Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Alajäseme liigutused 2018 - sarnased materjalid

longus, varvas, digitorum, gluteus, flexor, varba, brevis, fibula, extensor, femoris, tuber, phalanx, medius, linea, major, minimus, caput, proximalis, varvaste, condylus, sartorius, lateralis, biceps, psoas, maximus, aspera, tagumised, superior, pubis, anterior, medialis, inferior, vaagnat, spina, eesmine, liigestes, rectus, reieluu, tagumine, triceps
thumbnail
13
pdf

Ülajäseme liigutusi teostavad lihased

· M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre horisontaalekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Küünarvarre liigutused küünarliigeses ja radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre fleksiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. biceps brachii · M. brachialis · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. flexor digitorum superficialis Küünarvarre ekstensiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. triceps brachii · M. anconeus Küünarvarre liigutused radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre pronatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. pronator quadratus Küünarvarre supinatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. biceps brachii · M. supinator · M. brachioradialis Käe liigutused randmeliigeses:

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Luude ühendused

vahel) - Paariline lameliiges - Võimaldab lisaks lülisamba liikumisele vaagnasuhtes ka vaagnaliikumist kere suhtes - Liigest stabiliseerivad: lig. iliolumbale ja torakolumbaalfastsia Liigutused: vaagna tõstmine (elevatsioon) ja langetamine (depressioon) (sag telg, fron tasa); ettekallutus (sagitaaltasapind; frontaaltelg); rotatsioon paremale ja vasakule (vert telg, hor tasa) ALAJÄSEME VABAOSA LUUDE ÜHENDUSED Puusaliiges (art.coxae) - Moodustuvad caput femoris ja acetabulum - Liigespindu täidab labium acetabulare - Keraliiges - Kolmeteljeline - Liigutused: reie fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon; siserotatsioon/välisrotatsioon ning vaagnaliikumisega seotud liikumised- vaagna ette kallutus/taha kallutus; vaagna elevatsioon (tõstmine)/depressioon (langetamine); vaagna rotatsioon vasakule/paremale 11 Sidemed: Tähtsaim ja kõige tugevam side: spina iliaca

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead

Füsioterapeut
45 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

2. Parem ja vasak pool kehtib alati patsiendi kohta. Kui näiteks on vaja panna veenikanüül parempoolsele randmele, siis tuleb see paigutada patsiendi paremale käele, mis asub erakorralise meditsiini tehniku poolt vaadates vasakul. Tähtsamad anatoomilised nimetused: abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

­ crista tuberculi majoris; f. ­ a) õlaliigeses antefleksioon ­ aduktsioon ­ pronatsioon (tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse); b) langetab jõuga ülestõstetud kätt; c) tähtis abihingamislihas! Kaela lihased. Kaela autohtoonsed lihased. Prevertebraalne rühm ­ kulgevad kaelalülide eespinnal. M. rectus capitis anterior: o. ­ atlas; i. ­ os occipitale; f. ­ kaela ettepainutus M. longus colli: (3 osa) o. ­ 1. ­ 3. rinnalüli, kaelalülid; i. ­ atlas; f. ­ vt. eelmine lihas! M. longus capitis: o. ­ 3. ­ 6. kaelalüli; i. ­ os occipitale; f. ­ vt. eelmised! Külgmine (lateraalne) rühm. Mm. intertransversarii anteriores: kaelalülide processus transversus`te vahel, M. rectus capitis lateralis: atlas`e processus transversus`elt os occipitale`le M. scalenus anterior: o. ­ 3. ­ 6. kaelalüli processus transversus; i. ­ I roide tuberculum

Anatoomia ja füsioloogia
201 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Lihased

supraspinatus deltoideus infraspinatus teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja

Inimese füsioloogia
138 allalaadimist
thumbnail
20
docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

KONTSLUU (talus) (peas) Kontsluupea (caput tali) kannab lodiluumist liigespinda (facies articularis navicularis). Kontsluukael (collum tali). Kontsluu keha (corpus tali) ülemine osa moodustab kontsluuploki (trochlea tali). KANDLUU (calcaneus) (peas) Kandluuköber (tuber calcanei) paikneb kandluu tagumis-alumises osas. PÖIALUUD (ossa metatarsali) (peas) I, II, II IV, V os metatarsale. Põhimik- basis Keha- corpus Pea- caput VARVASTE LUUD (ossa digitorum pedis) (peas) Suur varvas- hallux Lähimine lüli- phalangis proximalis Keskmine lüli- phalangis medalis Kaugmine lüli- phalangis distalis Lülipõhimik- basis phalanges Lülikeha- corpus phalanges Lülipea- caput phalanges

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

3) Istmikuluu - OS ISCHII Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb: Vaagna ees keskjoonel Õlavöötme luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Rangluu - CLAVICULA Vaba ülajäseme luud: 1) Õlavarreluu - HUMERUS 2) Küünarluu - ULNA 3) Kodarluu - RADIUS 4) Käe luud - OSSA MANUS: Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli Vaagnavöötme luud: 1) Puusaluu - OS COXAE Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA 5) Jala luud - OSSA PEDIS: Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud Pöialuud - OSSA METATARSALIA - 5 luud Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE

Anatoomia ja füsioloogia
117 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine v

Füsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
170
doc

INIMESE ANATOOMIA

36 Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevate sääre luude osadelt Kinnitub: lodiluule ja 1. talbluud Funkts: tõstab kanda ja langetab päkka PIKK SUURVARBAPAINUTAJA Algab: pindluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab suurt varvast, tõstab kanda ja langetab päkka PIKK VARVASTEPAINUTAJA Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2.-5 varvast, tõstab kanda ja langetab päkka SÄÄREMARJA-KOLMPEALIHAS koosneb kahest lihasest Funkts: painutab säärt, tõstab kanda ja langetab päkka LEST-SÄÄREMARJALIHAS Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt KAKSIK-SÄÄREMARJALIHAS Algab: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Anatoomia

talbluule Painutaja, mõjub sääreluulihas membraanilt ja sääre põlve-, hüppe- ja luude osadelt varbalülide liigestele. Pikk pindluult suurvarba dist. Painutab suurt varvast suurvarbapainutaja faalanksi põhimikule Pikk sääreluu tagumiselt 2.-5. varba dist. Painutab varbaid varvastepainutaja pinnalt faalanksi põhim Sääremarja- Lest-sääremarjalihas Kolm osa ühinevad ja Kanna painutaja, tõstja kolmpealihas –lestlihasmiselt joonelt mood kannakõõluse e ja pindluult Achilleuse kõõluse, mis Kaksik- kinnitub kandluu sääremarjalihas – köbrule

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Anatoomia küsimused 1-69

Tagumine rühm: a) Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt. Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule. b) Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. d) Sääremarja-kolmpealihas (pindmine kiht) - koosneb kahest lihasest:  Lest-sääremarjalihas - Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt.  Kaksik-sääremarjalihas - Algab kahe peaga: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt.

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed

Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed ­ iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ­ ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiils

Füsioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Anatoomia KOGU konspekt

talbluule Painutaja, mõjub sääreluulihas membraanilt ja sääre põlve-, hüppe- ja luude osadelt varbalülide liigestele. Pikk pindluult suurvarba dist. Painutab suurt varvast suurvarbapainutaja faalanksi põhimikule Pikk sääreluu tagumiselt 2.-5. varba dist. Painutab varbaid varvastepainutaja pinnalt faalanksi põhim Sääremarja- Lest-sääremarjalihas Kolm osa ühinevad ja Kanna painutaja, tõstja kolmpealihas –lestlihasmiselt joonelt mood kannakõõluse e ja pindluult Achilleuse kõõluse, mis Kaksik- kinnitub kandluu sääremarjalihas – köbrule

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Anatoomia I KT ( ilma lihaste osata )

1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt suur koosneb

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

Lihaste kaardid

samaaegselt vastaspoolele Tagumine astriklihas Kaela pikklihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. scalenus Kaelalülide II roie m. longus Keskmised Ülemised ja Painutab pead posterior ristijätkete colli kaela- ja keskmised eesmine ülemised kaelalülid köbruke rinnalülid -

Inimese anatoomia ja...
154 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Kinesioloogia II osa kordamisküsimused-vastused

1. Luu kui elundi ehitus Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad. Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis). - põimikuline ja lamellaarne luukude Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks plinkaineks ja sisemi

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liigeste liikumissuunad ja lihased, mis neid liigutavad.

Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80. Fleksiooni teevad m. biceps brachii, bracialis ja bracioradialis. Ekstensiooni teostab m. triceps brahii, teada abistab m. anconeus. Supinatsiooni teeb m. supinator ja biceps bahii. Pronatsiooni võimaldab m. pronator teres ja pronator quadratus. Randmeliigeses teostatakse fleksiooni 80, ekstensiooni 70, ulnaar deviatsioon 30 ja radiaal deviatsioon 20. Fleksiooni teostavad m. flexor carpi radialis ja flexor carpi ulnaris. Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis. Puusaliigeses toimuvad järgmised liigutused: fleksioon 120, ekstensioon 30, abduktsioon 45-50, adduktsioon 20-30 ning internaal-rotatsioon 35-45 ja eksternaal-rotatsioon 35-45 Fleksiooni teevad m. psoas major ja iliacus.

Massaa?
79 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ladina-eesti-terminid

sõrmed DIGITI MANUS pleurae käe selg DORSUM MANUS Südamepaunaõõs cavum pericardii kõhuõõs cavum abdominis Vaba alajäseme luud: vaagnaõõs cavum pelvis Reieluu femur Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis

Ladina keel
19 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüst

Füsioloogia
359 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
258 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ladina-eesti terminid

sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale

Anatoomia
355 allalaadimist
thumbnail
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrg

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ANATOOMIA - LIHASED

abdominis (pars abdominalis)  i: crista tuberkuli majoris  f: õlaliigese anteflexio-adductio-pronatio -> tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse + langetab jõuga ülestõstetud kätt + tähtis abihingamislihas KAELA LIHASED AUTOHOONSED Prevertebraalne rühm Musculus rectus capitis anterior  o: atlas (massa lateralis)  i: os occipitale (pars basilaris)  f: kaela ettepainutus Musculus longus colli  o: T1 – T3 + C2-C7  i: atlas  f: kaela ettepainutus  osad: pars obliqua superior et inferior, verticalis Musculus longus capitis  o: C3 – C6  i: os occipitale  f: kaela ettepainutus Külgmine rühm Musculus intertransversarii anteriores  o ja i: kaelalülide processus transversuste vahel Musculus rectus capitis lateralis  o: C1 processus transversus  i: os occipitale  f: pea ette ja lateraalsele küljele painutamine

Anatoomia
66 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Luud, lihased, teooriate seletused

kodarluupead  Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m. biceps brachii ja missugune tagapoolt m. triceps brachii  Näita joonisel, kus asub processus styloideus? Missugust liigutust ta piirab? abduktsiooni ja aduktsiooni  Näita joonisel, kus asub insisura trochlearis (plokisälk). Missuguses liigeses ta asub? Küünarliiges  Kas ta on peand või õõnsus? Õõnsus  Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt m. flexor carpiradialis ja missugune tagapoolt m. extensor digitorum  Näita joonisel, kus asub margo interosseus (luudevahemine serv)? Luudevahemine serv on terav, st suunatud kodarluu/küünarluu poole  Mis kinnitub nendel? Küünarvarre –luudevahekile  Missugust pildil olevat luustr. ümbritseg lig. anulare? caput radii Nimeta noolega pärisroided 1-7 ülemised Kaareroided liigestunud rinnakuga, 3tk järgmised Vallasroideid 11 ja 12 roidepaar.

Inimese füsioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
24
docx

ANATOOMIA - Siseelundid II

SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund  musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm  musculus quadratus lumborum - mass: 200g  musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer

Anatoomia
17 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tugi- ja liikumiselundkond

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon

Inimese füsioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Inimese Anatoomia

INIMESE ANATOOMIA 1. Kude, koetüüpide ehitus ja ülesanded. Kude on ... Koetüüp Ehitus Ülesanded organismis a) Epiteelkude Rakke tihedalt ja rakuvaheainet Kehapinna katmine e. kattekude On vähe Kehaõõnsuse katmine Elundite katmine Nõrede tootmine ­ sülg Vigastuste parandamine b)Lihaskude Rakud on pikad ja Sise. Kaitse kokkutõmbumis võimelised Liigutada ja kuju c)Närvikude Rakud tähe kujulised ja Vastu võtta erutusi varustatud jätketega Analüüs ja annab edasi d)Sidekude Palju rakuvaheainet Luu ja kõhrkude

Bioloogia
179 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ANATOOMIA - Siseelundid I

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ­ SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. ­ 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine ­ toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud ­ suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOL

Anatoomia
27 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Anatoomia eksam. I osa

Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c

Meditsiin
75 allalaadimist
thumbnail
84
odt

Anatoomia kordamisküsimused-vastused

TAGUMINE RÜHM Tagumine sääre luude vaheline 1. lodiluu ja 1. talbluu tõstab kanda ja langetab sääreluulihas membraan päkka Pikk pindluu tagumine pind suurvarba distaalne painutab suurvarvast suurvarbapainutaja faalanks Pikk sääreluu tagumisne pind2.-5. varba distaalne painutab 2-5 varbaid varvastepainutaja faalanks Sääremarja- 1) sääreluu lestlihasmine kolmpealihas joon ja pindluu 1)lest-sääremarjalihas 2) 1.reieluu mediaalne painutab säärt, kandluuköbru 2)kaksik-sääremarjalihas põndapealis tõstab kanda 2

104 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Kere ja kaela lihased liigutuste kaupa

o M. semispinalis o M. multifidus o Mm. rotatores · Lülisamba ülemises ja alumises kaelaosas (e. pea ja kaela) fleksiooni teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto-aksiaalliigestes ning alumises osas - lülidevaheliigestes) teostavad lihased o PEA m. rectus capitis anterior m. longus capitis o KAEL M. sternocleidomastoideus M. longus colli M. scalenus medius M. longulus capitis M. scalenus anterior o ALUMINE OSA M. iliocostalis M. longissimus M. multifidus M. quadratus lumborum · Lülisamba ekstensiooni kaela ülemises ja alumises osas (e

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Anatoomia materjal

36 Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevate sääre luude osadelt Kinnitub: lodiluule ja 1. talbluud Funkts: tõstab kanda ja langetab päkka PIKK SUURVARBAPAINUTAJA Algab: pindluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab suurt varvast, tõstab kanda ja langetab päkka PIKK VARVASTEPAINUTAJA Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2.-5 varvast, tõstab kanda ja langetab päkka SÄÄREMARJA-KOLMPEALIHAS koosneb kahest lihasest Funkts: painutab säärt, tõstab kanda ja langetab päkka LEST-SÄÄREMARJALIHAS Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt KAKSIK-SÄÄREMARJALIHAS Algab: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt

Anatoomia
431 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun