Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine, · identifikatsioon, · empaatia, · aktsentueerimine, · haloefekt, · esmamulje efekt Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon Mudel · sõnumi saatja · edastatav teade · kanal · sõnumi saaja · müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Müra näide (X, kellel on eelarvamus Y ja on hetkel väga ärritunud, ütleb rahuliku häälega Y-le: "Sa oled mu nii välja vihastanud, et ma võin plahvatada").
Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke.
Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned- ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine- fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke.
Võrreldes esemete ja nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja seega ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine, refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine , empaatia teise tundemaailma sisseelamise; stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast; aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures; oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel; esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus; projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Kasuaalne atributsioon: teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne tõlgendamine tajumisel. Kasuaalne atributsioon mõjustab tugevasti enesetaju, kaasinimeste taju ja ka muude sotsiaalsete nähtuste tajumist.
Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. o identifikatsioon teise inimesega samastumine o refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine o empaatia teise tundemaailma sisseelamise o stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast o aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures o oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel o esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus o projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. MÄLU Mälu on ühine nimetus tervele reale organism võimetele, mille abil omandatakse, säilitatakse ja
vähemalt teist isikut mitte kahjustada stereotüpiseerimine – teise inimese hindamine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil tüpoloogia – teatud rolli või sotsiaalse grupi esindamine või lähtumine inimese füüsilisest välimust või riietusest projektsioonimehhanism – isiku enda ebasoovitavate omaduste või vajakajäämiste ülekandmine teistele inimestele (probleemid tulenevad teistest, mitte minust endast) aktsentueerimine – teiste inimeste hinnangute teotamine mõnedele hindaja seisukohalt olulisematele kriteeriumidele teisi võimalikke kriteeriume tagaplaanile jätte NÄOPÕHILISED TUNNUSED: emotsionaalsed näoväljendused ja näo antropoloogilised morfoloogilised tunnused (näopõhiselt tajutavad kaks peamist tunnust) Näopõhise isikutaju uurimuste kaks seisukohta: 1) Isiku tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata
Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises.
samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kaudu. 2)Refleksioon teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel 3)Empaatia kaasaelamine, mõistmine teise inimese tundemaailma sissseelamise kaudu 4)Stereotüüp teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine sõltuvalt konkreetsetest kasvu-ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju,nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. See siis ongi see Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebasoovitavaid halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele.
või temaga samastumisoskuse kaudu. refleksioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel. empaatia – mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu. stereotüpiseerimine – teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. aktsentueerimine – enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimese juures. Neid inimesi, kelle omadused ja tunnused on meile meelepärased, vastavad meie eelistustele ja ootustele, me hindame kõrgemalt ja vastupidi. Oreooli- ehk haloefekt – teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja –tegude tajumisele ja hindamisele. Väärtaju ehk ebaõige taju, illusioon, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need tegelikkuses on.
Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Inimesetaju mehhanismid: identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli esindajast.
temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu Refleksioon teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel Empaatia mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu Stereotüüp stereotüpiseerimine, teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine Sõltuvalt konkreetsest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. Neid inimesi, kes on meile meelepärased hindame kõrgemalt ja vastupidi. Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele
samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu Refleksioon teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel Empaatia mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu Stereotüüp stereotüpiseerimine, teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine Sõltuvalt konkreetsest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. Neid inimesi, kes on meile meelepärased hindame kõrgemalt ja vastupidi. Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele
Riietus, kõne- ja käitumismaneer, soen ning korrastatus on indikaatorid, mis kannavad infot inimese suhtumisest iseendasse, sots. Normidesse, teavet keskkonnast, kus inimene liigub või tahab liikuda jne. Nende märkide tähelepanemise juures on oluline inimese vaatlusvõime. Sõltuvalt konkreetsetest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi (aktsentueerimine e aktsentuatsioon). Neid inimesi, kelle omadused ja tunnused on meile meelepärased, vastavad meie eelistustele ja ootustele, me hindame kõrgemalt ja vastupidi. Üldreeglina loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Tuntumad hinnangu ja taju tüüpskeemid on projektsioon, sotsiaalne stereotüüp, järjestuse efekt, oreooli- ehk haloefekt, ,,loogiline viga":
annaabi.ee 
