02.2010 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk Õppida tundma numbrilist multimeetrit. Kasutatavad seadmed 1) Multimeeter HP34401A 2) Alalispinge allikas 5-44 3) Signaaligeneraator 6-37 4) Ühendusjuhtmed Teoreetiline osa Multimeeter HP 34401A mõõdab alalispinget kahekordse integreerimise põhimõttel. Mõõdetavat alalispinget Ux integreeritakse teadaoleva aja Ti vältel, integraal annab sisendpingega võrdelise suuruse. Üldjuhul, kui integraatori sisendis on pinge u1(t), on väljundpinge 1 t u 2 (t ) = u1 (t )dt . (1) 0 Kui t = T ja u (t)= U , siis i 1 x
muutumatu. Metastabiilne tase Pikaajaline ja kahvatuid jooni andev tase. Mis on diood? Nimeta kolm dioodi tüüpi. Elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on Kus neid kasutatakse? tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Alaldi seadised (raadiod, televiisorid, arvutid jne) vajavad toiteks alalispinget. Samuti on alaldeid tarvis raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide dektekteerimiseks. Päikesepatareid ehk fentiilfotoelemendid kasutatakse päikeseenergia valgusenergiaks muutmisel. Valgusdioodid leiavad tööd indikaatoreina
4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendatakse toiteallika-vastu pinges 14. PNP tüüpi transistori baas on emitteri suhtes pingestatud-Vastupidise polaarsusega pingeallika suhtes kui NPN tüüpi transistoril. 15.väljatransistori elektrood, mille kaudu laengukandjad sisenevad on-Läte 16
vastasel juhul võib kannatada mõõtmiste ohutustehniline pool (seadme korpus võib sattuda toitepinge alla). Suur osa multimeetritest on väikeste gabariitidega patareitoitel mõõteiistad, kuid ka nende kasutamisel on vaja pöörata kõrgendatud tähelepanu maaklemmi asukohale. Pildil on toodud digitaalne multimeeter MAS830L Multimeeri leiutaja oli Donald Macadie. Tüüpiline multimeeter on võimeline mõõtma alalisvoolu, vahelduvpinget ja alalispinget ning takistust - Vahelduvpinge, V tähistab volti, mis on pinge ühik ja selle järel olev "laineke" näitab, et tegu on vahelduvpingega. Antud "laineke" võib mõnel seadme paikneda ka V kohal või all. - Alalispinge V tähistab jällegi volti, ning joon ja selle all olev punktiir (vahel võib alalisvoolu tähistada ka ainult lühike sirge joon, ilma punktiirita) näitab, et tegu on alalispingega. - Takistus. Ohm tähisega on takistuse sümbol. - Alalisvool
Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused:
Kui inimene puudutab pingestatud või rikke tõttu pinge alla sattunud osi tekib läbi tema keha rikkevool, mille väärtus võrgupingel 400 V ja keha takistusel umbes 1 k võib olla (sõltuvalt üleminekutakistusest) kuni U 400 I= = = 0,4 A = 400 mA. R 1000 Kui vooluahelas on rikkevoolukaitse, mille rakendusvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendusaeg 20...30 ms, on inimene voolu ohtliku toime eest väga suure tõenäosusega kaitstud. Vahelduvpinget alla 50 V 50 Hz ja alalispinget alla 120 V nimetatakse kaitseväikepingeks. See pinge on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv vool ei kutsu esile elektrilööki, see tähendab, et ta on kahjutu. Koduloomadele kahjutu pinge on umbes poole väiksem 24 V 50 Hz ja 60 V alalispinge. Inimkeha takistus sõltub tegelikult veel puutepingest ja on seda väiksem, mida kõrgem on pinge. 131 132 133
15. Kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alaldav tõkkekiht? Lülitades diood vahelduvvooluringi. 16. Millise polaarsusega pinget dioodil nimetatakse päripingeks, millist vastupingeks? *päripinge- vooluallika positiivne poolus on ühendatud p-poolmega *vastupinge- vooluallika negatiivne poolus on ühendatud n-poolmega. 17. Nimeta alaldite rakendusalasid. Paljud seadised(arvuti, telekas, raadio) vajavad toiteks alalispinget. Samuti on neid tarvis raadio teel edastatud heliks, videoks ja teabesignaaliks. 18. Mida tekitab valgusdiood? Läbib pärivoolu, kiirgavad valgust ja tekitab rekombinatsiooni. 19. Kirjelda(visanda) npn- ja pnp-transistori ehitust. JOONIS 20. Milline ülesanne on elektroonika vooluringides transistoritel? Võimendab elekrisignaale, teeb ümberlülitamisi, genereerib elektrivõnkumisi jpmt. 21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse?
