Käisin teatris Läksin Dionysose teatrisse. See asub mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga. Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestrana. Orchestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut. Kahe külgsissekäiguga: nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koer ja näitlejad. Kui keegi astus lavale paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugelt maalt. Keset orchestrat
Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil. Linnade elamukvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavad kitsad.
Riigikassa asus Ateenas ning neil olid selletõttu suured võimalused üles ehitada selline rikkalik,võimas ja mahukas Akropol.See loodi 5. sajandil e.m.a. Akropol on pronksiajast alates olnud kreeklastele tähtis ja vajalik koht. Alguses asus seal Mycenaen'i kindlus.Viimastena elasid selles kindluses Ateena türannid kes kasutasid seda baasina. See oli umbes 6.sajandil e.m.a. Mõne aja pärast muutus see tavaliseks turuplatsiks, kuid see ei kestnud kaua. Klassikalisel ajastul kujunes Akropolist jumalik kodu. Hiljem olid ateenlased sunnitud Akropoli pärslastele andma.Pärslased panid Akropoli põlema ning hävitasid selle peaaegu ära. Alles 5. sajandil e.m.a., kui oli Ateena õitseajastu hakati Akropoli uuesti ülesehitama,ning see sai uue välimuse. Sel perioodil juhtis Akropoli ehitust kuulus riigimees Perikles. Periklesel oli hea maitse ja suhteliselt lai silmaring. Ta tahtis Ateenat arendada ning soodustas kultuuri, kunsti ja teaduse arengut
Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altarid ja suur hulk avalikke ning eraisikute ühendkinke. Rooma ajal ehitati Parthenonist ida poole väike Roma ja Augustuse Ümartempel. Lõunanõlval oli Dionysose teater. Akropolist lääne pool oli Hephaistose tempel, mis kuulub kõige paremini säilinud Kreeka templite hulka. Samuti oli Ateenas Tuulte torn - kaheksatahuline, suure veekellaga marmorehitis. Elumajad olid seevastu enamjaolt üsna tagasihoidlikud - ühekorruselised ja valmistatud põletamata tellistest. Tänavalt pääses siseõue ja sealt omakorda eluruumidesse. Rahvarohked tänavad olid kitsad ja kõverad. Kanalisatsiooni linnas ei olnud. 480 ja 479 a.eKr hõivasid pärslased Ateena,
akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Ateena akropol Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropol Ateena akropoli küngas ulatub 150 meetri kõrgusele merepinnast, akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise eelkõige Parthenoni ja Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina. Ateena akropol Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas. Vaheldusrikas kompo-sitsioon mõjus kogu vabadusele vaatamata siiski tervikuna. Akropoli üksikuid osi sidus üksteisega ehitiste tõus suunaga keskkoha poole, kuid iga osa, eriti aga Nike tempel, oli terviklik nagu iseseisev organism. Juba ainuüksi selle poolest erineb Akropol põhiliselt kõigist eelmistest, eriti aga Egiptuse templikavanditest, kus ehitised sulasid üksteisega täiesti ühte. Kuid teisest küljest
perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt. buleteerion ehk linnavalitsushoone, kohtuhoone) ja templid. Lisaks sellele oli arhailistes kreeka linnades: teater, odeion e. lauluteater ning sportimiseks mõeldud rajatised (staadion, palestra, gümnaasium).
See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis 1 http://www.slideshare.net/MarieKrumm/ateena-akropol-16603577 sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille2.sajandil Rooma päritolu filantroop lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Akropolist loodes asub Areopaag ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades. Varem, enne 5. sajandit eKr, kogunes Areopaagil kogu, mis valvas seaduste täitmise järele (ka seda kogu nimetati Areopaagiks). Kõige rahvarohkemaks paigaks terves akropolis oli agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Seda piirasid sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti aga hoopis omaette platsil, mis asus kõrgel künkal agoraa lähedal. 2 3
oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Ateena vaade koos linna keskel asuva kaljukindluse ehk akropoliga. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest – propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. Müüriga ümbritsetud Ateena akropoli rekonstruktsioon. Ateena akropoli plaan ja rekonstruktsioon, 5. saj. eKr. Vaated Ateena akropolist. Tee akropolile läks künka lääneküljelt marmorist paraadväravate – Propüleede kaudu. Sisenedes tuli läbida mitmerealised marmorsammastest portikused, mille väljaspoolsed sambad olid dooria, seespoolsed joonia stiilis. Sissekäigust paremal, akropoli müüridest veidi väljaulatuval tornil, seisis väike joonia stiilis võidujumalanna Nike tempel. (Tavaliselt kujutati Niket tiibadega, kuid sealne Nike kuju oli tiibadeta, et ta ei
Viimane on nii peenelt välja joonistatud, nagu seda ei kohta ühelgi varasemal kreeka ehitisel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, kuid lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid. Nike tempel- Kallikrates Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas. Vaheldusrikas kompositsioon mõjus kogu vabadusele vaatamata siiski tervikuna. Akropoli üksikuid osi sidus üksteisega ehitiste tõus suunaga keskkoha poole, kuid iga osa, eriti aga Nike tempel, oli terviklik nagu iseseisev organism. Juba ainuüksi selle poolest erineb Akropol põhiliselt kõigist eelmistest, eriti aga Egiptuse templikavanditest, kus ehitised sulasid üksteisega täiesti ühte. Kuid teisest küljest erines
