See toob kaasa kurnatuse ja depressiooni. Esimene komponendi põhjus on psühholoogiline, et alakaaluline inimene kujunab ennast paksuna ja hakkab näljutama. Peale näljutamis hakkavad nad ennast tundma kurnatuna ja väsinuna. 2) Alatoitumus. Anoreksia on omaalgatuslik nälgimine. Nälja tundest üle saamine nõuab väga suurt psühholoogilist võimekust. Mehhanism, millega patsiendid oma nälga suudavad kontrollida, on teadmata. Võimalik, et tegu on serotoniini häiretega ajutegevuses. Anoreksiat põdevad inimesed on nõus ennas vabatahtlikult näljutama. Ei ole veel teada kuidas nad suudavad ennast näljutada ja mis psühholoogilised võimed neil on. 3) Muutused endokriin- ja ainevahetussüsteemis. Tugevast alatoitumusest võib tekkida menstruaaltsükli puudumine, ainevahetuse aeglustumine, hüpotermia (alajahtumine), südametöö aeglustumine, juuste hõrenemine, karotinodermia (liigne
Spetsialistid on nimetatud toitumishäire teaduslikult kinnitanud ning jaotavad selle kahte alakategooriasse : on käitumuslik-muudatuslik mudel (stiimulist ajendatud) ja toituvussõltuvusmudel. Põhjused KMP ülesöömisel on üldiselt järk-järguline areng, mille originaalmuster pärineb sageli lapsepõlvest. Tavaliselt algab see märkamatult, kui laps pöördub toidu või maiustuste poole, millal iganes tunneb, et peab end tujust ära olles lohutama. Aja jooksul kinnitub tunnetus ajutegevuses ning õpitakse selgeks harjumus, et toit aitab leida lohutust. Iseloomulikud tunnused Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis– või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Sageli võidakse tunda end hullunu või kontrolli kaotanuna, reeglina pärast seda, kui ollakse ka pärast normaalse ja mugava täiskõhutunde saavutamist ahnelt edasi söönud.
Niiberg (2008) on rõhutanud oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks" et naistel on parem mälu ja suudavad töödelda uut infot emotsioonidega, sidudes neid omavahel kokku isiklike suhete ja suhtlemisega. Nad justkui pildistaksid nähtu maha ja panevad need kindlasse albumisse kindlale kohale ja hiljem tuleb see kõik silme ette tervikuna või ei tule üldse. Naiste reageerimine valule on kiire ja tugev ning nad on vastupidavamad ebamugavuse suhtes. Emotsioone tekitavas olukorras liigub info ajutegevuses ülaosa nelja sagarasse, kus toimub mõtlemine. Seal töötab naine emotsionaalsuse puhul saadud info läbi- nutab või räägib oma kurbusest. Samas on nad õrnad ja võtavad sageli öeldut ja tehtut isiklikult. Võõras seltskonnas püüavad nad enne sõbruneda kõigiga ja hiljem luua lähedasemaid suhteid. Siiski eelistavad nad suurele sõpruskonnale üht või paari sõbratari. Nad ei ole nii enesekesksed ja egoistlikud kui poisid, eelistavad konflikte lahendada sõnadega,
kontrolli all hoida. Võrreldes varasemate tüüpiliste antipsühhootikumidega on kõrvaltoimetesagedus väiksem -erinevatel atüüpilistel antipsühhootikumidel on erinevad kõrvaltoimed. Ühed atüüpilised antipsühhootikumid põhjustavad kehakaalu suurenemist, teised tekitavad uimasust ja kolmandad võivad sind hoopis elavamaks muuta. Kõik efektiivselt skisofreenia sümptomeid kontrollivad ravimid mõjutavad dopamiini osakaalu ajutegevuses. Skisofreenia mõningad sümptomeid aitab leevandada dopamiini taseme tasakaalustamine. RAVIMITÜÜBID Tablett Tablett suu kaudu manustatav, enamasti veega neelatav tablett Suus lahustuv tablett Tablett, mis lahustub sinu suus Lahus Suukaudne lahus- Lahus Lihasesse süstitav ravim intramuskulaarne e lihasesisene süst Kiiretoimeline süst ravimi mõju kestab 12-24 h. Kasutatakse akuutses ravis.
Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust), liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid HOMMIKUSÖÖGI TÄHTSUS · Hommikusöök peaks olema liitsüsivesikuterikas, mis kindlustaks normaalse veresuhkru taseme organismis ja ajutegevuses, mis on otseselt seotud erksuse ja meeldejätmisvõimega. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Seega on tähtis, et hommikusöögiks süüakse putrusid, täisteratooteid ning aed ja puuvilju. Taldrikureegel: · Pool taldrikust täidetakse taimse toiduga, milleks sobib toores salat, riivitud (tükeldatud) juurvili või keedetud aedvili. Võib lisada pisut õliga valmistatud salatikastet.
