Elektriline päikesepuri ESTCube-1 ehitus Mõõtmed ja kaal Eesti tudengisatelliidi kavandamise käigus otsustati ehitada 1U standardi nõutele vastav tehiskaaslane, s.t. ● Kuupsatelliidi “põhja” külgede pikkused peavad olema 100,0±0,1 millimeetrit. ● Satelliidi sügavus või kõrgus 113,5±0,1 millimeetrit. ● Kuupsatelliitide standard näeb ette massi ülempiiriks 1U mõõtudega 1300 grammi (ESTCube-1 kaalub 1048 grammi) ESTCube-1 alamsüsteemid Elektritoite alamsüsteem (lühend EPS) ● Satelliidi töö seisukohast üks olulisemaid süsteeme, ülesandega oguda päikesepaneelidelt elektrienergiat, seda salvestada ja jagada teistele alamsüsteemidele. ● Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt eemale tõugatakse, käivitub esimesena just EPS, avab ettemääratud aja pärast raadioantennid ning alustab teiste alamsüsteemide sisselülitamisega. ESTCube-1 alamsüsteemid
Soojus Õietolm Vesi Lehed Toitained Uued maasikataimed Alamsüsteemid: Õied Maasikad Eraldab õietolmu, sellest Viljas on seemned, saavad putukad õietolmu. mille abil saab taim Meelitab putukaid samuti paljuneda
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus Turvalisus on süsteemi võime kaitsta oma objektide terviklust ja konfidentsiaalsust Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 5 Turvalisus Infovarade kolme omaduse tagamine: käideldavus (availability) varade takistusteta kättesaadavus volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid) varade kasutamiskõlblikkus (õige, aktuaalne) terviklus (integrity) varasid ei ole volitamatult muudetud varad pärinevad autentsest allikast Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 6 Turvalisus Infovarade kolme omaduse tagamine: konfidentsiaalsus (confidentiality) varad on kättesaadavad ainult volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid)
Raamatukogu - paberraamatud ja -ajakirjad; raamatud ja konspektid failina. Uksed - Enamike uste ees on lukud mida avavad töötajatel olevad elektroonsed võtmed. Õpilased - praegu õppivad ja juba lõpetanud õpilased. Erialad - päevane õpe ning täiskasvanute täiendkoolitus. Hinded - hinded, puudumised, märkused. Vara - mööbel, arvutid, fotoaparaadid, tööriistad jm. Trennid - sporditreeningud ja muu organiseeritud vaba aja veetmine. Infosüsteemi alamsüsteemid (infosüsteemi kasutajagrupid): Õpetaja Tunniplaani koostaja Raamatukoguhoidja Õpilane Lapsevanem Kaadriosakond Palgaarvestaja Spordiringide haldaja Ühiselamu juhataja Grupijuhendaja Direktor IT-pealik Majandusjuhataja IT helpdesk
Mis on infoturve? · Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. · Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. · turvalisus on süsteemi võime kaitsta oma objektide terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisus Infovarade kolme omaduse tagamine (parameetrid): 1) Käideldavus (availably) · Varade takistuseta kättesaadavus valitud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). · varade kasutamiskõlblikkus (õige, aktuaalne). 2) terviklus (integrity) · varasid ei ole volitamatult muudetud · varad pärinevad audentsest allikast. 3) Konfidentsiaalsus (confidentiality) · varad on kättesaadavad ainult valitud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). Turvalisuse täiendavad omadused. 1) Töökindlus (reliability) · ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus. 2)Autentsus (authenticity)
Samuti on võimalik kiiresti ja paindlikult tootmist ümber korraldada. Arvjuhtimisega seadmete kasutuselevõtt on arendanud kõvasti edasi tsehhide ja ka tehaste automatiseerituse taset. Masstootmises on juba pikemat aega kasutatud automatiseeritud spetsiaalpinke (eriotstarbelisi). 3.Mida kujutab endast arvjuhtimisega tööpink? 4.Kaasaegsed arvjuhtimisega tööpingid kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised alamsüsteemid tagavad koostoimimisel efektiivse terviku, mis väljendub nõuetekohase detaili valmimises. 5.3. Metalli töötlemispingi töölise oskused vanasti? Teadmised materjalidele,Lõikeriistadele, Seadmetele,Tehnoloogia tundmisele 4.4. APJ-pingi operaatori oskused? Juhtprogrammi koostamine,Sisestamine pinki,Pingi seadistamine tööks,Juhtprogrammi redigeerimine 5. Arvjuhtimisega seadmete arenguetapid? (etapp, lühikirjeldus) ? 1950-1960 Esimesed arendused, puur-ja freespingid
