Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´. Uku Masing (1909-1985) Oli eesti teoloog, luuletaja ja etnoloog. Õppis Tallinna II reaalkoolis ning hiljem Tartu Ülikoolis. Kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi. Teosed: ´´Neemed vihmade lahte´´, ´´Ehatuule maa´´. Paul Viiding (1904-1962) Oli eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija. Lõpetas Tartu Ülikooli. Teosed: ´´Traataed ´´, ´´Sild´´´. Heiti Talvik (1904-1947) Oli eesti luuletaja. Betti Alveri abikaasa. Saadeti Siberisse. Teosed: ´´Palavik ´´, ´´Kohtupäev´´
EDOUARD MANET (1832-1883) Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvatespidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a
vahel peaks toimuma kohe pärast põhikooli lõppu. Suurendamaks kutseõppe populaarsust peab gümnaasiumides peale humanitaar- ja reaalklasside looma kutseklassid, kus suurem rõhk praktiliste kutseoskuste omandamisel. Gümnasistid peavad mõistma, et karjääri on võimalik teha ka kutseõppesüsteemis. Ühtlasi tuleks ülikoolidesse pürgijatele seada kõrgem latt. Et tudengeid värvatakse sõltumata nende intellektuaalsetest võimetest, pääsevad tänasel päeval akadeemilisse õppesse raha eest ka tudengid, kelle eeldused on alla keskmise. Tööturul neid n-ö kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste vaja ei lähe. Jaak Aaviksoo on avaldanud arvamust, et need gümnasistid, kelle riigieksamite tulemused jäävad alla keskmise, ei tohiks akadeemilisse õppesse kandideeridagi ja peaksid jätkama õpinguid kutsekoolis või tehnikumis. Üldjoontes õige lähenemine! Olen veendunud, et korralik kutseharidus tagab tööturul
Raban rõivad, kindad maast, jooksen trepist alla. Uku Masing (1909-1985) (1937.aastani Hugo Albert) Sündis Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas 1921-1926 Tallinna II reaalkool 1926 astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda Õppis klassikalisi keeli, teoloogiat, semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust, assürioloogiat Kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste seltsi Juba koolipõlves avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseesid ning mitu teaduslikku tööd. Tema töid on ka auhinnatud 1932-1933 täiendas end Saksamaal 1933 õpetas Tartus semiidi keelt ja Vana Testamenti. Suri Tartus Proloog Looming Maa kallim mägedest, muld pilvist vagusam, kuhu jäänd Sinu kohisevate puude kallistav
10 · Nietzschele järgneb ta saatus, ent tema järgijad on sootuks midagi muud kui Nietzsche ise. F. Nietzsche 11 16.1.Nietzsche metodoloogia · Ta on nagu Kierkegaardki eelkõige kirjanduslik filosoof. · Nietzschet saab üksnes vägivaldselt paigutada süstemaatilise vaatluse raamidesse. · Filosoof ei ürita oma filosoofiat suruda akadeemilisse vormi. Tema filosoofia keel on aforistlik ja väga mitmekesine, vaevalt kunagi mõõdukas. 12 · Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske kujutleda oma positsioonidest loobuvat. · Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor arutaks ja paluks täpsustusi, seal Nietzsche pilkab, norib ja lammutab. 13
Mõned läbivad enne ka 1-aastase koolieelse õppe (meie mõistes lasteaia eelkoolirühm). See on praegu Taanis vabatahtlik, kuid varsti muutub kohustuslikuks. Taanis on kohustuslik omandada 9- klassiline haridus, millele järgneb õpe kümnendal aastal (selles osaleb 61% noortest). Sellega on läbitud põhikool ning madalam keskkooliaste. 16-aastaselt võivad Taani noored koolist lahkuda ning alustada töötamist, astuda kutsekeskkooli (kõrgem keskkooliaste) või minna edasi akadeemilisse kõrgemasse keskkooliastmesse. Kümnenda aasta mõte on anda noorele võimalus teha valikuid tulevikuorientiiriks. Neile, kes ei ole langetanud otsust edasise hariduse ja ameti omandamise suhtes, pakutakse võimalust liituda EGU programmiga, mis on alternatiiviks koolihariduse ja tööpraktika vahel. Programm sarnaneb Eesti kutseharidusega mõnes ametikoolis, kuid on laiapõhjalisem. EGU programmi kestuseks on kaks aastat ja selle aja jooksul saab noor proovida erinevaid alasid.