MAGAMINE Magamine on füsioloogiline vajadus ning kompleksne tegevus, mida kontrollivad eri unefaasides spetsiaalsed mehhanismid. Uuringud näitavad, et magamine on lapse kesknärvisüsteemi arengu seisukohalt ülioluline. Lapse aju on esimese kahe elukuu jooksul aktiivsem kui ühelgi teisel eluperioodil. Sel ajal veedab imik 70% oma ajast magades,mistõttu on hea ja täisväärtuslik uni oluline lapse loomupärases arengus ning ajutegevuses. Magades elab imik mitmeid kordi läbi ärkvel olles kogetud asju.See mehhanism aitab lapsel mäletada mängimiseks ja õppimiseks vajalikke oskusi.Beebidel on ainult kaks unefaasi: aktiivne uni ning sügav uni.Laste magamisharjumused erinevad kõvasti mõned magavad juba sündimisest alates vaikselt kogu öö,teisel läheb aega vähemalt aasta,et harjuda regulaarse unereziimiga.Sagedane ärkamine öö jooksul on tingitud sellest,et suurem osa nende magamisest on kerge,aktiivne unefaas.
Kui alkohol on haiguse põhjus või seda soodustav või ravi raskendav tegur, peaks välja selgitama alkoholikasutuse, teha patsiendi tervisedokumentidesse selle kohta vas- tavad sissekanded ja suunata patsient sõltuvusravile. Kahjuks Eestis enamus perearste väldib vestlust sõltuvusteemadel ja puudub ka toimiv sõltuvusravisüsteem. Mõju mälule ja õppimisele Rohke alkoholikasutus nooruses võib haruldastel juhtudel põhjustada pikaajalisi ja tõenäoliselt pöördumatuid muutusi ajutegevuses, eriti otsmikusagara ja hipokampuse piirkonnas. Hipokampus võtab osa meeldejätmise ja õppimisega seonduvatest tege- vustest. Aju piltuuringutes on märgatud, et väga palju joovatel noortel on see piir- kond vähenenud. 17 Neuropsühholoogilised uuringud on näidanud, et rohkelt alkoholi pruukivad noo- red tulevad karsketest noortest halvemini toime näiteks mälu ja ruumitaju nõudvate ülesannetega. Alkoholi kasutavatel noortel õnnestub nii verbaalse kui ka mitteverbaa-
Need ravimid parandavad isegi mõningaid tekkinud füüsilisi kajustusi. Nad stimuleerivad närvirakkude kasvamist aju mälukeskuses hipokampuses, heastades nii pikaajalise stressi poolt sageli tekitatava kahju. Kuid sellistel ravimitel on ka kõrvalmõjud: kaalutõus, võimetus sekselus. 3.2.2 Rääkimise teraapia Terapeudiga oma hädast vesteldes ning seeläbi mõtlemis- ja tegutsemisviise muutes võib inimene oma ajutegevust muuta. Uuringud näitavad, et psühhoteraapia võib põhjustada ajutegevuses suuresti samasuguseid muutusi kui antidepressandid. Paljud psühhiaatrid ei soovi täna rääkimise teraapiat ravimite kasutamisele vastandada, vaid usuvad, et need raviviisid on kombineerituna tõhusamad kui eraldi. 3.3 Mehe lähedus, naise lähedus Lähedus on tänapäeval populaarne. Mõlemad sugupooled arvavad, et isiklike saladuste jagamine ja ühised rõõmsad tegevused on intiimsed. Kuid naise panevad sageli intiimsuseks
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused.
Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu
Armastus kui seisund, suhtumine maailma Armastust ei määra "objekt"! Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) Helen Fisher: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus Armastuse "kandjad" ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin Inimene pole armastuses "vaba". Armastuse "suunamine". Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui
Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) 23 Helen Fischer: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus Armastuse "kandjad" ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin Inimene pole armastuses "vaba". Armastuse "suunamine". Tänapäeva armastuse käsitlus. Meile on sisseprogrammeeritud "lähedussuhte omamine". Meil on vaja lähedussuhet ja selle vajaduse tekitab ajus sees istuv asi (teatud keemilised aines: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin; see paneb meid lähedussuhet otsima). Kui neid aineid saab rohkem panna või maha võtta, siis oleks võimalik mängida tunnetega.
• Armastust ei määra “objekt”! • Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus • Armastuse õppimine • Vt E. Fromm “Escape from Freedom” (1942), The Art of Loving” (1964) Helen Fisher: armastuse keemia • H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 • Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) • Armastus on vajadus • Armastuse “kandjad” ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin • Inimene pole armastuses “vaba”. Armastuse “suunamine”. Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas • Individualiseerumine, autonomiseerumine – üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine • Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud • Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas – õnneuuringud.
annaabi.ee 
