Gustav Adolfi Gümnaasium SURIKAAT SISUKORD · Surikaat · kasutatud kirjandus Surikaat Surikaat on väike loomake, kes kuulub mangustlaste alamsugukonda. Ta on väga leebe ja leplik ning laseb end kergesti kodustada. Surikaadi urg koosneb paljudest käänulistest käikudest või moodustab kümnete meetrite pikkuste käikude labürindi, millel on arvukalt sisse- ja väljapääse. Surikaat püüab oma saagi kinni äärmiselt täpsete ja kiirete hüpetega ning tapab seejärel hammustusega kuklasse. Ta on väga soojalembene ja seepärast või teda tihti näha hulgakesi tagajalgadel seismas ning päiksevanne võtmas. Samasuguses
SUURUS: Pikkus oleneb liigist. Tavaliselt 3,5 40 cm. PALJUNEMINE: MUNADE ARV: Reegline 2. Mõningad gekod munevad korduvalt. LOOTE ARENG: Isegi kuni aasta HAUDUMISAEG: 6- 10 nädalat. ELUVIIS: HARJUMUSPÄRANE: Erakud, mõned langevad talveunne. LÄHISUGUUSES OLEVAD LIIGID: Sugukond hõlmab ligikaudu 90 perekond neljas alamsugukonnas. Arvukam neis on pärisgekolaste alamsugukond, kuhu kuulub üle 500 kogu maailmas esineva liigi. Lõuna- Euroopas elab näiteks sellesse alamsugukonda kuuluv Türgi majageko. KAITSE: Gekosid esineb kogu maailmas, nad on kergestiohtavad loomad ning inimesele ohtu ei kujuta. Enamuse gekode jaoks peitub oht nende looduskeskkona hävimises.
Õun Õunapuu kuulub roosiõieliste sugukonda, õunapuuliste alamsugukonda ja õunapuu perekonda. Esimene kodustatud õunapuu on aed-õunapuu, mida hakati arendama 20 000 aastat tagasi Kesk-Aasias. Õunapuu on suhteliselt madal, umbes 5-12 meetri kõrgune. Tänapäeval on teada üle 30 000 õunasordi. Õunapuu vili on paljuseemneline, ta koosneb mahukast mahlakast viljakattest, mille seesmise kihi moodustavad seemnekambrite seinad. Harilikult leidub puul mitmesuguse kujuga vilju. See on tingitud
juba paari kuu pärast, mõnikord imetab emasloom neid peaaegu talveni • Looduses elavad nad tavaliselt 7- 8 aastaseks, harva 10 aastaseks. • Rekordisend oli 20 aasta vanune Levik • Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid Iirimaal, Portugalis ja Põhja-Venemaal Fakte • Ilusaim loom Eestis • Rahvapäraseid nimetusi: kaber kabris • Maksimum kaal 60 kg, pikkus 150 cm • Kuulub seltsi sõralised • Sugukonda hirvlased • Alamsugukonda metskitslased Teisi hirvlasi Põder • Muntjak • Tukkhirv • Vesihirvel • Kabehirv • Aksishirv • Lakksambar • Tähnikhirv • Barasinga • Lüürahirv • Punahirv • Millu • Valgekoon-hirv • Pampahirv • Masama • Põder • Põhjapõder Kasutatud kirjandus • “Eesti elusloodus” • “Euroopa imetajad” • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”
Putukatest Sten 8.kl Kõige suurem putukas Kõige suuremaks putukaks loetakse sarvikpõrniklaste alamsugukonda kuuluvat 17 cm pikkust hiidpõrnikat (Dynastes hercules) (Coleoptera: Dynastinae), kes kaalub 37,5 grammi Kõige väiksem putukas. Kõige väiksemad putukad kuuluvad siseparasitoidide hulka Neist on seniste mõõtmiste põhjal esikohal ripskireslase (Dicopomorpha echmepterygis) (Hymenoptera: Myramidae) 0,14 mm pikkune pime ja tiivutu isane, teisel kohal 0,17 mm pikkune munaparasitoid Megaphragma caribea (Hymenoptera: Trihhogrammiatidae) ja kolmandal 0,2millimeetrine kasvuhoone
