Kvasarid Aktiivsed galaktikad ja kvasarid On olemas galaktikataolisi objekte , mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad,suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad...
Kool TEEMA referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Asutus, aasta SISUKORD LINNUTEE.............................................................................................................................. ...2 TEISED GALAKTIKAD............................................................................................................3 GALAKTIKATE KLASSIFIKATSIOON..................................................................................4 DÜNAAMIKA......................................................................................................................... ...5 PÖÖRLEMISKÕVER JA MASSIJAOTUS...............................................................................6 PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS..............................................................................
1.Tähti iseloomustavad suurused Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2 ; -1 ; 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 Kõige suuremad Iga järgmine Kõige nõrgemad ja heledamad on 5.51 korda tähed, mida tähed nõrgem inimese silm võib eristada Kõige heledam täht: Siirius (-1,45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klas...
Füüsika konspekt.Astronoomia töö II lk 76 (1,3-9); lk 94 (1-3,5,16); lk 118 (1,12-13) 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). 2.Miks näib Päikese serv teravana? Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 3.Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuva...
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas sed...
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas sed...
Kvasarid, kaugete galaktikate hõõguvad südamed, on heledaimad objektid Universumis. Tõsi küll, eriti võimsa super- või hüpernoovana plahvatav täht võib hetkeks veelgi heledamaks lahvatada, kuid kvasarite heledus pole lühiajaline sähvatus, vaid kestev hiilgus. Kvasarid on nii heledad, et esialgu ei suudetud uskuda nende paiknemist kaugel väljaspool meie Linnutee galaktikat. Õigupoolest ei usu nii mõnigi astronoom seda siiani, ja neist võib ka aru saada. Kui teleskoopitorus paistev hele täpp on lähedane nähtus, võib selle olemust selgitada mõne iselaadse tähega. Kui aga heleda täpi põhjustaja asub Universumi teises servas, peaks see sisaldama uskumatult palju tähti - kümneid ja isegi sadu kordi rohkem kui kõige suuremates galaktikates. Vaatlusandmed on aga näidanud, et kvasari kiirgus lähtub piirkonnast, mis on väiksem kui Päikesesüsteem. Selleks, et mahutada säärast tohutut kiirgust tekitav mehhanism nii väiksesse ruum...
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei...
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid ...
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses...
12. klassi kordamisküsimused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega (prootonid, elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas ...
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab a...
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