süsteemile ja süsteemi arendamisele seatud kitsendustest ning konkreetsetest nõuetest. Süsteemitehnika on tehnokäsitluse rakendamine süsteemide projekteerimiseks ja loomiseks. 2. Mida tuleb silmas pidada süsteemi tükeldamisel alamsüsteemideks? Süsteem on kogum omavahel ühendatud, interaktsioonis olevaid alamsüsteeme. Süsteemi tükeldamisel peaks iga alamsüsteem säilitama oma funktsionaalsuse. Alamsüsteemid peavad suutma töötada ka üksi. Üksikute alamsüsteemide omaduste ja funktsioonide kombineerimisel saadakse teenuse uus kvaliteet. 3. Alamsüsteemide ühendamisel tekkiva sünergismi põhjused Alamsüsteemid eraldi ei suuda tagada teenuse kvaliteeti. Alamsüsteemid võivad oma kitsast funktsiooni täita perfektselt, kuid see alamsüsteem ei suuda hõlmata kogu käsitletavat funktsionaalsust. Alles alamsüsteemide sünergism üheks suuremaks süsteemiks annab oodatud tulemuse
raadioantennid ning saab võimalikuks side Maaga. · 40 minutit pärast orbiidile jõudmist käivitatakse satelliidi raadiomajakas, mis hakkab saatma sõnumeid Maale (majaka signaali vastuvõtt on esimene hetk, kui on võimalik tuvastada satelliidi toimimine orbiidil). · Satelliidi majakas hoitakse töös mõned päevad, et saada infot satelliidi seisukorrast ja kindlasti mõned majaka sõnumid kätte saada. · Satelliit käivitab kõik alamsüsteemid ja jääb ootama käske maapealselt sidekeskuselt. · Sidekeskuse vahendusel tehakse satelliidile diagnostikat ja vajadusel laetakse tarkvarauuendusi. · Satelliidi juhuslik pöörlemine orbiidil stabiliseeritakse, seejärel tehakse pilte satelliidil oleva kaameraga. · Algab põhimissioon: satelliit pannakse elektromagnettõukurite abil pöörlema, algab päikesepurje traadi väljakerimine. Traadi väljakerimisest
Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem, 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajatele. XP ja 7-ga võrreldes on Vista täielik läbikukkumine. Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne stiil "Aero" ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud (sealhulgas Windows DVD Maker), võrgu, heli, printimise ja kuvari alamsüsteemid. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust koduvõrgus olevate arvutite vahel, kasutades selleks nn. peer-to-peer tehnoloogiat, et lihtsustada failide ja meedia jagamist arvutite ja muude seadmete vahel. Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni. Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windows’i operatsioonisüsteemides. Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks
vahel. Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem, 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajatele. XP ja 7-ga võrreldes on Vista täielik läbikukkumine. Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne stiil "Aero" ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud (sealhulgas Windows DVD Maker), võrgu, heli, printimise ja kuvari alamsüsteemid. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust koduvõrgus olevate arvutite vahel, kasutades selleks nn. peer-to-peer tehnoloogiat, et lihtsustada failide ja meedia jagamist arvutite ja muude seadmete vahel. Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni. 7 Windows 7 8 Windows 7 (varasemad koodnimed Blackcomb ja Vienna) on Microsoft Windowsi operatsioonisüsteem. See avalikustati koos oma teisikuga (Windows Server 2008 R2) 22
,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär ). Ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem (kõik on ringluses), energeetiliselt avatud (Päikeselt kiirgus hajub maailmaruumi). Dünaamiline süsteem. 1. LITOSFÄÄR- väline kivimiline kest * suhteliselt jäik * koosneb vahevöö ülemisest osast + maakoorest * 50-200 km paksune * vanim tekkinud sfäär * muutused toimuvad aeglaselt, igapäevasel käsitletakse seepärast ,,jäigana"
