klass 2013 Uus meedia Tähendas algselt eraraadiot-ja televisiooni Tänapäeval mõistetakse selle all uuemaid massimeedia vahendeid. See põhined suuresti infotehnoloogias: *internet *erinevad multimeedia lahendused Uus meedia Jaotatakse umbes neljaks: *trükiväljaannete võrguversioonid *iseseisvad võrguajalehed ja ajakirjad *ajakirjanduprofiiliga interneti väljanded *ajaveebid ehk blogid ehk personaalsed internetipäevikud http://www.telegram.ee/wp-content/themes/motiva/images/telegram-header.png Telegram Telegram ehk läbipaistev meedia Eesti, maailm, maaväline, naabrid, vaimsus, tervis, teadus, arvamus, ajaviide, NWO Mis tegelikult maailmas toimub? Huvitavaid fakte ja maailmavaateid http://www.decivitate.ee/index.php?picfile=84 De Civitate
Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) Internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.
Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon, mis vastab arvuti aadressile (IP-aadress) Internetis. Domeen jaguneb esimese ja teise astme domeeniks.
Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Elu internetis on muutunud peaaegu sama oluliseks kui reaalne elu . Veebis suhtleme ja teostame oma igapäevaseid toimingud . Kuid nii nagu päriselus on ka veebis omad ohud . Kuidas on mõjutanud Internet inimestevahelisi suhteid ? Ajaveebid on toonud meile väga palju võimalusi . Me saame ilma suurema vaevata leida meile vajalikku informatsiooni, kasvõi mõne koolitüki või enda huvide heaks . Saame nautida muusikat, õppida võõrkeeli , leida tööd, levitada oma loomingut üle maailma jne. See on mugav, harib meid ning on panus tulevikku. Virtuaalmaailm on aastatega rikkunud üha rohkem suhteid. Kindlasti on hea suhelda inimestega, kellega sa igapäevaselt kokku ei puutu . Rääkida tundide kaupa suhtlusvõrgustikes
ühiskonnakorraldus oligi ainuõige ja hea. Ning see õnnestus edukalt. Kuid inimesed, kes olid saanud võimaluse heita pilk välismaailma, ei naasenud enam kunagi. Antud näide peaks tegema selgeks, kui suurt mõju indiviidile massimeedia tegelikult avaldab. Tänapäeval oleme me jõudnud sõnavabaduse ning tsensuuri kaotamiseni. Meedia on kasvanud hiiglasuureks, ning tänu Interneti laialdasele levikule on tekkinud uued meediavormid, nagu näiteks ajaveebid, blogid ning erinevad uudisteportaalid. Üheks suurimaks vormiks on ilmselt sotsiaalmeediavõrgustikud, kus on ühtaegu võimalik oma sõprade ning tuttavatega suhelda ning samas jälgida erinevaid huvipakkuvaid lehekülgi ja artikleid. Kuid nii öelda ,,uue meedia" ajastu tulles ei ole haihtunud tõsiasi, et meedia mõjutab meie elu ning valikuid otseselt. Üks parim näide sellest on reklaam. Reklaam on organisatsiooide
lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN Domeen on nimeline valdus Internetis, mille nimi koostatakse tähtedest ja numbritest kombinatsioonina. Domeenis saab omakorda olla mitut tüüpi nimesid, kõige levinum on seda kasutada, et nimele IP-aadress vastavusse seada. Domeenide süsteem on hierarhiline - tipmine on esimese astme domeen, edasi teise astme domeen jne. INTERNETI MÕJU MAJANDUSELE
Ülemaailmne arvutivõrk 3. Loetle internetiteenuseid? Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 4. Mis vahe on internetil ja WWW-l? World Wide Web Veeb (World Wide Web) on · Hajus infosüsteemide võrk · Hüpertekstis(HTML/XHTML/XML) märgistatud dokumentide süsteem · Interneti rakendus. Veebi osaks on iga elektroonilisel kujul oleva informatsiooni hulk, milles üksikud dokumendid on identifitseeritavad ja lingitavad URI-de abil. Selle info edastamiseks
KÄITUMINE MEEDIAS JA SOTSIAALMEEDIAS MILLEST RÄÄGIME? Meediamaastik mis uudist? Mis on uudisväärtus, kuidas käituda meediaga ja milliseid vigu vältida. Kriisikommunikatsioon väike ajude ragistamine. Kuidas meedias pildile pääseda meediakajastuse provotseerimine Sotsiaalmeedia ohud ja võimalused MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK Vana meedia Uus meedia Ajaleht Veebid Raadio Ajaveebid Televisoon Sisuturundus Sotsiaalmeedia on platvorm, mitte meedia KOKKUVÕTTES Meediamaastik on äärmiselt killustunud Meediasse pääsemise lävi on muutunud madalamaks, ent samas on ka suur müra Kiirmeedia on muutnud nii uudisväärtuse olemust kui ka ajakirjanduse senikehtinud alustalasid. UUDISVÄÄRTUS JA KLASSIKALISE INFOLOO OMADUSED Tiit Hennoste 2012
kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Kokkuvõte Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel
· kohalikud Kuma Raadio, Raadio Kadi TELEVISIOON · avalik-õiguslikud ETV · eraõiguslikud Kanal 2 ja TV 3 UUS MEEDIA · Trükiväljaannete võrguversioonid Postimees, SL Õhtuleht · Iseseisvad võrguajalehed- ja kirjad Vaatleja (astronoomia ajakiri= · Portaalid meelelahutuslikud (rate), uudiseid edastavad (delfi), huvipõhised (auto24) või teema portaalid (mure) · Ajaveebid - blogid 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) · Tõsiasju rõhutavad reportaaz, olemuslugu, intervjuu jne · Arvamust rõhutavad juhtkiri (e päevakajaline uudis), arvamuslugu, kommentaar, portree, arutlussaated, karikatuur, väitlussaated, essee jne · Fantaasiat rõhutavad teleseriaal, telemäng, koomiks, järjejutt jne 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA)
Saan aru, et ajakirjanikul on enda arvamus, kuid uudise zanri all ei ole seda minu meelest sobilik väljendada, paremaks kohaks oleks ,,arvamuse" rubriik. Ajakirjandusvabadus küll lubab pisikest kallutatust, mis jääks mõistlikkuse piiridesse, aga ajakirjandus ei saa olla koht, kus avaldaksid oma arvamust ajakirjanikud, kellel on teema kohta üks kindel arvamus, mis võib tunduda lugejale kui erapoolik, selleks sobivad näiteks ajaveebid. Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, et nende lood oleksid erapooletud ja täiesti sõltumatud. Ajakirjandus on ühiskonnas hindamatu tähtsusega. Tal on üüratult suur mõjujõud. Kvaliteetne ajakirjandus nõuab kogemusi ja oskusi enda loodud tööde eest vastutada. Pressivabadus annab kõik võimalused luua kvaliteetset meediat. Just vastutus tähendab ajakirjanikule oskust märgata oma vigu ja neid parandada. Ajakirjanduseetika piiritleb artiklites öeldu sobilikkuse. Vaba
3.2 Interneti teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 7 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 4. WAN Laivõrk ehk WAN (Wide Area Network) on arvutivõrk, mis annab sideteenuseid kohtvõrgu
5. pikaajaline mõju - traditsioonilise turunduse kampaania eluiga on keskmiselt 1-4 nädalat. Digitaalse turunduse puhul on see pidev protsess mis toob ühtlaseid tulemusi. http://www.wsionline.ee/turundus Internetiturundus ehk online reklaam (nimetatud veel ka kui online turundus või e- turundus) on kaupade või teenuste reklaamimine ja turundamine interneti teel. Näiteks kuuluvad internetiturunduse alla suunatud reklaamid otsingumootorite tulemuste lehel, bannerid, ajaveebid, interaktiivsed reklaamid, turundus sotsiaalmeedia kaudu, hüpikakna reklaamid, online reklaamid, reklaamivõrgustikud ja e-mail turundus sealhulgas ka spam e- mailid. Moodsa turunduse alla käib veel ka mobiiliturundus. http://et.wikipedia.org/wiki/Turundus Kodulehekülg on internetiturunduse alus. Hästi navigeeritav, informatiivne, lihtsa ja loogilise ülesehitusega - need on peamised nõuded kodulehele. Kindlasti ei saa jätta
· Internetis enimkasutatavad andmevahetus- protokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. · Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online- videod. Interneti ajalugu. · Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. · 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - Internet
Agency), mille ülesandeks oli kindlustada Ameerika Ühendriikide liidripositsioon teaduse ja tehnika vallas, mis oleks rakendatav ka sõjatööstuses. Samuti oli see vastulauseks NSVL tegevusele, kes 1957. aastal saatis orbiidile 1. tehiskaaslase. 38.Nimetage Interneti teenuseid Internetis on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online videod. 39.Mis on otsimootor? on tarkvarasüsteem, mis kogub infot veebis leiduva materjali kohta ja võimaldab sealt märksõnade järgi otsida. 40.Nimetage otsimootoreid (3) Google.com, ask.com, altavista.com 41.Mis on metaotsivahend? Metaotsingusüsteemid ei oma tavaliselt oma andmebaasi, vaid sooritavad samaaegselt otsingu mitmete otsisüsteemide tulemuslehtedel Otsingu
Suhtekorraldus 2.0 4.1.3 Traditsiooniline suhtekorraldus kasutab sõnumi levitamiseks traditsioonilise meedia (trükimeedia, televisioon, raadio) autoreid või nende loodud ja toetatud mõjuisikuid. Sotsiaalses veebis on paljud autorid ja mõjuisikud. Uus suhtekorraldus tegeleb nende mõjuisikute kaasamisega ning võimaldab suhelda tarbijatega otse. Sotsiaalse meedia vahendid: · Sotsiaalne suhtlus Internetis Web 2.0 vahendite ja võimalustega. Ajaveebid, sh blogid, foorumid, kommentaariruumid. 7 · Uued võimalused sihtrühmani jõudmiseks. Sotsiaalse meedia vahendite kasutamine traditsiooniliste tegevuste (nt pressiteated) juures. Sotsiaalmeedia pressiteadete (social media news release) kasutamine. · Vikide loomine kasutajate kaasamiseks. · Sotsiaalsete võrgustike (Facebook, Orkut, MySpace, Rate.ee, Perekool.ee) kasutamine sõnumi