suurune kahest erinevast pooljuhist koosnev kiip, mis on paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab tööks vaid mõnevoldilist alalispinget, ning tarbides vaid 1 vati voolu, võib anda mitmekümne luumeni jagu valgust. erakordselt pikk tööIga (50 000–100 000 tundi) väike tööpinge ja minimaalne soojenemine, suur põrutuskindlus. 13 Elektripirnide võrdlus Energiaklassid jagunevad järgmiste protsentide alusel (energiatarve võrreldes nn. standardvalgustiga) Mida kõrgem klass, seda parem on luumenite ja
mõõtekambri seina vastu liibuv rõngaskolb, tsükleid loendab magnet möödumisel andurist. Mõõtetäpsus 0,2...0,5 %, kuni 100000 l/h. Väiksetel kogustel ebatäpsem. Etten.tootluse alampiir. 12. Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte: liikuvad osad puuduvad, piim on elektrijuht- käitub juhina ka püsivas magnetväljas liikumisel, juhi otste vahele indutseeritakse elektromotoorne jõud, mõõdetakse alalispinget, mis tekib piimatorus diametraalselt paiknevatele elektroodidele. 13. Silotankid: õhutusava/klapp, valgusti, ringpesu pihusti, segisti (rasva pinnale tõusu vältimiseks, võib ka õhuga), teenindusluuk, manomeeter (kogus), temp.mõõtur sisse- väljavooluava, happesuse andur, vaateaken jne.. Piimal suur soojusmahtuvus- stabiilne, kui vaja jahutada- pumbatakse läbi jahuti teise tanki. Silotankid paigaldatakse gruppidena nt ümber teenindusruumi 14
siluda 2. Alalispinge stabiliseerimiseks. Hästi sobib selleks stabilitron, mis töötab läbilöögireziimis 1.8. Stabilitron ja selle kasutamine Stabilitron alalispinge stabiliseerimiseks, töötab läbilöögi olukorras. Diood ei tohi selles piirkonnas rikneda => Lubatud max vastuvool läbilöögireziimis on paljudel 1mA...1A. Seda ei tohi ületada. 1.9. Varikap VARIKAP kasutatakse vastupingel C = var , voolu ei juhi, mahtuvuse muutmiseks muudame alalispinget. varikapi vastuvool on A murdosa 1.10. Bipolaartransistor, ehitus, karakteristikud ja põhiparameetrid Transistoride otstarve on reguleerida läbivvoolu U sis või isis'ga. Bipolaarseid juhitakse baasivooluga. Väljatransistoreid juhime paisupingega. Bipolaarsel transistoril on kolme kihiline struktuur. Emitter saadab voolukandjad teele, kollektor kogub Emitterist teele asunud voolukandjad kõik kokku ning Baas on
Elektrimootorid on elektromehaanilised seadmed, mille ülesandeks on teha tööd. Elektrimootorid on muundurid, mis muundavad elektrilise energia mehaaniliseks energiaks. Elektrimootor on "must kast", mille sisendiks on elektriline pinge ja vool ning väljundiks on pöördemoment ja pöörlemiskiirus või jõud ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest lülist: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo transformeerib võrgupinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Silufilter vähendab alaldatud pinge pulsatsiooni alaldi väljundis (silub pinget). 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. (Leidsin kuskilt auto-foorumist :D )