informatsiooni väärtuse kasvu Edukaks olemiseks ei piisa ainult informatsiooni omamisest, vajalik on tehnoloogia (ehk teadmised ja oskused) selle leidmiseks ja kaitsmiseks INFOSÜSTEEMI ARHITEKTUUR Infosüsteemi ja tema allsüsteemide ehitus- ja paiknevusvaated Siia kuuluvad arvutivõrkude, serverite, klientide, tarkvara, organisatsiooni, funktsionaalsuste ja andmete ning muude osade paigutus ja vaated Infosüsteemi üldise struktuuri moodustavad funktsionaalsed alamsüsteemid ja tööd kindlustavad osad (tavaliselt tarkvara, riistvara) INFOSÜSTEEMI OSAD: 1. Organisatsiooni liikmed 2. Infotehnoloogiline osa 3. Mehaaniline osa (informatsiooni automatiseerimata töötlemine või käitlemine) 4. Nendevahelised suhted (reeglid, infovool, suhtlemine) INFOSÜSTEEMI ÜLESANDED 1. Sobiva infokeskkonna kujundamine subjektile, kelle jaoks infosüsteem luuakse 2. Subjektile sobiv infokeskkond kujuneb infosüsteemi elutsükli jooksul 3
ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Ehitus Mõõtmed ja kaal Tehiskaaslase valmistamisel on järgitud kuupsatelliidi standardit 1U, mis on võrdeline järgnevate suurustega: külgede pikkused peavad olema 100,0±0,1 millimeetrit, satelliidi sügavus või kõrgus peab olema 113,5±0,1mm. Kuigi 1U standard näidustab maksimaalseks kaaluks 1300 grammi, kaalub ESTCube-1 vaid 1048 grammi. Alamsüsteemid Konstruktsioon Satelliidi struktuur ehk konstruktsioon, mis kogu satelliidi komponente koos hoiab, vastab 1U standardile. Tänu karmidele tingimustele nagu väga madalad temperatuurid, tugevad vibratsioonid ning muud füüsikalised jõud, peab olema ka konstruktsioon väga karmide nõuetega. Selle pärast on kogu raam näiteks freesitud välja ühest alumiiniumi tükist, mis tagab maksimaalse vastupidavuse, sest liitekohti pole, mis murduda võiksid.
Risk on võimalus, et oht kasutab ära mingi vara või vararühma nõrkuse ja põhjustab varale kahju. Turvamudel Turvaülesande skeemielemendid Turvameede- (safeguard, security control) on riski kahandava tegevus, protsedur, protsess või mehhanism. Jääkrisk- risk, mis säilib pärast turvameetmete rakendamist. Infoturbe komponendid Turvalisus on infovarade kolme omaduse tagamine: Käideldavus- varade takistusteta kättesaadavus volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). Varade kasutuskõlblikus. Terviklus- varasid ei ole volitamatult muudetud. Varad pärinevad autentsest allikast. Konfidentsiaalsus- varad on kättesaadavad ainult volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). Turavalisuse täiendavad omadused Töökindlus.-ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus. Audentsus- mingi subjekt või ressurss on see, kellena või millena ta esineb. Jälitatavus- mingi olemi toimingud on üheselt jälitatavad selle olemini.
Risk on võimalus, et oht kasutab ära mingi vara või vararühma nõrkuse ja põhjustab varale kahju. Turvamudel Turvaülesande skeemielemendid Turvameede- (safeguard, security control) on riski kahandava tegevus, protsedur, protsess või mehhanism. Jääkrisk- risk, mis säilib pärast turvameetmete rakendamist. Infoturbe komponendid Turvalisus on infovarade kolme omaduse tagamine: Käideldavus- varade takistusteta kättesaadavus volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). Varade kasutuskõlblikus. Terviklus- varasid ei ole volitamatult muudetud. Varad pärinevad autentsest allikast. Konfidentsiaalsus- varad on kättesaadavad ainult volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). Turavalisuse täiendavad omadused Töökindlus.-ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus. Audentsus- mingi subjekt või ressurss on see, kellena või millena ta esineb. Jälitatavus- mingi olemi toimingud on üheselt jälitatavad selle olemini. VARAD, OHUD, NÕRKUSED.
