jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele. 3 5. Omakapital on äriühingu omanike poolt investeeritud kapital, kasumi arvel moodustatud reservid ja kasutamata jäänud kasumi jääk. Omakapital on äriühingu puhas vara, st varast on maha arvestatud kõik kohustused. Et selgem oleks, vt. bilansiskeemi eemalda nii vara aktivast kui kohustused passiva ülemiselt osalt ja alles jääbki omakapital, mida hellitatakse tihtilugu netovara nimetusega. Ülesanne 5 Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed;
Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii (de) soetusmaksumustest lähtudes. LIFO on vastupidine meetod FIFO-le. RTJ nr 4 ei näe ette selle meetodi rakendamist Eesti arvestuspraktikas. Selle meetodi korral eeldatakse, et varust müüakse eelkõige viimasena saabunud partiid ning varasemad partiid jäävad perioodi lõppvaruks. Seetõttu hinnatakse lõppvaru esimes(t)e partii(de) soetusmaksumuses. Kokkuvõte Käibevara on üks osa aktivast. Käibevarade alla liigitatakse need varad, mis on oma olemuselt lühiajalised ehk nende kasutusiga on alla ühe aasta. Käibevara on vara, mis ei ole põhivara. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana. Kasutatud kirjandus: 1. Finantsarvestus I loendukonspekt, lektor Sinaida Kalnin 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3148/K%C3%84IBEVARA %20ARVESTUS.pdf 3. RTJ 4 Varud 4. Äriarvestus I loengukonspekt, dots Toomas Haldma 5
Väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama (majandus) üksuse vaheline siire või vahetus; 2. Tehing, mis mõjutab firma finantsseisundit ja mida saab objektiivselt mõõta. Majandustehingud muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2. PÕHIVARA Immateriaalne põhivara
See on võime muundada teadmised ja mittemateriaalsed varad rikkust loovateks ressurssideks, korrutades inimkapitali struktuurkapitaliga. (Dsiss 2006) K. Bradley toob välja, et intellektuaalne kapital, olles juba oluline jõukuseallikas, esineb varjatud kujul ja ei kajastu ettevõtte finantskontodel. Kui aga vaimset vara bilansikontodel kajastada, saaksid investorid hinnata ettevõtet kordades väärtuslikumaks, kui aktivast välja võib lugeda. (1997,53) Eksisteerib laiaulatuslik kogemuslik tõestus sellele, et aruannete, aktsiahindade ning kasumi vahel on seos viimaste aastakümnete jooksul oluliselt vähenenud, viidates sellele, et aina enam on konkurentsieelis sõltuv ettevõtte intellektuaalsest kapitalist ja mittemateriaalsest varast (Bradley 1997). Oluline ei ole ainult rahalised väärtused ja tulemused vaid näiteks see,
piires, mis päriti. Cum viribus hereditatis-pärandivara piires vastutus Ultra vires hereditatis-üle pärandi piiride vastutus Vanimal ajal oli kohustus pärand vastu võtta. Preetor tegii muudatuse:Su heredes-pärandaja perekondliku võimu alla kuulujad võisid pärandi vastuvõtmisest loobuda, nei oli pärandist loobumise soodustus. II-Pärija võis lasta enda endise varanduse ja pärandivara lahus hoida.See on eraldamise soodustus. III-Intervari soodustus-pärija vabaneb pärandi aktivast ületavas osas võlgade eest vastutusest , kui ta 30 päeva jooksul alates pärandaja surma hetkest asub pärandivara nimestiku koostamisele ja tunnistajate ja notari abil lõpetab selle 60 päeva jooksul . Vastutab vaid nimestikku võetud pärandi ulatuses. RASKUSED: 1. Mitu pärijat ja üks või mõned ei võta pärandit vastu. Vabaksjäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. JUURDEKASVUÕIGUS-tegu on osade juurdekasvuga-ius accrescendi- 2