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia
Teatud inimestega on nad ka usuliselt seotud. Tihtipeale äratavad nad inimestes aukartust. Neid on seostatud ka ebausuga. Näiteks on räägitud, et neid ei tohtivat tappa. Boalaste ja püütonite hulka kuuluvad ka anakonda ja võrkpüüton. Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad toituvad enamasti närilistest, näiteks hiirtest, rottidest. Samuti ka kanadest jne. Mõnikord on nad võimelised ka väikse antiloobi ära sööma. Sugukond Sugukond hõlmab kahte alamsugukonda pärisboalasi (Boinae) ja püütonlasi (Pythoninae). Sellesse sugukonda kuuluvad kõige suuremad nüüdisaegsed maod anakonda ja võrkpüüton. Boalaste sugukonnas on 22 perekonda 80 liigiga. Püütonlaste sugukonda kuulub 6 perekonda 22 liigiga. (Bannikov et al, 1985.) Boalaste sugukonda kuuluvad boad ja püütonid mässivad oma tugeva keha umber saaklooma ja pigistavad selle surnuks.(Rauk et al, 1983) Boalaste anatoomia Seda madudegruppi peetakse suhteliselt primitiivseks
aretatud sorte. Kallas viinapuu looduslikult kasvab Kanadas. Ebaküdoonia ja küdoonia Jaapani ebaküdoonia- kasvab madala laiuva põõsana, lehed nahkjad, õied punased. Harilik küdoonia põõsas kõrge, lehed terava servaga, õied roosad, viljad karvased ei sööda,. Kasutatakse pirnipuu pookealusteks. Aroonia Roosõeliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda. Kasvab põõsana, lihtlehed ja pihlakate sarnased valged õied. Taim leplik kasvukohas, on saagikas, Viljaks on mari mis on mõrkjas- parkiva maitsega. Lehed sügisel värvusega punased. Karusmari Euroopa karusmari e. aed karusmari esineb meil ka looduslikult, tugevad ogad, marjad väikesed ja paljad, põõsad haigestuvad kergesti jahukastesse. Ameerika karusmari- põõsal väikesed ogad, marjad tumepunased väikesed,
152.2 miljonit hektarit metsa on looduslikult kasvanud ning vaid 60 tuhat hektarit on istutatud. Nendes metsades leidub üle 11 000 erineva taimeliigi, mis teevad Kongo Aafrika kõige looduslikult mitmekesisemaks alaks ning millest 30% on omased ainult sellele piirkonnale. Nendest 69 taimeliiki loetakse ohustatuks. Sealsed vihmametsad moodustavad 18% kogu maailma vihmametsadest. Enim levinud on Okoumé ja Caesalpiniaceae alamsugukonda kuuluvad puuliigid. Suurem osa vihmametsast asub Kesk-Kongos, osa jääb ka lääne- ja idapiirialadele. Metsad on elanikele väga olulised – nendest saadakse ravimeid, küttepuitu ja toitu. Kongo vihmametsades elab üle 150 etnilise grupi, kes elavad endiselt toetudes küttimisele ja korilusele. 94% puidu kogutoodangust läheb toorpuidu või puusöena energia tootmiseks. Samuti raiutakse väärtpuitu. 2016. aastal ähvardas Kongo avada oma metsad