vahel. Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem, 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajatele. XP ja 7-ga võrreldes on Vista täielik läbikukkumine. Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne stiil "Aero" ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud (sealhulgas Windows DVD Maker), võrgu, heli, printimise ja kuvari alamsüsteemid. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust koduvõrgus olevate arvutite vahel, kasutades selleks nn. peer-to-peer tehnoloogiat, et lihtsustada failide ja meedia jagamist arvutite ja muude seadmete vahel. Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni. Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windowsi operatsioonisüsteemides. Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus
toetamise 2014. aasta aprillis. 1.3 Windows Vista 2007. aasta jaanuaris, rohkem kui viis aastat peale Windows XP ilmumist, toodi turule uus Windows Vista. See oli senini kõige suurem vahe Windowsi operatsioonisüsteemide väljalaskmiste vahel. Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne stiil "Aero" ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud, võrgu, heli, printimise ja kuvari alamsüsteemid. Üks Vista eesmärke oli arendada arvutite omavahelist suhtlust koduvõrgus. Oma eelkäijast XP'st ei saanud Vista kunagi populaarsemaks. Peale tuli mõne aja pärast uus Windows 7 ning Vista vajus unarusse. Vista ebapopulaarsusest ja puudulikkustest oli tingitud ka Windows XP 3. service packi väljaandmine ning XP ,,eluea" pikendamine. (Vikipeedia 2013) 1.4 Windows 7 Juulis 2009 avaldati Windows 7. Kolm aastat peale eelmise versiooni ilmumist taheti eelkõige
Näiteks on olemas majandussüsteemid, sotsiaalsed süsteemid jne. Need süsteemid on tihti vaadeldavad ka mudelitena (nii on neid kasulikum kirjeldada). Mudelid omakorda on ka abstraktsel tasandil arendatavad ja nii võib luua uusi kasulikke süsteeme (tööpingid, robotid, elektrooniline pangandus jne) 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Ta on mitteamorfne ja terviklik. Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. 1. Käituminestaatilised süsteemid, dünaamilised süsteemid (muutuvad ajas); 2. Matemaatiline mudellineaarsed süsteemid (kehtib superpositsiooni printsiip), mittelineaarsed süsteemid; 3. Aegpidevaja (reaalaja)süsteemid, diskreetaja süsteemid; 4. Parameetridstatsionaarsed süsteemid (välised parameetrid ei muutu ajas),
•Süsteemide kooslus. •Sisekeskkondei eksisteeri väliskeskkonnast isoleerituna. Organisatsiooni efektiivsus: erinevad vaatenurgad •Organisatsioonikäitumine uurib erinevaid nähtusi selleks, et mõista võimalusi organisatsioonilise efektiivsuse tõstmiseks, s .t. kuidas parandada organisatsiooni sooritust. •Erinevad perspektiivid: •Organisatsiooni ja keskkonna sobivus •Sisemised alamsüsteemid•Organisatsiooniline õppimine •Sidusgruppide ootustele vastamine (1) Organisatsioon kui avatud süsteem •Organisatsioonid Sõltuvad väliskeskkonnast (ressursid)Mõjutavad väliskeskkonda oma väljundi kauduSisaldavad alamsüsteeme, mis muudavad sisendi väljundiks• Avatud süsteemi perspektiiv: organisatsioonid on komplekssed süsteemid, kes „elavad“ kooskõlas väliskeskkonnaga. Organisatsiooni -keskkonna sobivus -Kohandumine
Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus" 1. Mõõteseadme või -süsteemi funktsionaalelemendid Joonisel on need alamsüsteemid järgmised: tundlik element, signaali muundamise alamsüsteem mõõteseade ja salvestamise või indikatsiooni seade. Mõõtekeskkond ehk -objekt on keeruline mitmekülgne nähtus või protsess, millel võib olla palju mõõdetavaid parameetreid, kuid konkreetses olukorras reageerib mõõtesüsteem vaid ühele nendest, mida nimetatakse mõõdetavaks suuruseks. Tundlik element tajur kujutab endast primaarmõõtemuundurit, mis on
hõlmates tarkvara elemente, seoseid nende vahel ja elementide ning seoste omadusi (wikipedia). Arhitektuur on vundament millele tarkvara ehitatakse. Arhitektuuri mudel defineerib vundamendi visiooni (agile modeling). Tarkvara arhitektuuri kontseptsioon on pärit Edsger Dijkstra 1968 ja David Lorge Parnase 1970.-ndate aastate uurimistöödest. Arhitektuuriline disain Tarkvarasüsteemi disainiprotsessi osa, mille käigus määratakse kindlaks tarkvarasüsteemi moodustavad alamsüsteemid ja nendevahelise kontrolli ja kommunikatsiooni raamistik. Tulemuseks on tarkvarasüsteemi arhitektuuri kirjeldus. Arhitektuurse disaini otsused Is there a generic architecture that can be used? How will the system be distributed? What architectural styles are appropriate? What approach will be used to structure the system? How will the system be decomposed into modules? What control strategy should be used? How will the architectural design be evaluated?
operatsioonisüsteemidest. Sellele järgnes Windows 7, mis ilmus tootmise kohta 22. juuli 2009 ning avalikkusele 22. oktoober 2009. Windows Vista sisaldab palju muudatusi ja uusi funktsioone , sealhulgas ajakohastatud graafilise kasutajaliidese ja visuaalne stiil dubleeritud Aero , ümberkujundatud search funktsioon, multimeedia vahendite, sealhulgas Windows DVD Maker , ning kujundanud võrgustik, audio, printida ja kuvada alamsüsteemid. Vista eesmärk on suurendada teabevahetust masinaid koduvõrk , kasutades peer-to-peer tehnoloogia lihtsustamiseks jagada faile ja meedia arvutite ja seadmete vahel. Windows Vista sisaldab versioon 3.0 . NET Framework , mis võimaldab tarkvara-arendajad kirjutada rakendusi ilma traditsioonilise Windowsi API . 20 Microsofti põhieesmärk Windows Vista on parandada riigi julgeolekule Windowsi operatsioonisüsteemi
E=E 1E 2E 3E 4 E 5=15 E 0 . Antud oleku statistiline kaal on N! W= , (4.20) N 1 ! N 2 ! ... N n ! kus N on alamsüsteemide arv, N1 on esimeses olekus olevate alamsüsteemide arv, N2 on teises olekus olevate alamsüsteemide arv jne. Meil on võimalikud 5 olekut, seega n=5. Kuivõrd kõik alamsüsteemid on olekus 3, siis N 1=N 2=N 4 =N 5=0 ning N 3=5 . Seega saame antud oleku statistiliseks kaaluks 5! W= =1 . 0 ! 0 ! 5! 0 ! 0 ! Antud olekule vastava entroopia võime leida valemi (4.19) abil. Teine realisatsioon: N 1=N 5=0 , N 2= N 4=1 , N 3=3 . Siis 5! 120 W= = =20 . 0 ! 1 ! 3 ! 1 ! 0! 6
Eesmärgiks olemasoleva süsteemi parandamine Intensiivne juhtimistegevuse mõjutamine - ettevõtte strukturaalsete allüksuste, - informatsioonisüsteemi, - personali kaudu. Tabel 21. Operatiivne ja strateegiline controlling Tunnus Operatiivne controlling Strateegiline controlling Eesmärgid Kasum Eksistentsi kindlustamine Likviidsus Edupotentsiaal Alamsüsteemid Aastaaruandluse analüüs Tegevuskeskkond Kulu- ja juhtimisarvestus Ettevõte Finantsanalüüs, finantseerimisanalüüs Ajahorisont Olevik Lähem ja kaugem tulevik Lähitulevik Põhiküsimus „Teha asju õigesti“ „Teha õigeid asju“
annaabi.ee 