polaarsust . Diood läheb polaarsuse muutusest vastusuuna reziimi, kus dioodi takistus on palju suurem tarbia takistusest ja tulemusena ajavahemikul t 2-t3 väljundis pinget ei ole. Alalduslülitusi iseloomustatakse: 1. Alaldustegur - kus Ue on tarbijal toimiv alalispinge keskväärtus ja U 2 on alaldatava pinge efektiivväärtus. Poolperioodalaldil on alaldus tegur 0.5. St, kui me alaldame 100V vahelduvpinget poolperiood alaldiga, siis saame väljundis see on tarbijal 45V alalispinget. 2. Pulsatsiooni tegur (joonis) - Alaldi väljundi saadav pinge on kõikuv, mida nimetatakse ka segapingeks, kuna ta sisaldab nii alalispinge komponendi ja vahelduv komponendi. Neid vahelduv komponente nimetatakse harmoonilisteks ja neid võib olla rohkem kui üks. Siin U1m on esimese harmoonilise amplituud väärtus ja UL alaliskomponent (keskväärtus). Poolperiood alaldi pulsatsioon tegur on suur p=0.57. Poolperiood alaldi puuduseks on väike alaldus tegur ja suur pulsatsiooni tegur
mis toimivad sagedus piirkonnas 20Hz kuni 20kHz, mõnikord ka kõrgemal. 1.1.2. Alalispinge võimendid Alalispinge võimendid on laialt levinud võimendid automaatika süsteemides, sest väga palju automaatikas kasutatavad andurid arendavad väljundpingena alalispinget. Tüüpnäide: termopaar, mille välund on 10 kuni 40mV, mis vajab kasutamiseks kindlasti võimendit. Oluliseks tunnuseks alalispinge võimendile on see et alumis sagedus piir peab olema null. Ülemine sageduspiir on tavaliselt mõni kilohertz ja see peab olema nii kõrge seepärast, et võimendi peab Rakenduselektroonika 3
ning topeltlaiusega rööbastee tegemine. Uuringus jõuti järeldusele, et topeltlaiusega rööbasteel on kõige suuremad tehnilised piirangud ning seda tuleks kasutada ainult erandjuhtudel, kui eraldi 1435 mm rööbastee tegemine ei ole võimalik. (AECOM 2011) 8 Rail Balticu lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25 kV vahelduspingel. Kuna mitmel juba olemasoleval lõigul kasutatakse 3 kV alalispinget, siis võib osutuda vajalikuks ka kahe toitepingega veeremi kasutamine. (AECOM 2011) AECOM pakkus välja kasutustasude taseme, mille korral oleksid nii reisijateveo- kui kaubaveoteenused kasumlikud: reisijateveooperaatoril kujunes hinnaks 3,95 eurot rongi kilomeetri kohta ning kaubaveooperaatoril 5,92 eurot rongi kilomeetri kohta. (AECOM 2011) AECOMi arvutuste kohaselt peaks Rail Balticu infrastruktuuri rajamisel Euroopa Liidu poolne
Kuna sünkmootori moment M=Mpõhi+Mreaktiivne ja Mpõhi=(m1*U1*Eo/1*x*d)sin fii ning jättes mootori ergutusega ehk Eo=0 siis põhi momenti ei ole ja järgi jääb ainult reaktiivne pool.Rootor püüab võtta asendi mis vastaks magnetvälja minimaalsele takistusele. Reaktiivmootorite puudus on väiksem võimsus kui sama suurel ergutusmähisega sünkmootoril,heaks on aga et on mugav ja kaalub vähem, konstruktsioonilt lihtsam ja käivitamine on lihtne kuna ei ole vaja alalispinget. Sammmootor: Kas. elektriliste signaalide muundamiseks mootori liikuva osa diskreetseks liikumiseks.Eristatakse kaks liiki:1.Aktiivrootoriga-ergutatud rootoriga,rootori magnetsüdamikule on paigutatud ergutusmähis või püsimagnetid.2.Reaktiivrootoriga-rootor on ergutamata ja rootori mähise südamik on magneetiliselt pehmest materjalist.Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum
anna. Seepärast kasutatakse valge valguse saamiseks LEDides mitmesuguseid võtteid. Enamasti kaetakse selleks kiibi alla asetatud reflektor-alus fosfooriga (ütrium ja alumiinium), mis dioodi UV- või sinise valguse mõjul luminestseerib valgena. Samuti kasutatakse valge valguse saamiseks ka kolme põhivärvuse (sinise, rohelise ja punase) liitmist. Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab tööks vaid mõnevoldilist alalispinget, ning tarbides vaid 1 vati voolu, võib anda mitmekümne luumeni jagu valgust. Suurema valgusvoo saamiseks ühendatakse neid mitme kaupa ühise sokliga (ka tavalisele hõõglambile omase E27) koondlampi, saades nii soovitud tugevusega valgusallika. Peale erakordselt pika tööea (50 000–100 000 tundi) on LEDidel palju teisigi voorusi. Väike tööpinge ja minimaalne soojenemine teeb nad sobivateks ohtlikes keskkondades, suur põrutuskindlus võimaldab neid kasutada sõidukite valgustites
pinge harvenduse tulemus on 2 siis siirde portsessi tulemusl tekkivad meile väljundisse võrdse sümmeetriliseks multivibraks. Kollektoridelt saadav väljundpinge on sel juhul samakujuline kui amplituudiga kahepolaarsed impulsid, see tähendab impulss pingest on kadunud alalis komponent. See nihutatud poolperioodi võrra. Sümmeetrilisel multrivibral C1Rb2=C2Rb1. kui valida kondensaatorid on kooskõlas elektrotehnikaga, sest teatavasti ei lase kondensaator alalispinget läbi.Piirikud:Piirikuteks või baasi takistused erinevadena on transistoride suletud ja küllastus olekute kestused erinevad ja me nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida nimetatakse saame mitte sümeetrilise kujuga vibraatori. Mittesümeetrilise multivibra erinevadelt kollektoridelt piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljund pinge muutumatuks
vähenevad. 2.3 Mitmeastmelised võimendid Väga sageli ei piisa signaali võimendamiseks ühest võimendus astmest ja võimendi tuleb kujundada mitmeastmelisena nii, et esimese astme signaal antakse teise astme sisendisse, teise astme väljund signaal kolmanda astme sisendisse jne. Signaali edastamisel ühest astmest teise kasutatakse sidestus elemente mille ülesandeks on juhtida ühest astmest teise vahelduvpingeline signaal kuid mitte lasta edasi alalispinget mis mõjutab astme tööpunkti. Enamlevinud sidestus ahelaks on RC-ahel, mis koosneb kondensaatorist ja takistusest. Joonis 2.3.1 Kondensaatoriks on astmete vahele ühendav sidestuskondensaator, takistusena toimib aga järgneva astme sisendtakistus Joonis 2.3.2 Nimetatud RC-ahel on võimendi madalsageduse moonutuste põhjustajaks sest kondensaatori takistus on seda suurem mida madalam on sagedus. Ja alalispinget ei lase ta ültse läbi
K411B on räni-alaldusdiood voolule kuni 10A, registreerimisnumbriga 11, versioon A. Suurematel dioodidel kantakse tähis korpusele, väiksematel pole see aga võimalik ja seepärast kasutatakse tähistamist värvikoodiga. Dioodide värvikoodid võib leida käsiraamatust. Dioodidel kasutatakse standardiseeritud korpusi. 21 3. TOITESEADMED 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid Toiteseadmete ülesandeks on anda mitmesuguste seadmete tööks vajalikku nõutava võimsuse ja kvaliteediga alalispinget. Erinevad tarbijad vajavad töötamiseks erinevaid pingeid, millised ulatuvad mõnest voldist tuhandete voltideni, tarbitava vooluga mõnekümnest mikroamprist sadade ampriteni ning nõuded pinge kvaliteedile võivad olla küllalt erinevad. Toodust tulenevalt on toiteseadmete tehnilised lahendused küllaltki erinevad. Energiaallikana kasutatakse enamasti vahelduvvooluvõrku, kuid portatiivsete seadmete puhul ka akusid ja patareisid. Tuntakse erinevaid toiteseadmete plokkskeeme. Nn.
