4) varuainete kogunemise koht 14.Mida endast kujutab leht (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või terves ulatuses (kaheidulehelised). Sõnajalgtaimedel ainult lehe tipust, puudel ja põõsastel on ajutine elund. 15.Mis on lehe roodumine? Juhtsoonte paiknemine lehelabas 16.Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused neist kaotavad aja jooksul fotosünteesivõime? Alalehed, pärislehed, kõrglehed. Fotosünteesivõime kaotavad alalehed 17.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtleht - üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Lehed varisevad sügisel, rohttaimedel sureb koos varrega. Liitlehed -koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots. 18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb?
kihina. 14.Millistest osadest koosneb vars? Vars koosneb sõlmevahesest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada käbid, juured. 15.Mida kujutab endast leht? (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või kogu ulatuses (kaheidulehelised). Puudel ja põõsastel on ta ajutine elund. 16.Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused neist moodustavad lehtede põhimassi? 1) Alalehed -idulehed, pungasoomused 2) Pärislehed - tüüpilised tehed 3) Kõrglehed - kandelehed, katised, asuvad õievartel. Põhimassi moodustavad pärislehed 17.Mis on heterofüllia? Millistel taimede seda esineb? Ühel võsul morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel. 18.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtlehed - üks suuremal või vähemalt määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega.
Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad?
laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraabib, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed. Jänesekapsas on toiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab välimuselt kuuske. Hargnevad lehevarred paiknevad peavarrel korrustena ning igal aastal kasvab juurde uus korrus lehti. Laanikutaimed asuvad tihedasti üksteise kõrval ning teiste
laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraabib, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed. Jänesekapsas on toiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab välimuselt kuuske. Hargnevad lehevarred paiknevad peavarrel korrustena ning igal aastal kasvab juurde uus korrus lehti. Laanikutaimed asuvad tihedasti üksteise kõrval ning teiste
Lehe roots võib olla laienenud ja vart ümbritsev, moodustades tupe. Lehe labas moodustavad juhtkimbud lehe rood. ROODUMUSELT on leht rööp- või kaarroodne (enamasti üheidulehelistel taimedel), sulg- või sõrmroodne (enamasti kaheidulehelistel taimedel), enamasti viimastest tuleneb, eriti peenemate roodude osas, võrkroodne leht. Lehtede paigutus varrel on leheseis. See on enamsti kas vastak, spiraalne või harvem männaseline. Lehtede eri tüübid. Pärislehed. Alalehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu alusel (nt. pungasoomused). Kõrglehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades meelitustöös viimaseid (jõulutäht jt. piimalilled, õlglill). Idulehed paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas, päevalill, mänd) või jääda maa sisse (hernes, tamm, hobukastan)
11 mähkides tema juured turbasamblasse. Vajab palju valgust, kuid kevadel-suvel vältida otsest päikesepaistet. Joonis 3. Pesa-raunjalg potis ja samblapallis (GreenSouq.ae, Proflower ... 21.01.2020). 4.3. Harilik sarvsõnajalg Platycerium bifurcatum Sarvsõnajalad on epifüüdid, mis on pärit Austraaliast ja Uus-Guinealt. Sarvsõnajalal on kahte sorti lehti: ala- e orblehed ja pärislehed. Alalehed on vastu substraati surutud, ümarad, rootsutud, rohelised. Lehe ülaserva ja substraadi vahele moodustub orv, kuhu kogunevad kõdunevad taime- või ka loomajäänused ja vesi, ning sealt saab sõnajalg varsti vajalikud toitained. Pärislehed meenutavad põdrasarvi ja võivad aja jooksul kasvada kuni poole meetri pikkuseks. Sarvsõnajalga võib kasvatada potis (epifüüdi istutussegus) või teha huvitav kompositsioon puutükile või -tüvele nagu joonisel 4.
kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) ·Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega. Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed) Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused) Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades viimaseid meelitustöös. ·Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees)
paralleelselt ka trükikujul (sh standardleksikon New Grove Dictionary of Music and Musicians, mille puhul on soovitatud viidata esmalt paberkandja versioonile, kuid lubatud on ka viitamine onlain versioonile). Internetiallikate puhul tuleb alati üritada leida ülaltoodud põhilised punktid (1), (2), (3) ja (4). Autori puudumisel tuleb esitada pealkiri (3) või (4), mida tuleb vajadusel tuletada internetilehekülje struktuurist (pealeht, alalehed jne) lähtuvalt samaselt trükistega. Internetilehekülje puhul ei ole sageli lihtne leida ilmumiaastat ja samas võib aastaarv igal aastal muutuda, seetõttu esitatakse aastaarv reeglina nurksulgudes, samuti lisatakse pärast URL-viidet kasutamise/vaatamise kuupäev nurksulgudes [13.10.2010]. Ümarsulge kasutatakse aastaarvude juhul, kui veebist leitud materjal on vormistatud võrdsustatult trükisega. APA-style [2009]. A complete resource for writing and publishing in the social and
lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) · Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega. Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed) Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused) Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades viimaseid meelitustöös. · Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees)
lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline – lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega. Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed) Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused) Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades viimaseid meelitustöös. Lehe siseehitus Epiderm: ühikihiline Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees)
Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust. Nt elupuul (Thuja) on esilehed okkakujulised (elupuu on okaspuu), järglehed soomusjad. Haava (Populus tremula) esilehed on sarnased paplite lehtedele (haab ja paplid kuuluvad ühte ja samasse perekonda pappel - Populus). Pärislehed- väljaarenenud juba. Alalehed on soomusjad, asuvad varre alusel. Kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. 27. Lehe siseehitus: epiderm, sammas- ja kobekude, õhulõhed, juhtkimp. 28. Valgus- ja varjuleht. Lehtede varisemine. Kserofüütne leht. Lehemuudendid. Lehtede varisemine-Enne lehtede langemist väheneb mineraalainete transport lehtedesse ning lehes lagunevad paljud ühendid, nt klorofüll; osa säilitusaineid ja ioone transporditakse
Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust. Nt elupuul (Thuja) on esilehed okkakujulised (elupuu on okaspuu), järglehed soomusjad. Haava (Populus tremula) esilehed on sarnased paplite lehtedele (haab ja paplid kuuluvad ühte ja samasse perekonda pappel - Populus). Pärislehed- väljaarenenud juba. Alalehed on soomusjad, asuvad varre alusel. Kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. 27.Lehe siseehitus: epiderm, sammas- ja kobekude, õhulõhed, juhtkimp. 28.Valgus- ja varjuleht. Lehtede varisemine. Kserofüütne leht. Lehemuudendid. Lehtede varisemine-Enne lehtede langemist väheneb mineraalainete transport lehtedesse ning lehes lagunevad paljud ühendid, nt klorofüll; osa säilitusaineid ja ioone transporditakse
Kevadel tekivad suure läbilaskega trahheed juhtkoe elementidena, sügisel tekivad väikesed paksuseinalised trahheiidid, mis annavad tugevuse. LEHT Lehe ülesanded: 1. Fotosüntees ja tranpiratsioon 2. Säilitusorgan 3. Kaitsevahend(kaktusel okkad) 4. Putukate püüdmiseks(nt huulhein) 5. Kinnitusvahend Botaanika loeng 25.09 Eristatakse kolme lehtede rühma: · Alalehed tavaliselt välja arenemata ja nende ülesanne on erinev nt idulehed, pungasoomused, risoomide taandarenenud lehed · Pärislehed lehtede põhimass, on antud taime liigile tüüpilised, nt tammelehed · Kõrglehed asuvad õievartel ja nad on värvunud, nt pilbergia, jõulutäht Lehes on samad koed, mis varres(kattekude, juhtkude ja seal vahel põhikude) Leht on mõlemalt pinnalt kaetud epidermisega, aga eristatakse lehe ülemist ja alumist epidermi
rakkude paksenenud ja puitunud seinad. Leht Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund Kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või terves ulatuses (kaheidulehelised). Sõnajalgtaimedel ainult lehe tipust. Puudel ja põõsastel ajutine elund Ülesanneteks: fotosüntees, hingamine, transpiratsioon. Lisaks varuainete kogunemine ja mõnel juhul vegetatiivne paljunemine. Lehe makroskoopiline ehitus • Suurus varieerub 1-1,5 mm kuni 22 meetrini • Eristatakse 3 lehtede rühma: ▫ Alalehed – idulehed, pungasoomused jne ▫ Pärislehed – tüüpilised lehed ▫ Kõrglehed – kandelehed, katised jt. • Kui räägitakse taimelehtedest, peetakse silmas pärislehti Heterofüllia Ühel isendil esinevad erineva funktsiooni/ehitusega pärislehed kas samaaegselt või arengu erinevatel etappidel ◦ Harilik jõgiputk ◦ Särjesilm ◦ Koriander ◦ Ümaralehine kelluke ◦ Mesikann ◦ Luuderohi
Lehe evolutsiooniline kujunemine ja tähtsus; mikro- ja makrofüllia. Milleks? Lehe eritüübid 1 kserofüütne leht a. Kseromorfne (1) okas b. Eukserofüütne c. Sukulentne 2 Veetaimede lehed: õhukambrid a. Veesisesed b. Ujulehed 3 Ontogeneetilised eritüübid a. Idulehed b. Esilehed c. Järglehed 4 Asukohapõhiused eritüübid a. Alalehed b. Pärislehed c. Kõrglehed Erilehisus d. Heterofüllia e. Anisofüllia 22. Mesofüütne leht, selle koeline ehitus ja kudede toimimine. 1 Epiderm a. Karvad ja papillid=näsad b. Kutiikula ja vahakiht c. Õhulõhed (1) Sulgrakud ja õhupilu (2) Kaasrakud (3) Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal 2 Mesofüll a. Sammas- ja kobekude b. C4-taimedel pärgmesofüll 3 Juhtkimp a
annaabi.ee 