töötas ta alglasside õpetajana ühes Leningradi koolis ,õpetas Pedagoogilise Instituudis, andis välja vene keeleõpikuid Kaug-Siberi rahvastele.. Aastal 1940 kaitses ta doktorikraadi väitekirja. Pärast Suure Isamaasõja lõppu (veetis rindel, oli autasustatud ordenite ja medalitega), andis ta psühholoogiat Nõukogude Armee Sõjalis-pedagoogilises Instituudis. 1953 aastal Elkonin demobiliseerub armeest kolonelleitnanti auastmes ja läheb lõplikult Akadeemilisse Psühholoogia Instituuti RSFSR , kus ta varem oli töötanud. Instituudis ta juhtis mitu laborit, 1962 kaitses ta doktoritöö väitekirja ja aastal 1968 valiti ta NSVL APN auliikmeks. Palju aastaid õpetas ta psühholoogiat Moskva Riiklik Ülikoolis, asutatud 1966 aastal.Huvi mängupsühholoogia vastu tekkis Elkoninil 30-ndate aastate alguses, kui ta jälgis oma tütarde mängu. Vaatlused tõestasid et suur tähtsus eelkooliealise lapse mängus on rollil, mille laps enda peale võtab
suure innuga maalima võttes ette tohutult suuri töid. 1926.aastal avastati Monetil kopsuvähk ja ta suri samal aasta lõpus. Teised kuulsamad impressionistid on Edouard Manet, Edgar Degas ja Auguste Renoir EDOUARD MANET (1832-1883) Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvates pidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a
saada. Tuli ilma hakkama saada. 1891. aasta sügisel asus Ants teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll,kuid ta lihtsalt ei tahtnud ülepeakaela kihutada maale, kuhu pidi jääma pikkadeks õpinguaastateks, vaid sammuda jalamehena läbi Saksamaa, saada lähemalt tundma sealset elu-olu. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Hoolikuse ja hasardiga sukeldus mees nüüd akadeemilisse stuudiumi. Õppejõududele paistis ta silma erilise töökuse ja visadusega ning viidi juba paari kuu pärast elementaarosakonna madalamast klassist edasi järgmisse.1893.a. viidi Laikmaa elementaarosakonnast üle ettevalmistusosakonda, kus tuli alustada antiigiklassis kipsi joonistamisest. Ülihoolikas kipsipeade joonistamine polnud tulevasele portretistile kindlasti üleliigne - nõnda õpiti tundma pea ehitust, eraldama hele-tumeduse varjundeid ja omandati kindlat vormitunnetust,
02.1867. aastal Kuremaa vallas. Elmari ema oli Liisa snd Alt, ta on sündinud 19.11.1868. aastal Jõgeva vallas. Tal oli kolm õde:1.Emilie. 2. Marie, kes sündis 23.07.1970. aastal Kilingi-Nõmmel. 3. Helene. Elmar Silvester Salumaa õppis Tartu Linna 15. Algkoolis, --1929. aastal Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1929.--35. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (teoloogia magister süstemaatilise usuteaduse alal). Ta kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi, Eesti Kristlikusse Üliõpilasühingusse ja Üliõpilasühingusse "Liivika". Pro venia concionandi/pro ministerio: 03.11.1943, 03.11.1943 Tallinn. Prooviaasta: 1941--43 Tartu Ülikooli kog-s J. Kimmeli juures. Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus EELK vikaarõpetajaks. Teenistuskäik: 1944 EELK vikaarõpetaja Otepää koguduses, 1944
kaitsmine ja hindamine Kõik bakalaureuse- ja diplomitööd kuuluvad avalikule kaitsmisele kaitsmiskomisjoni ees. Lõputööde kaitsmine või lõpueksamite sooritamine toimub sügis- ja kevadsemestri lõpus akadeemilise kalendriga määratud ajal. Lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine. Üliõpilane lubatakse lõputöö kaitsmisele dekaani korraldusega, mis vormistatakse kaks nädalat enne kaitsmiskuupäeva ja edastatakse õppeosakonda ning akadeemilisse osakonda. Dekaani korraldus vormistatakse osakonna poolt esitatud nimekirja ja õppekava täitmise alusel. Lõputööde (v.a doktoritööde) kaitsmiskomisjonid moodustatakse üheks õppeaastaks. Komisjoni kuulub vähemalt kolm liiget, sh komisjoni esimees, kes on reeglina doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga. Kaitsmiskomisjoni koosseisud kinnitab diplomi- ja bakalaureuseõppes teaduskonna dekaan, magistriõppes dekaani esildise alusel akadeemiline prorektor
