Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas. Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades, kas saarel, mäel, jõekäärus või jõesuudmes, oli sinna ümber tekkinud asulatelgi suhteliselt soodne seis. Mida suuremaks ja tugevamaks muutusid aga kloostrite ja linnuste ümber tekkinud asulad, seda aktuaalsemaks muutus nende ühinemine, seesmise struktuuri korrastamine ning kindlustuste rajamine. Keskaja linnad hakkasid kiiremini arenema majanduse ja kaubanduse kasvamisel
täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuningas. Ka siin võttis kirik üle ajalukku vajunud impeeriumi ülesanded, piiskopid tegutsesid selle vanades halduspiirkondades. Linnaeelsed asulad ehk aolinnad olid seotud kaubavahetuspaikadega. burgus - väike kraaviga ümbritsetud kindlus, mis levisid hilisantiiksel ajal. Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus – põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob
täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuningas. Ka siin võttis kirik üle ajalukku vajunud impeeriumi ülesanded, piiskopid tegutsesid selle vanades halduspiirkondades. Linnaeelsed asulad ehk aolinnad olid seotud kaubavahetuspaikadega. burgus - väike kraaviga ümbritsetud kindlus, mis levisid hilisantiiksel ajal. Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob
Saj - Siis kasv taas peatus, kuna majanduses oli seisak - Itaalia, Hispaania L-Prantsusmaal linnaelu peale antiiki säilis - Funktsioon küll muutus, rooma foorumitel ntx karjatati kitsi - Ülejäänud piirkondades linnaelu tase madal - Ülejäänud euroopa piirkondades, kus rooma pärand puudus, tekkisid mõned uued linnad - Ka Itaalias tekkis keskajal uusi linnu, nagu Veneetsia - Dux/doodz Veneetsia linna valitseja - Uute linnade tekkimine Põhjapool alpe burgus portus vicus - Wike sadamakoht, ehk kaubakohad - Linnas oli turukoht, püsivad või sessoonsed - Turukohas oli vägivald lubamatu - Rahu tagamise eest turul, sai valitseja makse, tolle jms - Osa linni rajadi kindla mõttega, et see rajatud saaks. See oli tulude sissetulekupunkt jms - Rajatud linnadest suurteks said vähesed, paljud rajamised läksid nurja küla jäi ikka külaks - Suur osa saksa linni jäi agraalinnadeks - Lübecki rajamise näide 9
tagasilangus. Lääne Euroopas eri piirkonnad: 1. Itaalia, Hispaania, Lõuna Prantsusmaa kus linnade kasvus polnud katkestust, linna funktsioon muutus. 2. Põhja Prantsusmaa, Madalmaad, Reinimaa, Inglismaa ja Põhja Saksamaa tihti keskaegne asula seal, kus antiigiajal polnud?. Kontinuiteet muutus. 3. Ülejäänud Euroopa kus antiigipärandit pole kunagi olnudki. Doozd Veneetsia valitseja/hertsog, nimetatud ametisse Bütsantsi keisri poolt. Burgus, portus, vicus keskaegse linna varajased arenguetapid. Ehk kindlustamata asula, asula mõne kindlustuse lähedal või värava ees (portus). Viik on sadamakoht germaani keeles, viikingite retked u 9. - 10. sajandil (rüüvimine & kauplemine). Aolinn on varajane linn; asula, mis pole küla, omab rohkem funktsioone ent mastaap jääb õigele linnale alla. Keskaja II poolel tähendab linnaks olemine spetsiifilist õiguslikku taotlust. Linn kui vahetuskoht nõuab
annaabi.ee 
