Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Alajäseme liigutused 2018". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
longus, varvas, gluteus, flexor, digitorum, tensor, varba, brevis, fibula, extensor, femoris, tuber, phalanx, medius, linea, major, minimus, caput, varvaste, proximalis, sartorius, lateralis, iliaca, condylus, psoas, maximus, tagumised, biceps, aspera, mediaalse, magnus, superior, põlveliigeses, anterior, pubis, rectus, inferior, vaagnat, medialishingamine) lium M.longus colli kaelalülid rinnalülid -kaela fleksioon lülidevaheliigesed rami ventrales (третий nervorum подбородок) cervicalium M. longus capitis kaelalülid os occipitale -pea ja kaela lülidevaheliigesed rami ventrales vt. ülemist pilti fleksioon nervorum -pea ja kaela lat. cervicalium fleksioon Kere tagumise rühma lihased
abdominis (pars abdominalis) i: crista tuberkuli majoris f: õlaliigese anteflexio-adductio-pronatio -> tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse + langetab jõuga ülestõstetud kätt + tähtis abihingamislihas KAELA LIHASED AUTOHOONSED Prevertebraalne rühm Musculus rectus capitis anterior o: atlas (massa lateralis) i: os occipitale (pars basilaris) f: kaela ettepainutus Musculus longus colli o: T1 – T3 + C2-C7 i: atlas f: kaela ettepainutus osad: pars obliqua superior et inferior, verticalis Musculus longus capitis o: C3 – C6 i: os occipitale f: kaela ettepainutus Külgmine rühm Musculus intertransversarii anteriores o ja i: kaelalülide processus transversuste vahel Musculus rectus capitis lateralis o: C1 processus transversus i: os occipitale f: pea ette ja lateraalsele küljele painutamine
crista tuberculi majoris; f. a) õlaliigeses antefleksioon aduktsioon pronatsioon (tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse); b) langetab jõuga ülestõstetud kätt; c) tähtis abihingamislihas! Kaela lihased. Kaela autohtoonsed lihased. Prevertebraalne rühm kulgevad kaelalülide eespinnal. M. rectus capitis anterior: o. atlas; i. os occipitale; f. kaela ettepainutus M. longus colli: (3 osa) o. 1. 3. rinnalüli, kaelalülid; i. atlas; f. vt. eelmine lihas! M. longus capitis: o. 3. 6. kaelalüli; i. os occipitale; f. vt. eelmised! Külgmine (lateraalne) rühm. Mm. intertransversarii anteriores: kaelalülide processus transversus`te vahel, M. rectus capitis lateralis: atlas`e processus transversus`elt os occipitale`le M. scalenus anterior: o. 3. 6. kaelalüli processus transversus; i. I roide tuberculum
supraspinatus deltoideus infraspinatus teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja
· M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre horisontaalekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Küünarvarre liigutused küünarliigeses ja radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre fleksiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. biceps brachii · M. brachialis · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. flexor digitorum superficialis Küünarvarre ekstensiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. triceps brachii · M. anconeus Küünarvarre liigutused radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre pronatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. pronator quadratus Küünarvarre supinatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. biceps brachii · M. supinator · M. brachioradialis Käe liigutused randmeliigeses:
Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80. Fleksiooni teevad m. biceps brachii, bracialis ja bracioradialis. Ekstensiooni teostab m. triceps brahii, teada abistab m. anconeus. Supinatsiooni teeb m. supinator ja biceps bahii. Pronatsiooni võimaldab m. pronator teres ja pronator quadratus. Randmeliigeses teostatakse fleksiooni 80, ekstensiooni 70, ulnaar deviatsioon 30 ja radiaal deviatsioon 20. Fleksiooni teostavad m. flexor carpi radialis ja flexor carpi ulnaris. Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis. Puusaliigeses toimuvad järgmised liigutused: fleksioon 120, ekstensioon 30, abduktsioon 45-50, adduktsioon 20-30 ning internaal-rotatsioon 35-45 ja eksternaal-rotatsioon 35-45 Fleksiooni teevad m. psoas major ja iliacus.
samaaegselt vastaspoolele Tagumine astriklihas Kaela pikklihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. scalenus Kaelalülide II roie m. longus Keskmised Ülemised ja Painutab pead posterior ristijätkete colli kaela- ja keskmised eesmine ülemised kaelalülid köbruke rinnalülid -
1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9.
