Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Al 3xxx-sulamid ehk Al-Mn-sulamid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sulamid, sulamitel, mangaan, sulameid, seeria, temperatuuridel, puhtast, legeeriv, tsinki, oksiidikiht, mistõttu, plastsed, tõmbetugevus, keevitatavad, soojus, elektrijuhtivus, kasutust, katusekatte, fassaadimaterjalina.......................................... 4 Omadused........................................................................................................ 4 Alumiiniumi levik looduses ning tema tootmine...............................................5 Alumiiniumi kasutamine................................................................................... 5 Ajalugu............................................................................................................. 6 Sulamid............................................................................................................ 7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... 11 Sissejuhatus Antud referaat on koostatud õppeaine tehnomaterjalid raames. Referaat on jaotatud kuueks peatükiks, alumiiniumit tutvustav osa, alumiiniumi omadused, alumiiniumi levik looduses ning tema tootmine, alumiiniumi kasutamine, ajalugu ning sulamid
Boksiit koosneb järgmistest oksiididest: Al2 O3 50 60 %; Fe2O3 3 30 % ; SiO2 1 -7 %; TiO2 1 -5 % Peamisteks esindajateks on ortoklass K[ Al2O3]. Al kuulub savide ja paljude teiste mineraalide koostisse. Põhilised leiukohad on Venemaal, Jamaikal ja Austraalias Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees. Merevesi sisaldab kloori, mis soodustab korrosiooni. Korrosiooni vältimiseks kasutatakse AlMg sulameid ehk merealumiiniumi . Mg-ga legeerimine tõstab oksiidikihi tugevust sest sinna hulka läheb ka MgO-di. Lisaks legeerimisele kasutatakse tavaliselt ka lisa katoodkaitset. Alumiiniumi kasutatakse laevaehituses peamiselt tekkide
Malmvalandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist. Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel temperatuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni elemendiks, mis nõrgestab raua ja süsiniku aatomite vahelist sidet nende ühendis tsementiidis. Kristalliseerumise käiku on võimalik ka muuta, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi ning osutuvad grafiidi eraldumisel kristalliseerumiskeskmeteks. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist protsessi
meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid Mangaan tõstab märgatavalt terase valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on kahjulikku mõju. süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusula- Malmidele on peale suurema süsinikusisal-
See on vanemaid ja lihtsamaid MPK meetodeid, mis lubab leida kuni 1 µm läbimõõduga poore või pragu- sid. Pöörisvoolumeetod põhineb eset läbiva elektrivoolu toimel tekkiva pöörisvoolu mõõtmisel. Rauasüsinikusulamid.Teras Lisandid terases Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid rauasüsinikusula- mid, mis jagunevad järgmiselt: -terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; -malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsi- muspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad.
..2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiil- metallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitus terased ei kuulu täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus: keevisõmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuumpragusid ja selle mehaanilised omadused peavad olema lähedased põhimetalli omadustele. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koor- mustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi. Ehitusterastena kasutatakse: · tavasüsinikteraseid, · mangaanteraseid, · peenterateraseid, · parendatud teraseid, · boorteraseid. 5) Masinaehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale tava- karastust on väike
........................5 1.3.1.Kristallvõreehitus......................................................................................................................6 1.4.Alumiiniumi kasutamine..................................................................................................................6 1Alumiiniumi ühendid...........................................................................................................................7 1.6.Alumiiniumi sulamid.......................................................................................................................7 1.6.1.Alumiiniumisulamid..................................................................................................................8 1.6.2.Alumiiniumsulamite termotöötlus.............................................................................................8 1.6.3.Alumiiniumi deformeeritavad sulamid................................
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas;
struktuurile. Saame nn. klaas- või amorfse metalli või sulami (amorphous metal, amorphous alloy, metal glass, metaglas), millel puudub metallile või sulamile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomite vastastikune mõju (suurem on ta metalli ja mittemetalli sulamite korral). Koostise poolest on kergemini saadavad ja püsivamad kahe- ja enamakomponentsed sulamid. Amorfsetel metallidel on suurepärane korrosioonikindlus, head elektri- ja magnetomadused (üldiselt suuremad kui vastavatel kristalsetel materjalidel). Difusioon Paljud metallides ja sulamites toimuvad protsessid, eriti kõrgetel temperatuuridel, on seotud difusiooniga (diffusion). Metalli aatomite liikumist kristallivõre sõlmpunktist naabersõlmpunkti või nende vahele temperatuuri mõjul nimetatakse omadifusiooniks (self-diffusion). Erisuguste aatomite
EN-GJLA-XNiCuCr 15-6-2 on liblegrafiidiga (L), austeniitstruktuuriga (A) kõrglegeeritud (X) malm, mis sisaldab 15% Ni, 6% Cu, 2% Cr. Abrasiivkulumiskindlate malmide liigitähis EN 12513 (2001) kohaselt on GJN. Liigitähise järel näidatakse malmi Vickersi kõvadus, näiteks EN GJN-HV600 on malm (GJ), milles puudub grafiit (N) ja mille Vickersi kõvadus on 600. 3. TERAS, TOOTMINE. Terased on raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku piires 0,05-2,14%. Kui süsinikusisaldus on alla 0,05%, on tegemist praktiliselt puhta rauaga ehk tehnilise rauaga (kasutatakse elektrotehnikas). Tehniliselt puhast rauda tuntakse armkorauana. See nimetus ARMCO on lühend USA firma American Rolling Mill Company nimetusest. Terasesulatuse põhimeetodid: 1) Konvertermeetod – sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalist
paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8) , väike tugevus ja kõvadus , suur plastsus. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. δ-ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast termotöödeldakse või kasutatakse, seetõttu pakub tema olemasolu vähe huvi. Austeniit (A) on samuti raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud γ- raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Austeniit pole stabiilne temperatuuridel alla 727 °C. Ta võib suure süsinikusisaldusega terastes säilida ka toatemperatuuril, kui kasutada kiiret jahutamist. Austeniidi omadused: Kõvadus suurem
40b, lk 38). Joonest TACEDTB (solidusjoon) allpool on sulamites väiksema vaba energiaga tardfaasid (joonis 1.40d, lk 38). Toatemperatuuril sulamites koostisega kuni CF on püsiv tardlahus (komponendi B tardlahus komponendis A), sulamites koostisega üle CG tardlahus (komponendi A tardlahus komponendis B), sulamites koostisega CF-CG mõlema tardlahuse segu. Likvidus- ja solidusjoone vahel on kaks stabiilset faasi (joonis 1.40a, lk 38): tardlahus ( või ) ja vedelfaas L. Temperatuuridel, millele vastab joon TAE algab tardlahuse kristalliseerumine, temperatuuridel, millele vastab joon ETB tardlahuse kristalliseerumine. Jooned TAE ja ETB iseloomustavad mitte ainult krisatalliseerumise algtemperatuure, vaid ka komponendi A ja B lahustuvust vedelfaasis. Punkt C iseloomustab komponendi B piirlahustuvust komponendis A, punkt D komponendi A piirlahtuvust komponendis B temperatuuril TE. Punktid F ja G iseloomustavad komponentide B ja A lahustuvust vastavalt
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel
3 Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: austeniit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud mõlemad. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Teraseid võib jagada mitmesse gruppi: 1. Tootmisviisi järgi 1. martäänteras 2. essemer ehk toomasteras 3. elektriteras. 1. Kasutusala järgi 1
Al Tihedus 2700 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts 660 °C Kristallivõre K12 Tõmbetugevus Rm Puhas Al 80...135 N/mm2, sulamid 600 N/mm2 -6 Joonpaisumistegur 2410 1/K1) Elektrijuhtivus 1/ 60% IACS Väga hea Korrosioonikindlus 1) IACS rahvusvaheline lõõmutatud vase etalon; näitab elektrijuhtivust vase suhtes (%)
Karik, V. Palm, V. Past, Üldine ja anorgaaniline keemia, Tln., Valgus, 1981 Eksamiküsimused vastavalt läbitud materjalile Katt, N. Keemia lühikursus gümnaasiumile, Avita, 2003 Mõni osa võib jääda iseseisvalt õppimiseks Teadmiste kontroll Arvestuse saamiseks: Tähtsamate metallide keemia. Sulamid. A: 91- 91-100 p. B: 81- 81-90 p. C: 71- 71-80 p. METALLIDE PINGERIDA D: 61- 61-70 p. E: 51- 51-60 p. F: 0- 0-50 p. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au (standardpotentsiaal) 1
), varemalt ka alaldite valmistamisel. Vask-, mangaan- ja koobaltoksiide (Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3) kasutatakse põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madal- kui ka kõrgepinge seadmetele. Ränikarbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel ja ränikarbiidi baasil koostatud ainest siliitist valmistatakse kõrgetel temperatuuridel kuni 1500 oC töötavaid küttekehi. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) käsutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmistamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. ELEKTRIJUHID. Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektri-materjale, mille eritakistus on 0-8...10-5 Ωm. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja
agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, amorfse ja kristalliidse materjali struktuuriline erinevus? Amfordsed on korrapäratu siseehitusega aatomidel ei ole paigutussüsteemi ja ainel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel on võimalik muuta aine siseehitust nende abil on võimalik tekitada kristalliidseid struktuure milledes esinevad nii amfordsed kui ka kristalliidsed ained. kristallilised ained on tahked materjalid mille aatomid paiknead korrapäraselt ruumis kindla süsteemiga ja omavad kindla sulamis temperatuuri. 3. Millised on metallide struktuuri kristallvõre tüübid ja neid iseloomustavad parameetrid? Ruumtsentreeritud kuupvõred n=9 aatomit (esineb mustadel metallidel)
............. 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ........................................................................
ALUMIINIUM Alumiinium on tõusev trend laevaehituses, nagu ka autoehituses. Terase asendamine alumiiniumiga võimaldab peale võtta rohkem kaupa ja kokku hoida kütuselt.Alumiiniumi kasutamine teeb laevakere ligi poole võrra kergemaks, kuigi alumiiniumsulam maksab viis korda rohkem kui teras. Alumiiniumil on parem korrosioonikindlus kui terasel, sammuti tagab alumiinium laevale parema stabiilsuse. Põhiliselt kasutatakse Al-Mg- sulameid, kõige populaarsem on sulam 5000 tüüpi sulameid, mis ei ole kuumtöödeldav ja kasutatakse kuumtöödeldatavat sulam 6000 tüüpi sulamied, mis on tugevamad kuida 2-3 korda vähem korrosioonikindlad kui sulam 5000 tüüpi. Sõige tihedamalt kasutatakse 5083 tüüpi Al-Mg sulamit kerekatmiseks ja 6082 tüüpi sulamit konstruktsiooniks. Alumiinium sulamitel on sama tõmbetugevus kui terastel. [16]
kõvem ja hapram. Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. 12 Faasidiagrammi Fe-Fe3C alumine osa iseloomustab sekundaarseid ümberkristalliseerumisi tardfaasis. Joonel PSK temperatuuril 727°C: eutektoidmuutus: Saadud eutektoidi nimetatakse perliidiks (P). 1. sulamid I (0,006% C) – tehniline raud 2. sulamid II (0,006...0,02% C) – tehniline raud 3. sulamid III (0,02...0,8% C) – alaeutektoidterased 4. sulamid IV (0,8% C) – eutektoidteras 5. sulamid V (>0,8...2,14% C) – üleeutektoidterased 6. sulamid VI (>2,14...4,3% C) – alaeutektmalmid 7. sulamid VII (4,3% C) – eutektmalm 8. sulamid VIII (4,3... 6,7% C) – üleeutektmalmid. Joonis 15. Faasidiagramm Fe-Fe2C 9. C-teraste omadused, C%-st
Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid; 5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid; ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb; kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt; rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist.
1.5 Tänapäev Suur Vasemägi (Stora Kopparberg) oli kaevandus, mis eksisteeris alates kümnendast sajandist kuni 1992 aastani Rootsis. See tootis kogu Euroopa vajadusest. Vase kasutamine ei piirdunud ainult maksevahendina. Seda kasutati ka esimeste kaamerate ehitamisel ,mis omakorda pani aluse fotograafiale. Vask on tänapäeval nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Ca 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes +160%. 1.6 VASE TEHNILISED NÄITAJAD Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65
18. Terase noolutus. Struktuurimuutused noolutamisel Karastatud terase kuumutamisel kriitilisest tempist madalama tempini, seisutamises ja jahutamises. See on lõppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kõvaduse ↓ ning plastsuse ja sitkuse ↑. Kar.terase kõvaduse ↓ sõltub noolutusT-st. NoolutusT saab määrata noolutusvärvuste järgi. Vastavalt kuumutamisT-le moodustub terase pinnale erikoostise ja erineva värvusega oksiidikiht. T määramisel peab arvestama ka ruumi valgustust. Mida ↑on noolutusT, seda rohkem ↓terases sisepinged ja ↑plastsus. Noolutusviisid: a) Madalnoolutus (150-220*C) - vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure kulumiskindlust tagava kõvaduse (kas. tsementiiditud, pindkarastatud ja tavakar.detailide korral). b) Kesknoolutus (350-480*C)- tagab terasele troostiitstr-ri; ↓sisepinged ja kõvadus, ↑ elastsuspiir, plastsus ja sitkus (kas. vedrude korral)
Kõvadus suurem kui ferriidil — Sitke ja hästi deforeeritav nii kuumalt kui külmalt — Mittemagnetiline Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: Nende olemus ja omadused Ledeburiit - eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Eutektikum koosneb kuni temperatuurini 727 °C austeniidi ja tsementiidi segust, alla selle ferriidist ja tsementiidist. kõva ja habras — teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad Perliit - on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C . sitke (ferriiti rohkem kui tsementiiti) - survetöödeldav - kõvem kui ferriit 8. Terased: Terase tavalisandid- räni (Si) ja mangaan (Mn) Juhulisandid - lämmastik (N), hapnik (O), vesinik (H)
