Fondide juhid, väärtus, tasud ja varahoidmine 1. Investeerimisfonde valitsevad fondivalitsejad 2. Depoopank 3. Osaku puhasväärtus 4. Fondiosaku ostuhind 5. Fondi tasud ja kulud (valitsemistasu, depootasu, maaklertasud ja muud fondi varaga tehingute tegemisega seotud kulud) 6. Märkimis- ja lunastustasud 7. Tulumaks 3/19/18 6 Investeerimisfondide tüübid 1. Börsidel kaubeldavad fondid 2. Aktsiafondid 3. Kasvufondid ja väärtusfondid 4. Aktiivselt juhitud fondid ja indeksfondid 5. Fondifondid 6. Riskifondid 3/19/18 7 Täname kuulamast! 3/19/18 8
1) Likviidsusfondid e rahaturufondid- investeeringud lühiajalised, paigutatakse võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte. 2) Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud. 3) Spetsialiseerunud fondid, panus tehakse ühele majandusharule või majanduspiirkonnale. 4) Universaalsed, klassikalised muudavad pidevalt oma positsioone. STRATEEGIA JÄRGI: 1) Kasvustrateegia- aktsiafondid 2) Tasakaalustatud strateegiad- segafondid 50:50 võlakirjadesse, aktsiatesse 3) Konservatiivne- võlakirjafondid Alaliigid- pensionifondid nii vabatahtlikud kui kohustuslikud. Plaanimajanduslik pangandus Turumajanduslik pangandus Klient seotud kindla pangaga Kliendil võimalus panka vabalt valida, olla mitme panga klient. Pangal võimalik
Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. - Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind
Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt
Investeerimisfond on põhimõtteliselt investorite ühendus, mis on palganud kõikide investorite raha juhtimiseks fonsihalduri. Fond kogub investorite raha kokku, palkab täiskohaga fondihalduri (või isegi meeskonna) ja jagab teenitud tulu investorite vahel laiali. Fondi on mõttekas investeerida siis, kui sa ise ei taha üldse investeerimisprotsessiga tegeleda või sul ei ole selle jaoks huvi ega aega. Fonde on mitmesuguseid, nagu nt aktsiafondid, võlakirjafondid, segafondid, kinnised ja börsil kaubeldavad fondid. Tavalise investeerimisfondi asemel on kasulik valida indeksfond. Kõige lihtsam on seda teha investeerides USA börsil kaubeldavasse instrumenti SPY. Tegu on S&P500 (Standard & Poor's) aktsiaindeksi järgi investeeriva indeksfondiga, mille siseselt investeeritakse invetorite raha USa viiesajasse juhtivasse ettevõttesse. Muidugi on ka teisi taolisi indeksfonde, seega peabki uurima, mis oleks sinu arvates kõige sobivam
saab raha arvelduskontol hoides. · Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse · Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Börsiindeksi olemus. Aktsiaturu indikaatoritele on võimalik leida mitmeid kasutusvõimalusi: investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu
väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. RISKID Investoril puudub kontroll investeeringute üle Investor ei saa mõjutada fondivalitseja investeerimisotsuseid Investor ei saa oma vara turuväärtuse muutumist reaalajas jälgida, kuna fondiosaku puhasväärtus arvutatakse vaid kord päevas Osaku puhasväärtus pole ennustatav Algne hoiusumma ja tootlus pole garanteeritud LIIGITUS Aktsiafondid Võlakirjafondid Rahaturufondid Segafond Fondifond Riskikapitalifond Sektori fond Hedge-fund 43. Aktsiate liigitus ja olemus Kasvuaktsiad – iseloomustab konkurentidest suurem müügitulu ja kasumi kasv, dividende ei maksta Dividendiaktsiad – makstakse turu keskmisest paremaid dividende, investeeritakse dividendi saamise eesmärgil 44. P/E suhtarv = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta
või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) . 60. Börsiindeksi olemus. 61. Arbitraazi mõiste tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 62. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused. Efektiivne turg on turg, kus kõik
või mitte Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel 59. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) . 60. Börsiindeksi olemus. 61. Arbitraazi mõiste tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 62. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused. Efektiivne turg on turg, kus kõik
annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Põhimõtteliselt võib intressifondide riskitase olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeerivatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (s.t ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeerivate fondideni. 3) Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid: a) Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. b) Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on
valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. 29.Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse. See on mõeldud investoritele, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Intressifondid paigutavad raha võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. 30.Börsiindeksi olemus. Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel. 31.Arbitraazi mõiste
Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav. 57. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu); *aktsiafondid - investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse (kasvufondid, kasvu-tulufondid, tulufondid, indeksifondid, spetsialiseeritud fondid) 58. Aktsiate liigitus ja olemus. Aktsiad jagunevad lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud vara jaotamises) ja eelisaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse
rahapaigutus. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, so väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Riskitase võib olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeeritavatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse investeeritavate fondideni. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Eesmärgid väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitali kasvuni. Kõige suurema tulususega. Eesmärgi järgi: Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse. Suuri dividende ei ole sellistelt aktsiatelt lootust saada, küll aga võib tublisti tõusta aktsia hind. Kasvu-tulufond ostab aktsiaid, millelt saab mõõduka suurusega dividende, kuid millel on ka arvestatav kasvupotentsiaal
näiteks võimaldamaks ettevõttel teostada uut aktsiaemissiooni. Aktsiate tühistamise puhul muutub mingi osa aktsionärile kuuluvatest aktsiatest tühisteks. Kaasneb ühe aktsia turuhinna tõus. Investeerimisfondide liigid: indeksfondid, aktsifondid, segafondid, võlakirjafondid, rahaturufondid. Indeksfondid enamik aktsiafonde on aktiivselt juhitavad, siis eksisteerib ka fonde, mis üritavad imiteerida teatud aktsiaindeksit. Aktsiafondid investeerivad peamiselt aktsiatesse. Segafondid investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. Võlakirjafondid investeerivad peamiselt võlakirjadesse. Rahaturufondid paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse. Tuletisinstrumendid: forwardlepingud, futuurlepingud, optsioonid (call ja put), swap-lepingud, ostuõigused (peamine: instrumentide sisuline olemus ja omavaheline erinevus)
väljamaksete tegemine pensioniea saabudes. Pensionifondide tegevus on riiklikult väga rangelt reguleeritud, et hoida ära inimeste pikaajaliste säästude kaotsiminek. Tulufond (income fund) paigutab investorite raha stabiilset tulu pakkuvatesse väärtpaberitesse (võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse). Võrreldes kasvufondiga on siin riskitase väiksem. Aktsiafond suur osa portfellist on paigutatud aktsiatesse. Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. Üldiselt on aktsiafondide riskitase kõrgem kui intressifondidel. Kasvufondid investeerivad kasvufaasis olevatesse ettevõtetesse. Indeksifond paigutab raha aktsiaindeksi koosseisu kuuluvatesse aktsiatesse (näiteks OMXT indeks). See tagab, et fondil läheb täpselt sama hästi, kui aktsiaindeksil, mille järgi investorid hindavad fondi edukust. 99
annaabi.ee 