Ta palkas kohaliku rahva, et ära võtta isegi need kujutised, mis olid kinnitatud seinte külge. Selle tagajärjel oli hoone väga kahjustatud ning praktiliselt võimatu on taastada kõike. Täiesti ära lammutatud sein. Kui iseseisev Kreeka sai kontrolli Ateena üle aastal 1832, suurem osa minaretist oli ära lammutatud ning varsti lõhuti ära ka kõik keskaegsed ning Ottomani-aegsed ruumid Parthenonis. Esimene pilt akropolist oli tehtud aastal 1842. Tänapäeval on see ehitis väga suurt huvi pakkuv atraktsioon turistidele, neid käib seal üle miljoni aastas. Kaasajal on marmorskulptuurid ning tükid Briti muuseumis. Veel osa asub Prantsusmaal Louvre'is ning kõige suurem osahulk asub Akropoli muuseumis Ateenas, mis siiamaani seisab mõned meetrid kagu pool eemal Parthenonist, lähiajal kavatseb muuseum uude kohta kolida. Kreeka valitsus üritab
Siseruumide seinu katsid dekoratiivsed freskod. Mükeene Lõvivärav on monumentaal skultuuri näide. Vanakreeka kunst Arhailine ajajärk 7-6 saj eKr Klassikaline ajajärk 5-4 eKr Hellenismi ajajärk 330-146 a eKr Muistne Kreeka asus Balkani ps lõuna osas. Kultuuri arenemiseks oli määravaks ühendus merega. Muistne kreeka ei olnud ühtne riik, vaid koosnes linnriikidest, polistest. Polise keskuseks oli pealinn ja see koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist. Alllinnas olid elamud. Keskväljaks- agoraa- kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Ülalinnas ehk akropolil asusid templid ja sinna mindi sõja ajal varjule. Linnades olid veejuhtmed ja algeline kanalisatsioon. Linn oli jagatud sirgete tänavatega täisnurkseteks kvartalisteks. Muistsetel kreeklastel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Tähtsamad olid olümpuse jumalad, eesotsas Zeusiga. Kreeklaste uskumuste kohaselt ei olnud Olympose jumalate võim piiramatu. Kreeka jumalatele
Poseidon merejumal. Athenat kujutatakse täisrelvastuses, tarkusejumalanna, üks sümbol veel öökull. Müüdikohaselt Zeusi peast täisrelvastuses välja karanud. Hades allmaavalitseja, mitte surnute jumal, vaid allmaavalitseja, ka maavarade. · Tähtsamad polised Ateena ja Sparta. Spartas tähtsal kohal füüsiline kasvatus, kui laps oli nähtavalt nõrk, tapeti ära. Mõlemas läksid poisid 7-aastaselt kooli. · Pealinn koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist, kindlustatud. Tallinn põhimõtteliselt sarnane. · Teadused filosoofia, kirjandus, kunst, matemaatika; · Eeposed väga populaarsed, juba 7.sajandil eKr. · Jumalate austuspidustused toimusid, näiteks Zeusi pidustustest kujunesid välja olümpiamängud, mille ajaks pidi sõjategevuse peatama. · Arhitektuur o Templid o Tähtsaim ala templi ehitus, mis olid nii pühamud kui ka ühiskondliku elu keskused;
Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel – väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel – pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum – hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks. Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater. On tantsuplats ehk orkestra, mille keskel on Dionysose altar. Kreekas kasutatakse teatris loodulikke olusid – rajatakse mäe sisse. Maastiku panoraam mängib kaasa. Skeene ette kujuneb poodium.
parimas variandis. Klassikalisel ajastul osati juba skulptuurile anda kõikvõimalikke poose, parim näide Myroni ,,Kettaheitja" (säilinud rooma marmorkoopiad). Täiustus lihaste modelleerin. Kujur Polykleitos mõõtis inimesi ning töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Tema ,,Odakandja" skulptuuri vaadates oli see madal jõuline figuur. Klassikalise ajastu kuulsaim kujur oli Pheidas, kes kujundas suure osa Ateena akropolist, lisaks maailmaime Zeusi kuju Olümpias. Hellenismiajal hakkas kunstnikke enam huvitama inimisiksus, tema individuaalne välimus ja tunded. Portreelahendused muutusid veenvamaks, valitsejaid idealiseeriti. Kujurite meisterlikkus kasvas, modelleerin muutus tundelisemaks, figuurid saledamaks, jõu asemel rõhutati graatsiat ja ilu. Esmakordselt oli alasti ka naine. Tuntud on Praxitelese Aphrodite ja Aphrodite (aka Venus) kuju melose saarelt. Maalikunst
müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma jumala Hadese poolt, Demeteri rännakuid kadunud tütre otsinguil, Persephone tagasitulekut maa peale; kujutati ka Zeusi ja Demeteri abiellumist (see on eufemism). Surmale järgnes elu, nutule juubeldus. Jumaluste osi etendasid preestrid. Ettekanne kordus aastast aastasse tardunud, muutumatuis vormides. Etendusi esitati Dionysose teatris, mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks ("nägemise paik", "theastai" "vaatama"). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na ("tantsimise koht", "orcheisthai" "tantsima või miimilisi liigutusi tegema"). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed. Ateena teatri vanim orkestra kujutas endast ümmargust
Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks. Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater. On tantsuplats ehk orkestra, mille keskel on Dionysose altar. Kreekas kasutatakse teatris loodulikke olusid rajatakse mäe sisse.maastiku panoraam mängib kaasa. Skeene ette kujuneb poodium. Dionysose teater vanim näidendite esitamise koht
annaabi.ee 
