täheldatud neurokeemilisi muutusi ,sh atsetüülkoliini hulga vähenemist. Mingil põhjusel on selle tõvega inimestel atsetüülkoliini teke pärsitud. · Dopamiin (DA) mõjuba samuti kui atsetüülkoliin liigutusi ning peale selle tähelepanu ja õppimist.Näiteks on leitud Parkinsoini Tõve korral,et ajus pole küllalt dopamiini. Nagu alxheimeri tõbi , on ka Parkinsoni tõbi orgaaniline ajuhaigus, see põhjustab värisemist, lihasjäikust ja tasakaaluhäireid. Haigeid saab ravida dopamiiniga, aga selle üle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele. Skisofreenia on seotud dopamiini üleküllusega. · Sterotoniin (5-HT) osaleb une ja ärkveloleku,meeleolu ning isu reguleerimises.tavaliselt on serotoniinil pidurdav toime. Näiteks pidurdab ta unistamist, pärssides kujutluspiltide tekket.
Seljaajus välimine kiht, hallaine sees. Insult- ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Riskitegurid- vanus, sugu, eluviis. Sümptomid sõltuvad insuldi raskusest, kahjustuse asukohast ja tervislikust seisundist. Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoole näolihaste halvatusega. Tekib kõnehäire, neelamis- ja nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi) ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate oskuste kahanemine, käitumishäired, isiksuse muutus. Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS. Pöörduvate põhjuste hulka kuuluvad ajutraumad, healoomulised asjukasvajad, teiste elundite kahjustused, mürgitused, vaegtoitumine
infectious (infection) particles) on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Haiguse avastas ameeriklane Stanley Prusiner, mille ees sai ta 1997. aasta Nobeli preemia. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise scrapie) lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk "hullu lehma" tõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. Prioonhaigused Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust:
Viirused ei levi kogu aeg, vaid hooti ja seega on oht väiksem haigestuda. Lisaks on ka viiruste vastu erinevad vaktsiinid. Kui meil on immuunsussüsteem korras, pole ka kartust, et nakatume mõnda haigusesse. Ka priionite - viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad - tõttu võivad tulla erinevad tapvad haigused, aga ka need ei tule nii kergelt. Prioonid põhjustavad imetajatel mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi: skreipi lammastel, veistel käsnjas ajuhaigus ehk hullulehmatõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Kui juba oleme nakatunud siis enam pääsemisvõimalust ei ole ja see teeb selle haiguse väga ohtlikuks ning neid ei ole võimalik avastada koheselt, peiteaeg on väga pikk. Inimestel levivad sedatüüpi haigused tavaliselt perekonniti ja erinevalt mõnedest viirustest , mida on võimalik tappa kindla raviga on priion haigus on suutnud jääda vastupidavaks. Erinevates laborites on üritatud neid hävitada, aga
PARKINSONI TÕBI SISUKORD Tutvustus Esmased sümptomid Sekundaarsed sümptomid Haiguse kulg Ravi Seltsid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus tutvustus Parkinsoni tõbi on ajuhaigus, millel on biokeemiline põhjus. Organismis on puudus ühest närviülekandeainest ehk neurotransmitterist, mida nimetatakse dopamiiniks. Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Ajustruktuurid, mis osalevad liikumises, ja nende omavahelised seosed. Esmased sümptomid
Parkinsoni tõbi on ajuhaigus, millel on biokeemiline põhjus. Organismis on puudus ühest närviülekandeainest ehk neurotransmitterist, mida nimetatakse dopamiiniks. Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Selles väljendubki haiguse olemus. Sellele liikumispuuet tekitavale haigusele on omane hilisem süvenemine. Süvenemise tempo võib olla väga erinev: on haigeid, kes on suutelised aastaid iseseisvalt töötama, kõrvalise abita endaga toime tulema, kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel. Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on vaid viiendik...
SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste populatsiooni osakaalu suurenemiseni. Seega muutuvad ühiskonnas aina suuremaks probleemiks ka selle vanusegrupi haigused (Linnamägi jt 2008: 5), sest vananedes kahaneb toimetulek ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). Kõige sagedasem ajuhaigus vanemas eas on dementsus (Linnamägi jt 2000). Järgmise viiekümne aasta jooksul suureneb dementsust põdevate inimeste osakaal oodatavalt neli korda, sest rahvastik vananeb, prognoositav eluiga kasvab, kuid samas paranevad ka ravivõimalused ja meditsiinitehnoloogia (Alzheimer's Association 2007: 2 ). Kiiresti suurenev dementsussündroomiga isikute arv kujutab endast tõsist probleemi nii tervishoiu kui sotsiaalsüsteemile (Linnamägi jt 2004).