asendama kaltsiumi ja magneesiumi, takistades luude kujunemist ning muutes need hapramaks. Samuti võivad organismi sattunud alumiiniumiühendid põhjustada aneemiavorme, ajukoore funktsiooni häireid ning takistada mitmete eluks vajalike elementide ( kaltsium, fosfor, raud, fluor, magneesium) omastamist. 7. ALUMIINIUMISULAMID Kuna puhas alumiinium on suhteliselt pehme, siis kasutatakse ehitus- ja konstruktsioonimaterjalidena mitmeid tema sulameid. Need on oluliselt paremate mehhaaniliste omadustega ja lisaks kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles ise terasest mitmeid kordi kergemad. Seepärast kasutataksegi alumiiniumisulameid laialdaselt lennukites , rakettides, ehituses, autotööstuses, kosmoses, taara ja pakkematerjalide valmistamisel. Kuna alumiiniumisulamitel löömise ja hõõrdumise tagajärel ei teki sädemeid kasutatakse neid ka kergesti süttivate materjalide ja lõhkeainete valmistamise tsehhides.
........................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid........................................................................................................................lk 5 Väärismetallide sulamid..................................................................................................................lk 5 Metallide jootmine..........................................................................................................................lk 6 Metallide keevitamine...................................................................................................................lk 7,8 Kasutatud kirjandus........................................................................
........................................................................................................6 4.3 Vaskoksiidist (CuO)..........................................................................................................7 4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte.............................................................................................7 5. VASE KASUTUSALAD........................................................................................................8 6. VASE SULAMID....................................................................................................................9 6.1 Messingid ehk valgevased.................................................................................................9 6.2Pronksid...........................................................................................................................10 6.3 Vaseniklisulamid..........................................................................................
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir
a) b) katkeahenemine Z% kus So – teimiku vähenevad aga plastsus- ning algristlõikepindala,S – teimiku minimaalne sitkusnäitajad. ristlõikepindala Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, katkemiskohas. soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see 7840 kg/m3, 1,5% C-sisaldusega terase korral 7640 kg/m3), kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtivus
võreelemend sees tahkkesendatud – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; põhitahkkesendatud – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. 17. Millised on kristallvõre defektid? Kristallides esinevaid defekte liigitatakse punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektiks. 18. Milliseid sulameid nimetatakse terasteks? Teras on paljukomponentne sulam, mis sisaldab süsinikku ja tavalisandeid – eelkõige mangaani, räni, väävlit, fosforit, aga ka hapnikku, vesinikku, lämmastikku jt, mis avaldavad ühel või teisel kujul mõju terase omadustele. 19. Milliseid sulameid nimetatakse malmideks. Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniku-sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgikahte gruppi:1) malmid, kus
Raskmetallid ja nende sulamid Referaat Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld
kokillis võib teha kuni 1000 teras-, 10000 malm- ja metallisulami keemiline koostis, 250000 alumiiniumvalandit. töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja Kasutatakse: madala sulamistemperatuuriga muud tegurid. metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). Liigitus: 5) Survevalu 1. Külmsurvetöötlus - survetöötlus Survevalu on valumeetod valandi tootmiseks temperatuuridel, allpool metallisulami korduvkasutusega valuvormis. rekristalliseerumist. Survevalu valandite tootmine pressvormides Terastel on see temperatuur 500...600 °C. vormiõõne surve all täitmisega. Survevalus Sellega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu kasutatakse survevalumasinaid. deformatsiooniaste on piiratud. Tööprintsiip: 2. Kuumsurvetöötlus- töödeldakse
annaabi.ee 
