1906). Romaan-,,Väike Illimar"-kujutab lapse silma läbi nähtud mõisaelu-ja inimesi. novell ,,Inimese vari"-sõjavastane, seda võib pidada ekspressionistlikuks novelliks. Marie Under-esimesed luuletused kirjut. saksa keeles.Tema esimesed armastusluuletused on äärmiselt tundeküllased ja vabameelsed-ülistas armastust ja alasti naise keha. Sonetid-,,Ehtides";põhiteemad olid loodus ja armastus-saavutas maailmatasemel luule.Kirjutab ajaluulet;luule muutub kurvaks ja pessimistlikuks.Under kirjut. esimesena maailmatasemel ballaade, ballaadid ilmunud kogus ,,Õnnevarjutus" nt. ,,Nahakaupleja Pontus"-ei austanud surnud inimesi. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Henrik Visnapuu- kaunimate armastuste ja loooduste luuletuste parim meesautor.Tuntumad luuletused
See kirjandus pärines aastatest 1911-1917, kus põhimõtteks oli kujunenud "kunst kunsti pärast", mis oli iseenesest täiesti reaktsiooniline. Kuigi nad väliselt näisid kodanluse vastu töötavat (õrritasid kodanlust), viis see tegelikult siiski kodanluse juurde maskeeritult tagasi. Töötatakse vormi kallal, sisu tähtsus väheneb. Nende teemad esialgu vältisid elu ja progressi, aga album Siuru III sisaldas juba olulisel hulgal sõjavastast 'ajaluulet'. Peale saksa okupatsiooni suurenes kodanluse osakaal järsult. Töölised ja talupojad võitlesid nõukogude võimu eest. Kodanlusel ei olnud kultuurilisi vajadusi ega ideaale, see võitles ainult enda rikastumise nimel. Eesti kirjandust mõjutas ka saksa sõjajärgne ekspressionistlik luule (mis oli küll revolutsiooniline, aga formalismi tõttu ei pääsenud mõjule) ja prantsuse revolutsiooniline kirjandus.
Tema sonettide põhiteemaks oli armastus ning tema luuletused olid väga detailirohked. Kujutuslaad oli pigem impressionistlik. Siuru ajal kasvas tema kosilaste arv. Tal oli palju suhteid mitmete Eesti tuntud kultuuritegelastega, kelleks olid näiteks Eduard Vilde, Friedebert Tuglas. Underi esimeseks abikaasaks sai Carl Hacker- kellega said nad 2 last. Nende lahutus oli raske ning vaevarikas. Underi teiseks ja viimaseks abikaasaks oli Artur Adson. Eesti Vabariigi ajal hakkas Under n-ö ajaluulet looma. Eeskätt oli tema luule psühholoogiline, mis kajastas tundeid ja eri ajaloojärke. Tema luulet läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel. Underi luules esineb ka palju piibli motiive. Üheks selliseks luuletuseks on näiteks Marie Underi luuletus „Laatsarused“ Laatsarused Teeveerud täis on vaeseid Laatsarusi, Neid veristanud elu raisakull:
a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukultuuri vastu.Luules olid olulised üksiksõnad,kasut.palju tegusõnu,hüüumärke.Venemaal tegutses- id Hugo Futurismid,nende loomingu kaudu levis see suund ka Eestisse. Armastusluule kogumikes-"Jumalaga,Ene"-1918."Käoorvik"- 1920.Ajaluulet kogu- mikes-"Talihari";"Hõbedased kuljused"-sokeerivad,grotesksed luuletused.-"Ärge tapke inimest".Küpsem periood-Sel perioodil on Visnap. luule kahtlevam,sün- gem,murelikum."Ränikivi";"Puuslikud".Visnap.luulestiil-Kasutas L- Eesti murd- ele omaseid vorme,nt. ei jõvva.Luule musikaalne,kordub mõni rida v sõna. H.Talvik-boheemlaslik,põgenes kodust kooliajal,Kohtla põlevkivi kaevanduses töötas.1937 abiellus B.Alveriga.1945 H.arreteeriti-süüdistati spionaazis.Tema
suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja nimelt ahistava aja kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920ndate aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailmalõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundi võtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. *Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism, Siurul impressionism ja Tarapita ajaluule ekspressionism. *Siuru luule peateemaks oli armastus (Under, Visnapuu) *Ajaluule hoiatas globaalse katastroofi eest ja kutsus üles maailma parandamisele. *Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus. Gustav Suitsu elulugu
haukumise vastu aitab vaid hauda öökimine." Oluline on ka see, et aforismide kogu lõpus osutub Rroosi rahulikult tapetuks, jättes endast järele hunniku konte. Nii vastandab ta maailma kurjusele ja kõlvatusele oma kurjuse ja kõlvatuse moraali, kuulutades sõnu kulutamata: ,,Maksad kätte!"(Aspel,1989) Esteetikaga tegelevad aforismid on veidi taltsama või irdunuma irooniaga. Rroosi põlastab peaaegu sõralikult ajaluulet: ,,Luuletaja, ära aja peale oma ajaluulet!" või mõnitab vennalikult pihtimusluulet: ,,Oh need huku-poed, kuhu sa poed, poeet!" Mis talle kohe üldse ei meeldi, on esteetiline lohakus: ,,Lohede konarlus on koledaim lohakus." Oma eelistused võtab ta kokku järgmiselt: ,,Stilne nafta on enam kui fantastiline", millele kajab muusika alal järg: ,,R.S. atemaatilises muusikas sünnib ka maasikaist uusi matemaatkaid." Väärtuste ülimal astmel istutab Rroosi puhta fantaasia ilusümbolina: ,,Oleviste torni tippu olematu roosi
a. paiku tekkis ajaluule, mis väljendas suhet aja ja ühiskonna probleemidega. Aja nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ja sageli ka pealkirjas. 1920.aastate ajaluule ei olnud üksnes päevakajaline. Kirjutatakse globaalse katastroofi teemal. Räägitakse maailma lõpust.Maailma tabavale katastoofile vastandati maailma parandamise hüüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool e kunstiline liialdus, millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline ajapikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vaba värsi ja proosa luuleni. FAKTID : · Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism. · Siurul impressionism · Tarapital ajaluules ekspressionism. · Siuru peateema armastus · Omapärasemad ajalaulikud A.Alle ja J.Barbarus. 13
ning ühiskonna probleemidega. Aja-nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920 aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailma lõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus. Luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. 1. Noor-Eesti luules oli esiplaanil sümbolism, Siurul impressionism, Tarapita ajaluules ekspressionism. 2. Siuru luule peateemaks oli armastus(Under, Visnapuu) 3. Ajaluule hoiatas globaalse katastroofi eest ja kutsus üles maailma parandamisele. 4. Omapärasemad ajalaulikud olid August Alle ja Johannes Barbarus. Gustav Suits
albumit ning avaldati mitmeid esikkogusid N: Underi ,,Sonetid", Adsoni murdeluulekogu ,,Hinge palango", Semperi ,,Pierrot", Visnapuu ,,Amores", Gailiti novellikogu ,,Saatana karussell". Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes. Rühmituses tekivad omavahelised vastuolud: 1)väljast kritiseerivad nende tegevust need, kes pooldasid ajaluulet; 2)ilmuvad mitmed följetonid ja paroodiad. Neile heidetakse ette, et sõja hädadele ja viletsusele vastandavad armastuse ja looduse; 3)ka Gailit teeb kaaslaste kohta epigrammi, millele vastab Visnapuu lahkumisega. 1919 minnaksegi laiali. Tähtsus: 1)tõstis luule avalikkuse keskpunkti; 2)astuti vanameelse elukäsitluse vastu; 3)anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; 4)esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu.
· Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas · Kuulusid: Siuru + Jaan Kärner · Tähtis oli elulähedus liikumine · Kasutasid ekspressionistlikku luulet, mis oli väga retooriline, jõuline · Rühmituse ühisväljaandeks oli ajakiri ,,Tarapita", mida ilmus 7 numbrit 5 · Kirjutati ajaluulet, kus kujutati elu reaalsena · Tarapita hääbumineoli seotud rühmituse siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanike Liidu loomisega 1922 · Tegeleti uusromantismi ja ekspressionismiga ,,Arbujad" 30ndatel aastatel · Kuulusid: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding · Nad olid kõik üleõpilased ja sealt sõpruskond tekkis · Kogumik ,,Arbujad" 1938
Noore Underi luule on minakeskne,küllastatud armastusest,looduselamustest,tunnete siirus, harva nukrust. Looduslüürika - eelistab kirjeldada kevadist ja suvist loodust kui kõik tärkab.Varasem stiil impressionistlik. Jõuab oma ajaluules sotsiaalsetesse probleemidesse kui ka filosoofilisuse ulatava mõtte juurde.Ekspressionistlik stiil polnud talle andeomane (jäid kaootiliseks). Aga oli oluline periood , see juhtis ta avarasse ühendusse väljaspool minatoimiva maailmaga.Peale ajaluulet on keskmeks inimene oma õnneotsingutega , rõõmude , kannatustega.Peale seda eluvarjude luule.aine oma ballaadidele sai eesti rahvaluulest ja uskumustest, baltisaksa pärimusest ja piiblist. Lisandubpsühholoogiline töötlus. Ballaadide keskmes on inimlik õnneigatsus ja selle saavutamist takistavad jõud.Tema ballaadilooming virgutas ka teisi poeete (Alver, Adamson). Inimene on Underi loüürikas väsimatu otsija ("Õnn on teel !". Hiljem kirjutas ta ka
FAUSTI I OSA SISUKOKKUVÕTE 2. Kirjanduselu Eestis 1922-1940. „Tarapita”, „Arbujad” Siuru pinnalt kujuneb uus rühmitus Tarapita (Taara + Avita). Tegtuses 1921 suvest 1922 lõpuni. Anti välja ajakirjanumbreid. Algsele manifestile kirjutas alla 10 kirjanikku: Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas ja Under. Nende manifest deklareerib vaimuvabaduse nimel vajadus minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega (omakasupüüdlikkus, tõusiklus). Ajaluulet ja Tarapitat süüdistati isamaalisuse puudumises, kommunismi pooldamises, liialdamises, vormilisuses (kuhjatakse koledusi). Tarapita arendas Siuru teemade ringi, juhtides tähelepanu ühiskondlikele teemadele – rohkem analüüsivat ja mõtteloomingut. 1922 rajati Tuglase eestvedamisel Eesti Kirjanikkude Selts. 1923 hakkas EKS väljaanne Looming ilmuma. Seda rahastas riik, seega sõltumatu, ei keskendutud müüginumbritele.
Semper ja J. Kärner) suutis oma tulevikukuulutuse kindlamalt siduda eesrindliku sotsiaalse jõuga, teised (M. Under, A. Adson) esinesid peamiselt kannatuslauludega, kolmandad (H. Visnapuu) sattusid võitlevate sotsiaalsete jõudude vahel kõikudes vastuolulistesse deklaratsioonidesse · Kui "Siuru" päevil pidas luuletaja esmaülesandeks esteetilist eneseväljendust, siis ajalauliku põhiülesanne oli sotsiaa1ne ja eetiline. Sellest tingitult kujundas ajaluulet juhtivalt vaimne, ratsionaalne alge; meeleline jäi tagaplaanile, luule muutus esitusviisilt abstraktsemaks. · Enamik ajalaulikuid koondus "Tarapita" rühmitusse. Tarapitalased arvustasid ägedalt kodanliku Eesti alguspäevil võimu juurde trüginud ahnet ja vaimulagedat tõusiklust. · Ekspressionistlik ajaluule ei andnud palju püsivaid poeetilisi väärtusi. Luule arengu seisukohalt oli see kool aga tulemusrikas ja tähtis
Suits, Tassa ja Tuglas, Barbarus ja Under. Nende manifest deklareerib: ,,Vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega." Eelkõige saamaahnus (omakasu, kiire rikastumine) ja tõusiklus (ülbus nendelt, kel endal läheb majanduslikult hästi, seetõttu üleolek ja enda paremaks pidamine- eelnevalt polnud võimalusi, nüüd on; jääb puudu kasvatusest ja kultuursuset; raha eest saab kõike, need kes ei oska või ei suuda teenida ja rikkad olla, on nõmedad). Ajaluulet ja Tarapitat süüdistati ka isamaalisuse puudumises ja kommunistlike ideede pooldamises, sest julgesid kritiseerida ühiskondlikke pahesid ja puudusi. Hakati süüdistama ka liialdamises, vormilisuses, kus kuhjatakse eesmärgiks koledusi, koledaid pilte maalida. Spekulandid- sõjakoledused ja humanismi puudumine, omakasupüüdlikkus kritiseerisid liialt. Ajaluule ei olnud küll nii särav ja jõuline kui Siuru liikumine, ent laiendas teemade ringi ning juhtis tähelepanu ühiskonnale ja