Juhendatav ootab koostöös juhendajaga, et: 1) teda juhendataks; 2) juhendaja tema tööd põhjalikult ja õigeaegselt kohtumise ajaks läbi loeks; 3) juhendaja on kättesaadav; 4) juhendaja on sõbralik, abivalmis ja toetav; 5) juhendaja on konstruktiivselt kriitiline ja kiidab teda edusammude eest; 6) juhendaja valdab temaatikat; 7) juhendaja oskab teda suunata ja julgustada; 8) juhendaja aitab temal sulanduda akadeemilisse keskkonda; 5 9) juhendaja aitab teda edasises uurimistöös ja töös üldisemalt. Üliõpilastöö koostamise ja vormistamise kohta kehtivad kindlad nõuded, mida tuleb tööd tehes järgida. Üliõpilastööde vormistamisel esineb mitmesuguseid vigu, mida peab kindlasti vältima. Need on tähelepaneku-, hooletus-, kirja-, trüki-, keele-, stiili- ja vormistusvead
pärast. Ka Austria jagamine okupatsioonitsoonideks. + külm sõda oli võitlus kolmanda maailma pärast, mitte niivõrd kahe vastasseis, vaid võitlus vabade mõjusfääride pärast. + pingestatus väljendus kõige teravamalt kosmoses, propagandistlikus mõttes. Külm sõda – kuidas terminit kasutatud: - võimalik minna väga kaugesse minevikku, nt maurid ~ 1300. a. - II ms lõpul (1945) kasutas mõistet üks kirjanik Orwell - akadeemilisse käsitlusse tõi mõiste üks 20. sajandi ajakirjanik Lippmann (1947), debattides kasutatud ka varem, aga L. kasutas kirjalikult. Kirjeldas oma teoses külma sõda kui nähtust, mis on juba möödas (1945- 1947). 12. loeng (Külm sõda jätkub) Külma sõja mõttelugu I Tasandid II Sõltumatu muutuja
tõekategooriaid. o Eesmärk pole tõeni jõuda. Moderism saab ikkagi eksiteerida teava universaalsuse kaudu, et on olemas arusaam tõest ja valest. o Modernism oli selliste kesksete väärtuste kandja. · Postmodernik vundament: o Lyotard (prantsuse keegi) põhiteos ,,Postmodernne olukord" (1979). o Kui kõik varasem oli puudutanud kunstikriitikat ja uute kunsti väärtustamise viise, siis L. Hinnatakse selle järgi, et ta tõi Postmodernismi akadeemilisse sfääri. o Teose alapealkiri on ,,Ülevaade teadmisest". o Teadmine tähendab teed tarkuse poole aga samas on teadmine ka tee vabaduse poole. · Metanarratiiv o sellised narratiivid, mis on totaalsed kõike hõlmavad universaalsuse keelt kasutades. o Nad proovivad vastata kõigele. o Nt üks sellised on Kristlus, mis käsitleb kogu inimloovust. o Aga ka uuemad maailmavaated nagu nt liberalism mis ütleb, et inimese
a : igaüks kes ei soovi või ei suuda oma kõnes taasluua neid otsustusi ja korrapärasid mida massikultuur nõuab, see satub ohtu, et ta nimetatakse idioodiks või intellektuaaliks. walter benjamin : 1892...1940 varane surmadaatum tuleb enesetapust, ta jäi piiriületamisel natsisaksamaalt põgenedes olukorda, kus ta kartis lõplikku vahelejäämist, ja võttis mürki. seltskond sai siiski edasi, nii et ta ilmselgelt kiirustas mürgivõtmisega. ta ei kuulunud akadeemilisse sfääri, kirjutas esseid. teda hakati avastama alles 60ndate lõpus ja 70ndatel. pärand on väga rikkalik. eesti keeles on teda tõlgitud, näiteks LRis ilmunud artiklite valik. «kunstiteos selle massilise reprodutseeritavuse ajastul» 1936 tegeleb samade probleemidega nagu adorno (nad arutavad ja vaidlevad omavahel) ka b lähtekohaks oli marxi idee ühiskondade arenemisest. ta peab ennast marksistiks, aga temas on ka tõmme müstika ja religiooni suunas
annaabi.ee 