kasutatakse tähistamist värvikoodiga. Dioodide värvikoodid võib leida käsiraamatust. Dioodidel kasutatakse standardiseeritud korpusi. 16 3. TOITESEADMED 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid Toiteseadmete ülesandeks on anda mitmesuguste seadmete tööks vajalikku nõutava võimsuse ja kvaliteediga alalispinget. Erinevad tarbijad vajavad töötamiseks erinevaid pingeid, millised ulatuvad mõnest voldist tuhandete voltideni, tarbitava vooluga mõnekümnest mikroamprist sadade ampriteni ning nõuded pinge kvaliteedile võivad olla küllalt erinevad. Toodust tulenevalt on toiteseadmete tehnilised lahendused küllaltki erinevad. Energiaallikana kasutatakse enamasti vahelduvvooluvõrku, kuid portatiivsete seadmete puhul ka akusid ja patareisid. Tuntakse erinevaid toiteseadmete plokkskeeme. Nn
emmiterkompensatsiooni toimel vähendatakse baasivoolu 1.8 Mitmeastmelised võimendid Enamasti ei piisa võimendis ühest astmest, vaid vajaliku võimendusteguri saamiseks tuleb lülitada mitu astet järjestikku. Seejuures tuntakse erineva sidestusviisiga mitmeastmelisi võimendeid. 1.8.1. RC sidestus On enamlevinumaks sidestuseks (joon.1.26) kus, signaal juhitakse ühest astmest teise RC ahela kaudu, milline laseb läbi vahelduvpingelise signaali, kuid ei lase läbi alalispinget, eraldades selliselt astmed teineteisest alalisvooluliselt. Astmete alalisvooluline eraldamine võimaldab sõltumatult fikseerida tööpunkt igas astmes eraldi. +E RB R R1 R C1 C2
st. mingi protsent sellest pingest milleni laeti kondensaator ennem. Teatud impulsi arvu möödumisel tekib tasakaalu olukord, kus nii palju kui kondensaator saab juurde impulsi kestel annab ta ära pausi kestel. tulemusena muutub väljundpinge laenguliselt sümmeetriliseks, sest samapalju kui impulsi kestel saab kondensaator juurde samapalju annab ta ka pausi kestel ära. Teisest küljset tähendab see aga seda, et väljundpingest kaob alaliskomponent, see on ka loogiline sest RC ahel ei lase alalispinget läbi suured või väikse ahela sõltub impulsi kestel, see tõttu võib üks ja sama RC-ahel sõltuvalt impulsside ksetel toimub väikse kord suure ajakonstandiga ahelaga. Piirikud Piiritukeks nimetatakse lülitusi, milles väljundpinge järgib sisendpinget kuna teatava tasemeni, mida nimetatakse piiramiks nivooks, selle ületamisel jääb aga piiriku pinge muutumatuks. Piiriku abil lõigatakse osa signaalist kui väljundisk piiramis üleval pool olev
otsesidestus peab olema tagatud ka koormuse suhtes vastasel korral jääb koormusele ka nullväärtusega sisendsignaali korral püsima transistori kollektori nullist erinev alalispinge. Otsesidestuse korral võimendi skeem lihtsustub, sest peale sidestuskondensaatorite hoitakse kokku ka baasitakistite arvelt. Kondensaatorite puudumise tõttu alaneb võimendatavate sageduste alumine piir nullini, s.t. on võimalik võimendada ka alalispinget ja voolu. Eriti levinud on otsesidestus integraallülitustes, kuna seal on üheks eesmärgiks elementide võimalikult suur tihedus baaskristallil ning suured mahtuvused ei ole seal teostatavad. Otsesidestuse tülika iseärasusena on esimese astme kollektori alalispinge ühtlasi järgmise astme baasipingeks. Esimese astme transistori reziimi muutus põhjustab setõttu ka järgmiste astmete reziimi muutuse. Lisaks vajavad kõik järgnevad astmed
väärtusele „0“ madal pingenivoo, enamasti samuti null volti, ning väärtusele „1“ mingi kõrge, enamasti positiivne pingenivoo +U NT: Kui signaalipinge u(t) väärtused on ainult ühe polaarsusega, nimetatakse taolist liinikoodi unipolaarseks • Unipolaarse koodi miinuseks on asjaolu, et tema keskväärtus, ehk signaalipinge alaliskomponent U0 on mittenulline. Seega peab saatja ja vastuvõtja vahel olema alalispinget läbilaskev otselink. Ahelas ei tohi olla trafosid, optroneid, eralduskondenaatoreid jms. Kirjeldatud liinikoodi nimetatakse unipolaarseks NRZ (Non Return to Zero) liinikoodiks (Täpsemalt nimetatakse antud koodi mõnikord ka NRZL koodiks (Level). Nimi ei tähenda mitte seda, et signaalipinge u(t) väärtus poleks kunagi null, vaid et selle väärtus ei muutu nulliks sümboli keskel.)