sajandil ning seda kasvatati kuninganna Elizabeth I botaanikaaias. 18. sajandil jäi lill unarusse ning seda leidus vaid üksikute kollektsionääride aedades, aga 19. sajandil tuli ta taas moodi. Vabas looduses kulub lillel õide puhkemiseks kaks-kolm aastat. John Wilmott avastas 1926. aastal, et kui mitte lasta taimel puhata, siis algab õitseaeg tunduvalt varem (12-15 kuu pärast). Umbes 20 liigiga taimeperekond, mis on liigitatud nurmenukuliste sugukonda, mürsiineliste alamsugukonda. Alpikann looduslikult kasvab ainult Vahemere regioonis, Lähis-Idas ja Kirde-Aafrikas. Neid leidub ka Kaspia ja Musta mere lõunapoolseil rannikualadel, Kreeta, Rhodose ja Chiose ning Baleaari saartel ja Põhja-Aafrika hõredates leht- ja okaspuu mäestikumetsades. Alpi kortsleht Alpi kortsleht on roosõieliste sugukonda kortslehe perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Alpi kortsleht moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad
olema valjualune, kus kastid, enne jahutisse viimist on varjus. Jahutamisel oleks tähtis, et külm õhk puutuks kokku marja pinnaga. Temperatuuril langemisel tekib sinna kondensvesi, mis võib rikkuda marja välimust. Seepärast peaks õhk külmhoones ringlema kiirusega 1-2m/s.Vastasel juhul tuleb maasikad säilitada hoidistena. 4 1. Liigid Maasikas kuulub roosõieliste Rosaceae sugukonda , kibuvitsaliste Rosideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda. Marjade tootmises ja selektsioonis on tähtsad järgmised maasikaliigid. Tabel 1. Liikide eritunnused Liigi nimetus Puhma Vili Leht Õis kõrgus Metsmaasikas 6-20 cm Väikesed, munajad Kolmetised, Väikesed, Fragara vesca kõrgune kuni ümmargused. pikkade kahesugulised. Punased harvem rootsudega,
204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik 205. Hariliku heeringa 3 alamliiki: SbSp. Clupea harengus harengus atlandi heeringas SbSp. Clupea harengus embras balti heeringas ehk räim SbSp. Clupea harengus pallasi idaheeringas 206. Sardiin kuulub pärisheeringlaste alamsugukonda õige 207. Pärast kudemist hukkuvad kõik idalõhed 208. Angerjas koeb ainult 1 kord elus ühes kohas: sooja Sargasso mere vetikate tihnikutes, 300 m sügavusel 209. Kultuurkarpide kolm teisendit on 1. soomuskarp 2. peegelkarp 3. nahkkarp 210. Luukalade paarilised uimed on 1) rinnauimed 2) kõhuuimed 211. Luukalade paaritud uimed on 1) seljauim 2) pärakuuim 3) sabauim 212. Enamusel luukaladel on toidu peenestamiseks hambad vale 213. Millest toitub läänemere tursk
Võrrelnud geneetilisi distantse hominoidide vahel ja teistes imetajate taksonites esitasid USA teadlased eesotsas M. Goodman'iga (1976) hominoidide fülogeneetilise klassifikatsiooni. Selles süsteemis puudub pongiidide sugukond, hominiidide sugukonna mõiste on oluliselt ümberhinnatud ja inimese taksonoomilist taset inimahvide suhtes on järsult alandatud. Ülemsugukond Hominoidea jaotatakse kaheks sugukonnaks -- Hylobatidae ja Hominidae. Hominiidide sugukonnas eraldatakse kaks alamsugukonda -- Ponginae(sisaldab perekonna Pongo, orangutan) ja Homininae (perekonnad Gorilla, Pan ja Homo). On väga võimalik, et see taksonoomiline süsteem kajastab tõelisi fülogeneetilisi suhteid hominoidide vahel, ja seda tuleks aktsepteerida, kui kogu loomariigi klassifikatsioon või vähemalt imetajate oma põhineks geneetilistel distantsidel. Kuid traditsiooniline taksonoomia on üles ehitatud eelkõige morfofüsioloogilistele ja ökoloogilistele kriteeriumidele.
- MOde tasakaalu muutust peetakse võimaliku ülekaalulisuse põhjustajana kuna mõned neist ammutavad meile toidust oluliselt palju toitaineid - mõned mikroobid elulevad KNSis ja mõjutavad kandja käitumist (Nt: Toxoplasma gondiit muudab hiire kassi suhtes julgeks) Viirused: Parasiit, mis ei suuda iseseisvalt elutsüklit läbida ja vajab selleks peremeesorganismi (rakud, seal hulgas bakterid) 6 seltsi, 87 sugukonda, 19 alamsugukonda, 349 perekonda ja 2284 liiki viiruseid Populaarseim info liikumine (raku valgusünteesi mehhanism)(DNA-RNA valk) Gripiviirus (kannab edasi RNA) Rotaviirus (põhjustab kõhulahtisust) Papilloma viirus (nahavähk) Adenoviirus (ülemiste hingamisteede, limaskesta põletikud) - eristati esmakordselt inimese adenoididest 1953 - inimesel 57 serotüüpi (st erinevaid pinna antigeenide poolest)
Nii on ta keel väga väike, lausa taandarenenud: et mitte takistada kala haaramist ja nokas hoidmist. Varvastest on kolm eesmist algusosas märgatavalt kokku kasvanud. Morfoloogid nimetavad sellist jäset istujalaks; jäälind kühveldab jalgade abil pesaurust liiva ja muud kobestatud pinnast välja. Siniraaliste seltsi jäälindlaste sugukonda (Halcyonidae s. Alcedinidae) kuulub 8486 liiki. Elupaigast ja eluviisidest johtuvalt jaotuvad nad kahte alamsugukonda: põhiliselt kalatoidulised vee-jäälindlased (Alcedininae) ja puistu-jäälindlased (Halcyoninae). Viimased elutsevad Aasia, Aafrika ja Austraalia troopilise ja lähistroopilise vööndi metsa- ja poolavamaastikul ning on loom-segatoidulised. Jäälinnu (Alcedo) perekonda on paigutatud üheksa liiki. Enamik autoreid on jäälinnu (Alcedo atthis L.) jaotanud nelja alamliiki; ta on levinud Palearktika segametsade, stepi-, poolkõrbe- ja
Eesti oludes piisab päevaliblika äratundmiseks tundlate vaatamisest: teistesse rühmadesse kuuluvate liblikate tundlad pole tipul jämenenud. Päevaliblikad lendavad ainult päeval. Ka on päevaliblikate tiivad tugevamad ning enamasti ka laiemad kui ööliblikatel. Eestist on seni leitud 113 liiki. Ratsulibliklased (Papilionidae) Sugukonnale on iseloomulik tagatiiva nõgus tagaserv. Kaks väliselt tugevasti erinevat alamsugukonda, pääsusabad ja apollod. Eestis esineb vaid 2 liiki. Põualibliklased (Pieridae) Enamasti valged või kollased, tavaliselt keskmise suurusega liblikad. Suguline dimorfism tavaline. Eestis 12 liiki. Koerlibliklased (Nymphalidae) Suur ja heterogeenne sugukond. Eestist on leitud 54 liiki. Mitteformaalselt saab selle sugukonna Eestis esinevad liigid jagada neljaks grupiks: 1. nn. “kirjud liblikad”. Siia kuuluvad enamasti keskmised kuni suured liblikad mitmest alamsugukonnast. 2
kirburohi (Polygonum) tatar (Fagopyrum) oblikas (Rumex) rabarber (Rheum) konnatatar (Fallopia) pargitatar (Reynoutria) Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae Rohttaimed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Sõlmekohad sageli paksenenud Õiekate aktinomorfne, viietine, kaheli, kroon lahklehine Sigimik alumine Õied sageli ebasarikõisikutes Vili on kupar Rohkem kui 2000 põhjapoolkeral levivat liiki Kaks alamsugukonda – nelgilised: liitlehine tupp, mis moodustab putke - vesiheinalised: tupplehed vabad, õied väikesed Eestis looduses 17 perekonda, palju liike kasvatatakse kultuuris Sugukond rebasheinalised – Amaranthaceae Kosmopoliitne sugukond, 2500 liiki, palju rohtseid umbrohtusid Nüüd kuulub siia ka sugukond maltsalised Roht- või puittaimed, vahel sukulentsed Õied väikesed, sigimik alumine, õiekate lihtne ja viietine
kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi. Ei ole kaitsealune liik. 3 Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. 67 Peamiselt kuuluvad Eestis tuntumad herilased ühisherilaste sugukonda või alamsugukonda (Vespidae, Vespinae), olenevalt süstemaatilisest käsitlusest. Paberisarnasest materjalist pesi ehitavaid herilasi elab Eestis üheksa liiki, peale nende veel kolm liiki pesaehitajatega väliselt väga sarnaseid ja lähedalt suguluses olevaid pesades parasiteerijaid. Ühiselu elavad kõik pesaehitajad liigid. Pere liikmed kuuluvad kolme kasti: üks ema, hulk temast väiksemaid töölisi ja isased. Töölised on arenemata suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja
annaabi.ee 
