kõrvaltoimetest peavalu, pearinglus, paresteesiad, neuropaatia; perifeersed tursed; iiveldus ja kõhukinnisus, allergilised reaktsioonid BEETABLOKAATORID: KLASSIFIKATSIOON KARDIOLOOGIAS 1. Mittekardioselektiivsed Nadolool 1 ISA-ta -blokaatorid Metipranolool 0 Propranolool 1.1. Vasodilatatiivse aktiivsusega -blokaatorid KARVEDILOOL (alfa1 ja beeta blokaad) 2.Mittekardioselektiivsed Pindolool ISA-GA -blokaatorid Oksprenolool mepindolool 3. 1-selektiivne ISA-ta Atenolool Metoprolool 4. 1-selektiivne ISA-ga Atsebutolool tseliprolol BEETABLOKAATORID · Kardioselektiivne- omab suhtelist eelistust kardiaalsete beeta1 retseptorite suhtes · ISA seesmine sümpatomimeetiline aktiivsus e
Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide laienemine Veresoonte silelihastele – veresoonte laienemine, vaskulaarse resistentsuse vähenemine (üldine veresoone seina lõõgastus) 9.Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte toonus, vererõhk (tõus) – veresooned ahenevad Müdriaas – pupilli laienemin (mioos – pupilli ahenemine), silma radiaallihase kontraktsioonid Naha, soolte, neerude veresoonte ahenemine Soolemotoorika langus Emaka kontraktsioonid, eriti tiine emaka puhul 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Katehoolamiidid on otsese toimega sümpatomimeetikumid - toimivad vahetult retseptoritesse. Aine seondub otse postsünapsil retseptoriga.
/ N a k a t u m i n e R Suitsetamine, Suitsetamine, Ema suitsetamine Sigaretisuitsetamine Külmetus, AIDS, HIV, Haigused, i atmosfääri kaasasündinud raseduse ajal, , keskkonna organismi vaktsineerimatus, meditsiinilised s saastatus, alfa1-antitrüpsiini allergeenidega saastatus, vastupanuvõme alkoholism, protseduurid, k infektsioon, puudulikkus kokkupuude, kutseekspositsioon, langemine, narkomaania, tingimused, i profesionaalsed viirusinfektsioonide sagedased kaasuvad haigused, immuunsupressiivn seisundid,
paiknevatesse närvipõimikutesse, kus on teiste neuronite kehad Asukohad? Erutusülekande preganglionaalselt postganglionaalsele on vahendatud mediaatori atsetüülkoliiniga Adrenoretseptorid noradrenaliini või adrenaliini vastu tundlikud; jagunevad alfa- ja beetaadrenoretseporiteks; alfaretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, beetaretseptorid aga adrenaliinile; alfa1, alfa2, beeta1, beeta2, beeta3 Erutust stimuleerib emotsionaalne ja füüsiline pinge Sümpaatilise NS toimed ja erutuse efektid organismis: Mõju veresoontele pole kõigile veresoontele ühesugune; naha ja limaskestade veresooned ning siseelundite veresooned ahenevad sümpaatilise erutuse korral, skeletilihaste ja ajuveresooned ning pärgarterid (?) aga laienevad; peenise ja kliitori veresooned ahenevad, peenise puhul takistab see erektsiooni, aga soodustab
iseloomulikud:hüperreaktiivsus, unetus, rütmihäired, peavalu, seedetrakti kõrvaltoimed. Palju koostoimeid teiste ravimitega (CYP450 ensüümisüsteemi ensüümid)? Safirlukast *teofülliin budesoniid ipratroopiumbromiid 12. Dekongestandid omavad väga head toimet... aevastamisele rinorröale *ninakinnisusele a+b a+c+d 13. Ksülometasoliin ja fenüülefriin on oma toimelt... beeta2-adrenomimeetikumid M-kolinomimeetikumid alfa1-adrenoblokaatrorid alfa1-adrenomimeetikumid beeta2-adrenoblokaatorid 14. Milliste ravimite pikaajaline (üle 7päeva) kasutamine riniidi korral võib põhjustada tolerantsuse arengut ja vastupidist efekti (ravimitest indutseeritud riniit)? *Lokaalsed dekongestandid lokaalsed antikolinergilised ravimid lokaalsed antihistamiinikumid lokaalsed glükokortikosteroidid 15. Lokaalsete dekongestantide kasutamine on lubatud lastele alates... vanuselist piirangut ei ole *2 eluaastast 3 eluaastast 6 eluaastast 16
ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. 7 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid) Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks
vastaselt kasutatakse atropiini. Tegemist on muskariinse antagonistiga. - - Myastenia gravis - seotud vöötlihastega, milles on nikotiiniretseptorid. - Atracurium intramuskulaarse neuromuskulaarse blokaatorina, teeb kerelt aluselise pH juures läbi keemilise degradatsiooni, tegu on Hofmanni elimineerimine. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on noradrenaliin. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on adrenaliin. - Alfa1-adrenoretseptor kutsub esile Inositooltrifosfaadi ja diatsüülglütserooli vabanemist. - Alfa2-adrenoretseptor inhibeerib cAMP-d kui sek.signaalmolekuli. - Südamelihases on Beeta1-adrenoretseptor. - Bronhides on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Rasvkoes on domineeriv Beeta3-adrenoretseptor. - Arterioolide silalihastes, mis skeletilihaseid verega varustavad, on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Beeta2-adrenoretseptorite agoniste kasutatakse kliiniliselt astma