Iga kasutaja saab ise määrata, milliseid RSS-kanaleid tema RSS-lugemisprogramm kasutab. 1.4.2.5 Termini ,,ajaveeb (blogi)" tähendus. Ajaveeb (ka: blogi, kajam; inglise weblog (lühendatult blog) `veebipäevik') on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses ja nad on üldjuhul kättesaadavad kõigile interneti kasutajatele. Paljud ajaveebid lubavad lugejal kirjutada ka avalikke kommentaare vastukajaks postitustele. Ingliskeelne sõna blog on tulnud tarvitusele eelkõige seepärast, et sõna webloghakati tihti segamini ajama väljendiga web log, mis tähendab server log'i. Ajaveebid said alguse isiklikest päevikulaadsetest kodulehtedest autori tegemistest ja mõtetest. Hiljem on lisandunud erinevaid ajaveebide vorme, näiteks rühmade või firma töötajate ühiseid ajaveebe, millesse võib
See kontseptsioon põhineb ettevõtte, selle klientide ning partnerite vahelisel elektroonilisel ühildatavusel ja interaktiivsusel. Kontseptsiooni aluseks on kliendi individuaalsed nõudmised. Turgu tuleb kliendiinfo andmebaasi loomise ja haldamise ning väärtuse pakkumise teel pidevalt uuendada. Sellega luuakse väärtusahel. Sotsiaalmeedia turundusse kuuluvad: Sotsiaalsed võrgustikud (Facebook, Twitter jne); Ajaveebid ehk blogid; Arutelufoorumid; Wikid; Virtuaalmaailmad; Fotode, muusika ja videode jagamiskohad Sotsiaalsete võrgustikke eelised Väiksed kulud; Suur sihtrühm; Viirusturunduse võimalused; Suusõnaline kommunikatsioon (WOM ehk word of mouth) Viirusturunduse edutegurid Ajatus ja meeldejäävus; Toote sobivus ja fännid; Turunduskanali kasutustihedus; Erguti olemasolu ja väärtus Sotsiaalsetes võrgustikes pea meeles ettevõtjana: • Ära luba anonÜÜmseid postitusi
Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal. • ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Elektroonilised vahendid• Internet, Intranet• Blogid (ajaveebid) & “blogosfäär”• Podcasting/ Messenger – Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade. kas ajaröövel või kiire otsustusprotsess?• E-mail – kirjarühmad, cc/bcc, netiket;• WebDesktop• Skype Meediasuhted-on sk üks olulisi töövahendeid. O seisukohast on kasulik avalikkusega suhelda ja oma Vookogud ehk uudisvoogude agregaatorid (nt
E-turunduses kasutatakse peamiselt sotsiaalseid ühendusi ning multimeediakeskkondi. E-turunduse kampaaniad on üldjuhul suunatud üksikisikule, mistõttu teised sotsiaalvõrgustikud pole sääraste kampaaniate jaoks piisavalt atraktiivsed. Küll aga võib ettevõtte turundustegevuse käigus leida omale kliente ka professionaalsest võrgustikust ning oskuslikult kommunikatsioonil tutvustada oma teenuseid ja kaubamärki ka teistes keskkondades. Blogimine e-turundusvahendina: plussid ja miinused Ajaveebid suudavad õigel rakendamisel edukalt esitleda ettevõtte teenuseid teemakohasel, kaasahaaraval ja isikustatud viisil. Vastata klientide otsingutele, meelitada saidile külastajaid ning tugevdada klientide lojaalsust. Samuti aitavad nad testida erinevaid toodete reklaamimise ideid ja meetodeid. Siiski pole paljud ettevõtted ajaveebe arvestatavaks turunduskanaliks siiani pidanud. Blogid tunduvad ettevõtjatele pigem eraisikute igapäevatoimetuste ning murede ja rõõmude väljendamise vahendina
Eesmärk nr 12 (veebikasutuse propageerimine sektoris) on teatud mõttes paralleelne teiste eesmärkidega, näiteks hariduse, teadusliku uurimistöö ja sektori spetsialistidele pakutavate teenuste lõikudes mainituga. 56 Veebirakendusele lisaväärtuse andmiseks sobivad veebi arengu ja kasutajaskonna poolehoiu võitmise käigus tekkinud uued vahendid, näiteks foorumid, ajaveebid ja infolehed. Territoriaalne kultuuripärand ja veebikasutajad Nõustudes käsiraamatus eesmärkide käsitluse juures toodud mõiste "veebikasutaja" määratlusega, kujunesid välja mitmed kasutajakategooriad. Sektori professionaalid (arheoloogid, arhitektid, kunstiajaloolased, ajaloolased, topograafid, linnaplaneerijad, geoloogid jt), kes tegutsevad kas kultuuriüksuste veebirakenduste loojatena või ülikoolides, teaduskeskustes või mõnedes muudes organisatsioonides teadlastena
annaabi.ee 