18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate, kuidas ettevõtte käibimist mõjutavad tegurid on aasta jooksul muutunud. 19. Mida näitab bilansi vertikaalanalüüs ? Bilansi vertikaalanalüüs näitab, kui suur osa moodustavad bilansikirjed baasnäitaja passivast (või aktivast). 20. Mida näitab rahavoogude aruande horisontaalanalüüs? Rahavoogude horisontaalanalüüs näitab rahavoogude aruande kirjete muutust läbi aasta(te). See näitab, kas raha kasutamine on uuritava ajaperioodi vältel paranenud st muutunud efektiivsemaks või mitte. 21. Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs? Rahavoogude aruande vertikaalanalüüs näitab, kui suure osa moodustavad põhitegevuse rahavoogudest muud rahavoogude aruande kirjed. 22
RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused; RTJ 15 Vahearuanded; RTJ 16 Segmendiaruandlus; RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. 3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustused
1.1.1 Merit Aktiva kõige tähtsamad omadused · Lihtne õppida ja kasutada. · Ühe programmiga saab teha raamatupidamist paljudele firmadele ilma lisatasuta. · Professionaalne tasuta klienditugi telefonil ja e-posti teel. · Dokumendid on parandatavad. · Kõik uuendused on hinna sees ja toimuvad automaatselt, mis tagab programmi pideva kaasaegsuse ja seadustele vastavuse. · Merit Aktivast on olemas prooviversioon. Prooviversioonilt üleminekul tööversioonile jäävad kõik andmed alles. 1.1.2 Merit Aktivat saab osta kahe paketina · Aktiva standardpakett sobib ühele kasutajale. 80% kõikidest Aktiva kasutajatest eelistab standardpaketti. · Aktiva laiendatud pakett sobib raamatupidamise professionaalidele, kes soovivad kasutada kõiki programmis olevad võimalusi täies mahus ja teevad
18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate, kuidas ettevõtte käibimist mõjutavad tegurid on aasta jooksul muutunud. 19. Mida näitab bilansi vertikaalanalüüs ? Bilansi vertikaalanalüüs näitab, kui suur osa moodustavad bilansikirjed baasnäitaja passivast (või aktivast). 20. Mida näitab rahavoogude aruande horisontaalanalüüs? Rahavoogude horisontaalanalüüs näitab rahavoogude aruande kirjete muutust läbi aasta(te). See näitab, kas raha kasutamine on uuritava ajaperioodi vältel paranenud st muutunud efektiivsemaks või mitte. 21. Mida näitab rahavoogude aruande vertikaalanalüüs? Rahavoogude aruande vertikaalanalüüs näitab, kui suure osa moodustavad põhitegevuse rahavoogudest muud rahavoogude aruande kirjed. 22
välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, materjale, valmistoodangut, kui palju on saada raha müüdud toodangu eest, sularaha jm. Amortisatsioon – Põhivara majanduslik kulumine ja vananemine tehnilises mõttes. Vara maksumuse kulumise tõttu vähenenud osa. Amortisatsioonikulu – Tootmiskuludesse kantav amortisatsioonisumma. Amortisatsiooniperiood – Raamatupidamise sise-eeskirjades määratud ajavahemik, mille kestel mingit liiki põhivara maksumus kantakse kuludesse.
pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali. Bilanss annab ülevaate ettevõtte majanduslikust seisukorrast, mis on välja kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Bilansi vertikaalanalüüsiks võtavad autorid koguvarade hulga, millest suurema osa aktivast moodustab põhivara, vaata joonist 1. Joonisel 1 on näha, kui suure hulga kogu varast moodustab põhivara ja kui suure käibevara. Joonis 1. Põhivara ja Käibevara osakaal varadest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Käibevara ja põhivara osakaal kogu varast 2010-2015 100.00% 90.00% 80.00% 70.00% Koguvara 60.00%
Suured muudatused on aga toimunud varude hulgas. Oluliselt muutus vanaraua maht (aasta alguses oli 14,9%, aasta lõpus aga 52%), mis on seotud vanaraua hinna muutusega ja ettevõtte reageerimisega sellele. Kokku käibevara maht muutus 62,8% võrra, põhjuseks on varude hulga muutus. Põhivara maht on aga vähenes (aasta alguses 35,9%, aasta lõpus 22,8%). Aasta jooksul ettevõtte müüs osa ehitistest (aasta alguses 4,8%, aasta lõpus 0,5% aktivast). Masinate ja seadmete maksumus ei ole oluliselt muutunud. Lõpetamata ehituse maht on aga suurenes (aasta alguses 0,4%, aasta lõpus 2,4%), mis oli seotud sellega, et firma avas uued filiaalid teistes Eesti linnades. Kokku põhivara maht muutus -13,9% võrra. Aktiva poolel aasta jooksul toimus suur ümberjaotus raha ja varude kirjete hulgas. Kokkuvõttes aga bilansimaht suurenes 35,2% võrra. 27
Aktsionär see, kelle nimel on aktsid EVK-s. 4.5 Aktsiaseltsi juhtimine 4.5.1. Üldkoosolek 4.5.2 Nõukogu 4.5.3 Juhatus 4.5.4 Audiitor 5.6 Aktsiaseltsi aruanded ja avalikustamine 4.7 Aktsiakapital Võib nii toimuda, et annan kellelegi laenu. Tegemist on abstraktse nähtusega. Kui me tema reaalse eksistentsi leida tahame, siis leiame ühingu raamatupidamisraamatust (kõik maj sündmused kajastatakse ja fikseeritakse. Iga ühing koostab bilanssi varade ja kohustuste seis. Koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on ühingu vara (asjad, nõuded), passivas on kohustused ja omakapital). Passiva kust on vara saadud. Kasumiaruanne tulud miinus kulud=kasum/kahjum. Lõpptulemus kantakse omakapitali. 14 Aktsiakapital pannakse omakapitali reale. Ka reservkapital - selle moodustamine - iga- aastasest kasumist tuleb mingi osa välja jagamata jätta). Kuni 10% on kohustuslik reservkapital. Omakaptali juures on kasum/kahjum
piires, mis päriti. Cum viribus hereditatis-pärandivara piires vastutus Ultra vires hereditatis-üle pärandi piiride vastutus Vanimal ajal oli kohustus pärand vastu võtta. Preetor tegii muudatuse:Su heredes-pärandaja perekondliku võimu alla kuulujad võisid pärandi vastuvõtmisest loobuda, nei oli pärandist loobumise soodustus. II-Pärija võis lasta enda endise varanduse ja pärandivara lahus hoida.See on eraldamise soodustus. III-Intervari soodustus-pärija vabaneb pärandi aktivast ületavas osas võlgade eest vastutusest , kui ta 30 päeva jooksul alates pärandaja surma hetkest asub pärandivara nimestiku koostamisele ja tunnistajate ja notari abil lõpetab selle 60 päeva jooksul . Vastutab vaid nimestikku võetud pärandi ulatuses. RASKUSED: 1. Mitu pärijat ja üks või mõned ei võta pärandit vastu. Vabaksjäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. JUURDEKASVUÕIGUS-tegu on osade juurdekasvuga-ius accrescendi- 2
osaleb tema asemel likvideerimises pankrotihaldur. Osanikud võivad konsensuse alusel likvideerija alati tagasi kutsuda, samuti võib seda teha kohus huvitatud isiku nõudel, kui on olemas mõjuv põhjus. Likvideerimise eesmärgiks on võlgade tasumine ja allesjääva vara jaotamine. Kui aktiva ületab passivat, jaotatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara osanike vahel (võrdeliselt sissemaksetega või vastavalt ühingulepingule). Kui passiva on aktivast suurem, tuleb osanikel puuduolev osa katta oma varast. Sellisel juhul ei ole tegemist mitte vara, vaid vastutuse jagamisega. Vastutus aga on võrdeline osanike sissemaksete suurusega. See norm on jälle dispositiivne - ühingulepinguga võivad osanikud ette näha teistsuguse vastutuse jagamise korra. Antud sätte juures tuleb aga silmas pidada, et vastutuse jagamise teistsugune kord ei saa olla vastuolus täisühingu üldiste põhimõtetega, s.t
annaabi.ee 