ühikuks on Henry H. Inertsimoment Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul Moment of inertia fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes Jõupooljuhtmuundur Elektroonse süsteemi osa, mis muundab koormust toitvat Power electronic elektrienergiat. Võivad muundada ja juhtida alalispinget ja converter vahelduvpinget. Kaitseklass IP Rahvusvaheliselt kasutatav seadme kaitseastme tähistamise viis IP International XY, kus X näitab kaitset juhupuute eest, Y aga kaitset vee sissetungi protection eest. Kasutegur Tegur, mis iseloomustab tarbija energiakasutamise efektiivsust. Efficiency factor Mootori puhul on võrdne võllil arendatava mehaanilise võimsuse ja
· alalis/vahelduvvoolu muundurid ehk vaheldid, mis muundavad alalis-sisendpinge Ud reguleeritava suuruse ja sagedusega vahelduv/väljundpingeks Us (joonis 1.1, b) · vahelduvvoolumuundurid ehk sagedusmuundurid ja pingeregulaatorid, mis muundavad vahelduvpinge sagedust, faaside arvu ning suurust ja kuju (joonis 1.1, c) · alalisvoolumuundurid ehk pulsilaiusmuundurid, mis muundavad alalispinget ja voolu pooljuhtlülitite abil (joonis 1.1, d) 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid Alaldamine. Vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid. Need muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks paljudes tööstuslikes, põllumajanduslikes, olmelistes ja muudes rakendustes. Praktiliselt piiramatu väljundvõimsuse ja hea juhitavuse tõttu kasutatakse alaldeid kui sõltumatuid seadmeid alalisvoolumootori (või mootorite) toiteks ja vahelduvvooluajamite sisendlülidena
Kui inimene puudutab pingestatud või rikke tõttu pinge alla sattunud osi tekib läbi tema keha rikkevool, mille väärtus võrgupingel 400 V ja keha takistusel umbes 1 k võib olla (sõltuvalt üleminekutakistusest) kuni U 400 I= = = 0,4 A = 400 mA. R 1000 Kui vooluahelas on rikkevoolukaitse, mille rakendusvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendusaeg 20...30 ms, on inimene voolu ohtliku toime eest väga suure tõenäosusega kaitstud. Vahelduvpinget alla 50 V 50 Hz ja alalispinget alla 120 V nimetatakse kaitseväikepingeks. See pinge on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv vool ei kutsu esile elektrilööki, see tähendab, et ta on kahjutu. Koduloomadele kahjutu pinge on umbes poole väiksem 24 V 50 Hz ja 60 V alalispinge. Inimkeha takistus sõltub tegelikult veel puutepingest ja on seda väiksem, mida kõrgem on pinge. 131 132 133 10 Kirjandus
tulenrusena isegi püsitalitluses .kasvada konal' siis laiusriįārļ.",.it.ra impulss rakendatak.. dīnuu,.iliste võnkrtmiste korda. Krri enaln kui kaks korda rii,rJ"į ning võinialike pingete tippväärtrtsed võivad tekkib ļairrete ;i;;ā, muundttri vahelüli alalispinget Uoc' võib tekitada häireid muunduri julrtseadrrie töös' Jõu_ ja juhtimisahelate vastastoime ja üherrduskaablite ķaireį valtimiseks esitatakse fitmade poolt muundurite Niisuguste asuvad nt' kindlad nõuded. Kui mitme sagedusmuunduri väljundkaabļid
annaabi.ee 