vabanemise ja muskariini retseptoritega. Samuti asuvad need retseptorid kesknärvisüsteemis (skopolamiin). 10 Atsetüülkoliini toime on: See võib olla nii pidurdav kui ka stimuleeriv Sõltub sihtorgani retseptori tüübist (M1-M5) Adrenergelised retseptorid: Kahte tüüpi retseptoreid: alfa ja beeta. Igal tüübil on omad alaklassid (alfa1, alfa2, beta1, beta2 , beta3). Noradrenaliini ja adrenaliini toime on: Alfa retseptorite vahendusel on see üldiselt stimuleeriv Beeta retseptorite vahendusel on see üldiselt pidurdav Märkimisväärne erand on noradrenaliini toime südamele, mis beeta retseptorite vahendusel on stimuleeriv. Sümpaatiline toonus: Sümpaatiline osa omab põhilist kontrolli vererõhu üle ja ta hoiab veresooni püsiva osalise konstriktsiooni
rinna- ja ..segmentide külgmistest sarvedes. ganglion coeliacum plexus ganglion mesentericum superior plexus ganglion mesentericum inferior Adenoretseptorid jagunevad kahte suurde rühma: Alfa ja Beeta alfaadenoretseptorid on tundlikumad normadrenaliini suhtes, aga beeta adrenaliini suhtes. Alfaadenoretseptorid erutuvad 10 -9 mmol, beetaadenoretseptorid erutuvad 10 -8 mmol. Beeta jagatakse: beeta1, beeta2, beeta3. Alfa jagatakse: alfa1, alfa2. Erutust vähendavad mediaatorretseptorid. Adenoblokaatorid. SümpaatiliseNS aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Kõige tüüpilisem on hädaoht, kui aktiveeritakse sümpaatiline NS. Reaktsioonid on sellised, mis aitavad põgeneda või vastupanu osutada. Sümpaatilise NS-i toimed efektorelunditele: 1) veresoontele osad ahenevad, osad laienevad, sõltuvalt sellest, millinde adrenoretseptor veresoone silelihastel on. Ahenemist vahendab tavaliselt
seda kompleksi leukotsüütide antigeenide kompleksiks ehk HLA-ks (human leucocyte antigen). (http://biomedicum.ut.ee/armpim/ - mõisted) MHC molekulid on glükoproteiinid, mis jagunevad I ja II klassi. MHC I molekul on heterodimeer, koosnedes rakumembraani läbivast raskest alfa-ahelast ja seda mitteläbivast beeta2-mikrotubuliinist. Alfa-ahelal on kolm osa: ekstra- ja intratsellulaarne ning transmembraanne osa. Rakuvälisel osal on omakorda kolm domeeni: alfa1, alfa2 ja alfa3, millest T-raku Ag-i äratundmise määravad kaks esimest. Need moodustavad nimelt peptiidi siduva vao. Kui MHC I molekulid on sünteesitud, siis "ootavad" nad peptiidi seondumiseni ER-s. Seega toimub Ag sidumine endogeenselt ning peale seda transporditakse patogeen raku pinnale. (MHC I seostub Tc- rakkudega). MHC I klassi molekulid ekspresseeruvad peaaegu kõigi tuumaga rakkude ja ka trombotsüütide pinnal.
mistõttu PTH paratomool, mis soodustab kaltsiumi imendumist, see ,, magab" sel ajal. Pole mõtet liiga palju kaltsiumirikast sööta anda, niikuinii see kaltsiumi liig viiakse organismist välja, see ei ladestu tohututes kogustes. · Vanemad loomad haigestuvad sagedamini kui noorloomad, haigus on ka päritav. Kuidas äratame üles tänapäeval paratomooli? · Põhjus on ühes ensüümis alfa1- hüdroksülaas. · Ennem poegimist 2 nädala jooksul tekitatakse organismis metaboolne atsidoos, happeliste mineraalelementide söötmisega, selle tulemusena suureneb kaltsiumi eritumine organismis ning PTH hormoon aktiveerub. Ratsioonis arvutatakse katioonide-anioodide bilanss: KAB = (naatrium+kaalium) - (kloor-väävel). · Kui Na-K on rohkem kui Cl-S , siis poegimishalvatuse ohtu pole. pH peab olema 7,35, et kõik oleks normaalne.
Sümpaatiliste preganglionaarsete neoronite kehad paiknevad seljaaju rinna ja nimmesegmentide külgmistes sarvedes. Piirväärt koosneb üksteisepeal paiknevatest moodustistest. Ns aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid) Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks. Rasvkoe rakkude lammutamine
025-1,029 ja viskoossus 1,9-2,6. osmootne rõhk 768-819 kPa. On leeliseline, pH 7,35-7,4. Osmolaarsus ca 300 mosm/l. Kogu vere viskoossus ca 5x suurem kui veel. Vereplasma mahu mõõtmiseks tuleb verre lahusena viia kindel kogus organismile kahjutut ainet, lasta sel vereplasmas seguneda nin määrata siis konts vereplasmas. Vereplasma valkusid on 65-80g/l, jagunevad: albumiinid- 35-45 g/l ja globuliinid 24-37 g/l, globuliinidel hulgas on ka fibrinogeene 1,5-4,5 g/l. Globuliinid jagunevad: alfa1 ja 2, beeta ja gamma globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valgd on olulised vere ja kudede vahelises ainete vahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3 kPa. Vereplasma valgud: a) võtavad osa ainte transpordist- albumiiniga täielikult või osaliselt seotud bilirubiin, rasvhapped ja mõned ravimid, globuliinidega- kortisool, türoksiin, osa lipiide, rauda, vitamiine jne
annaabi.ee 