“põgenemisega”, mida need käitumised pakuvad. ● Tolerants - protsess, kus sarnase emotsionaalse meeleolu saamiseks on vaja järjest suuremat kogust vastavat käitumist ● Loobumise sümptomid - ebameeldivad tunded, mis tekivad siis kui pole võimalik ennast vastava käitumisega siduda ● Konflikt - viitab ebakõlale, mis tekib käituja ja teda ümbritsevate mures olevate inimeste vahel ● Tagasilangus Sõltuvushäire: ● ajuhaigus ● krooniline, ägenemisega kulg ● haavatavus varieerub indiviiditi (osad on geneetilised haavatavamad) ● sisaldab nii bioloogilisi kui ka sotsiaalseid komponente ehk tundlikumaid, emotsionaalsemad ning on suurem võimalus sattuda sõltuvusse. ● areneb hiilivalt ning sellel on staadiumid Samas võib mõni tundlik inimene olla sitke sõltuvuste tekkimiste vastu, see peitub keskkonnas. Kui selline inimene on väga toetavas keskkonnas kasvanud siis tuleb ta sellest
*Tahteaktiivsuse väärastumine käskautamatism, kajaliigutused, *Tegevuse hüplevus tegevuse suuna ja sihi pidev vaheldumine tegevust lõpetamata *Tegevuse impulsiivsus motiveerimata ja otstarbetud liigutused ja teod Kihud: 1)Orienteerumisinstinkt tähelepanu vigiilsus, suurenenud liikuvus. Aktiivne/passiivne. Tähelepanu ei ole võimalik mujale nihutada. Uurimisrefleksi intensiivistumine, uurimisrefleksi nõrgenemine(aktiivne psühhoos ; passiivne orgaaniline ajuhaigus). Aktiivne tegelemine mingi pseudoprobleemiga. 2)Toitumisrefleks suurenenud näljatunne- buliimia ; puudulik küllastumistunne- akooria ; pidurdamatu söömine polüfaagia ; ülemäärane joomine polüdipsia ; isu ja näljatunde puudumine anoreksia ; isu kaob mõne suutäie järel hüporeksia ; isu tavaliselt mittesöödavate asjade järele koprofaagia, kannibalism, nekrofaagia) 3)Enesekaitseinstinkt hüpalgeesia, analgeesia, autoagressioon, suitsiid
t. nende esinemisel pole leitud aju orgaanilist kahjustust Spasm- tahtest sõltumatu ühe või mitme lihase jõuline kokkutõmme PCI- tserebraalparalüüs (paralysis cerebralis infantilis) on looteeas või varajases lapsepõlves saadud ajukahjustusest tingitudfüüsilise arengu mahajäämus, millega võib kaasneda ka vaimse arengu mahajäämus. - Vesipea – ajuvedelikku liigne tekke või selle äravoolu takistus, kaasasündinud arenguhäire või ajuhaigus - Verevaegus – isheemia - Hüpoksia on kas kogu organismi või üksikute organite või kudede hapniku puudus. 13. Tervisepsühholoogia olemus/sisu, tähtsus tänapäeval ja kasutusvõimalused sotsiaaltöös ja -pedagoogikas/tervisedenduses Tervisepsühholoogia õpetab mõistma tervise ja haiguse psühholoogilisi ilminguid kui osa inimese elust ja tegevusest. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja
Viimastest põeb iga kolmas mingit dementsuse vormi. 2.3.1. Dementsus Dementsuse all mõeldakse ulatuslikke mälu ja vaimse võimete häired, mis raskendavad igapäevase eluga toimekut. Dementsuse puhul on tegemist sümptomite kompleksiga, mille puhul mäluhäiretele lisandub vähemalt üks või mitu järgmist tunnust: häired keeletarvituses, osavuse vähenemine, äratundmisraskused ja keerukamate intellektuaalsete võimete kahjustamine.Sageli põhjustab dementsust mõni progresseeruv ajuhaigus, näiteks Alzheimeri tõbi, ajuvereringehäired, Lewy kehakeste haigus või otsmikusagara degeneratiivne haigus. 2.3.2. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsust põhjustav haigus, sest see põhjustab 70% kõikidest dementsusjuhtumitest. Alzheimeri tõve puhul koguneb ajusse amüloidseid naaste, kuid haiguse põhjus on seni teadmata. Esimesteks haigusnähtudeks on mäluhäired.