......................................................... 7 6. Suur ümarlihas m. teres major ................................................................................................. 8 7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ................................................................................ 9 8. Ümar sissepööraja m. pronator teres ..................................................................................... 10 9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis ............................................................ 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus ....................................................................................... 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris .......................................................... 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris ........................................................ 14 13. Pindmine sõrmede painutaja m
Kaudaalne peapõikilihas - m. Telglüli ogajätke ja kaudaalne Kandelüli risti- ja kaudaalne Ühepoolsel toimel pea pööramine, obliquus capitis caudalis liigesejätke liigesejätke mõlemapoolsel toimel aga teise kuklaliigese fikseerimine Peapikklihas - m. longus capitis 3...6 kaelalüli ristijätked Kuklaluupõhimik Ühepoolselt kaela eesosa küljele tõmbamine, kahepoolselt pea ja kaela painutamine KAELA LATERAALSED LIHASED Pearihmlihas - m
kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m. biceps brachii ja missugune tagapoolt m. triceps brachii Näita joonisel, kus asub processus styloideus? Missugust liigutust ta piirab? abduktsiooni ja aduktsiooni Näita joonisel, kus asub insisura trochlearis (plokisälk). Missuguses liigeses ta asub? Küünarliiges Kas ta on peand või õõnsus? Õõnsus Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt m. flexor carpiradialis ja missugune tagapoolt m. extensor digitorum Näita joonisel, kus asub margo interosseus (luudevahemine serv)? Luudevahemine serv on terav, st suunatud kodarluu/küünarluu poole Mis kinnitub nendel? Küünarvarre –luudevahekile Missugust pildil olevat luustr. ümbritseg lig. anulare? caput radii Nimeta noolega pärisroided 1-7 ülemised Kaareroided liigestunud rinnakuga, 3tk järgmised Vallasroideid 11 ja 12 roidepaar.
femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a
KONTSLUU (talus) (peas) Kontsluupea (caput tali) kannab lodiluumist liigespinda (facies articularis navicularis). Kontsluukael (collum tali). Kontsluu keha (corpus tali) ülemine osa moodustab kontsluuploki (trochlea tali). KANDLUU (calcaneus) (peas) Kandluuköber (tuber calcanei) paikneb kandluu tagumis-alumises osas. PÖIALUUD (ossa metatarsali) (peas) I, II, II IV, V os metatarsale. Põhimik- basis Keha- corpus Pea- caput VARVASTE LUUD (ossa digitorum pedis) (peas) Suur varvas- hallux Lähimine lüli- phalangis proximalis Keskmine lüli- phalangis medalis Kaugmine lüli- phalangis distalis Lülipõhimik- basis phalanges Lülikeha- corpus phalanges Lülipea- caput phalanges
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
3) Istmikuluu - OS ISCHII Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb: Vaagna ees keskjoonel Õlavöötme luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Rangluu - CLAVICULA Vaba ülajäseme luud: 1) Õlavarreluu - HUMERUS 2) Küünarluu - ULNA 3) Kodarluu - RADIUS 4) Käe luud - OSSA MANUS: Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli Vaagnavöötme luud: 1) Puusaluu - OS COXAE Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA 5) Jala luud - OSSA PEDIS: Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud Pöialuud - OSSA METATARSALIA - 5 luud Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE
2. Parem ja vasak pool kehtib alati patsiendi kohta. Kui näiteks on vaja panna veenikanüül parempoolsele randmele, siis tuleb see paigutada patsiendi paremale käele, mis asub erakorralise meditsiini tehniku poolt vaadates vasakul. Tähtsamad anatoomilised nimetused: abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak
annaabi.ee 