areng. Vaimse alaarengu põhjused Kerge arengupuude põhjused kui 1 või mõlemad vanemad on puudega, siis võib olla võimalus, et kas laps selline sünnib; laps kasvab üles vaeses ja psüühiliselt tuimas keskkonnas. Raske arengupuude põhjused: pärilikkus; ajukahjustused. Ajukahjustuse põhjused nakkus, mürgitus raseduse ajal või vastsündinul häired sünnituse ajal ainevahetuse- või toitumishäired raske ajuhaigus loote teadmata põhjusega väärareng või haigus kromosoomianomaalia liiga väike või liiga suur sünnikaal autism või raske psüühiline haigus lapseeas sensoorne puudulikkus (meeltetaju kaotus) Ennetamine lootediagnostika esmane ennetamine teisene ennetamine Kerge vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 5069) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Mõõdukas vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 3549)
Märgataval viisil on kadunud varem omandatud oskused ja kogemused. Varasemalt omandatud informatsiooni kadumine, sõnavara vaesumine. 3) Raske haigel puudub igasugune võime intellektuaalseks tegevuseks (nt puudub kõnest arusaamisvõime). Dementsusele kaasuvad ärevuse sümptomid, depressiooni sümptomid, luulumõtted, hallutsinatsioonid. Dementsuse sagedasemad põhjused: Neurodegeneratiivsed haigused (alzheimeri tõbi, lewy kehakeste haigus, parkinsoni tõbi jne); vaskulaarne ajuhaigus; infektsioonid; toitumisega seotud haigused; ainevahetushäired; ajukahjustused toksilistest ainetest; peaajutraumad; intrakraniaalsed põhjused(tuumor, abstsess, verevalumid). Deliiriumisündroom. Põhitunnused: 1)Teadvuse hägunemine koos alanenud võimega tähelepanu fokuseerida, säilitada või ümber lülitada. 2)Tunnetusprotsesside häire ilmneb mõlemas järgnevas: * Vahetu reproduktsiooni ja lühimälu halvenemine ning suhteliselt säilinud kaugmälu *desorientatsioon ajas,
nakatunud. Nende 2 erinevus on valgu molekulises struktuuris: 1) normaalsel lähevad alfa-spiraalis ja 2) tõvestavad lähevad beta struktuuris. Tõvestava valgu omadused: · kuumutamisele äärmuslikult vastupidav, kuni 200 kraadini ei juhtu midagi sellega. · vastupidav etanoolile ja ultraviolett kiirgusele. · Valke lagundavad ensüümid ei mõju. Selle tagajärel hakkavad närvirakud lagunema, millest tekib käsnjas ajuhaigus. · Immuunvastust ei teki. Tõvestav valk muutub nii vähe, et kaitsesüsteem ei hakka ründama. 2häda tuleb: organism ei võitle selle haigusega või seda haigust on üli raske diagnoosida. · Priionhaigus ületab liikide vahelised barjäärid imetajate seas. · Väga pikk peite periood aastaid Haigestumine: 1. Harv · Geebimutatsioon, mille tulemusena normaalne priionvalk muutub tõvestavaks. Selle sagedus on 1 juhtum : miljoniline.
- Ataksia - Apraksia Hüpoaktiivsus. Psühhomotoorne pidurdus Alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus. Mõtlemise, kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ja vähesus. - Abuulia – nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje tegutsemiseks ja mõtlemiseks - Anergia - energia puudus Sihipärasus - Tegevuse hüplevus - Tegevuse impulsiivsus - SÕLTUVUSHÄIRED - Kroonilina ajuhaigus, millele on iseloomulikud tagasilangused (relapsid) - Sõltuvuse saamiseks peab väga palu pingutama ja harjutama. (6-7 aastat) - Soodumus tekkeks erineb inimeste vahel - Ei teki koheselt, kujunemisel on erinevat faasid, viimane punkt on see, et terve elu keskendub aine tarbimisele Riskifaktorid - Neurobioloogiline eelsoodumus – pärilikkus 50%; kui esimese astme sugulased sõltuvuss siis risk on 2-4x kõrgem
kognitiivsed häired; anormaalne visuaalne juhtimine); automatismid (tegevused) Limbiline süsteem [mälu, emotsioonid ] kahjustus - tuumorid, vaskulaarene ajuhaigus, sclerosis Parietaalsagara multiplex, entsefaliit, amüotroofne lateraalne skleroos kahjustus amnestiline sündroom;
annaabi.ee 
