Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid.2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptus...
3. Piiritleb ajalootegemise viisi teoreetiliste reflektsioonidega. Ajalooteooria esitab 4 küsimust 1. Epistemoloogilised küsimused (Mida üldse saame teada tegelikkuse kohta ja mis on nende teadmiste iseloom?) 2. Metodoloogilised küsimused (Kuidas teadmisi hankida? Milliseid meetodeid kasutada, et teadmisi genereerida?) 3. Ontoloogilised küsimused (Mis on mineviku mõte? Kuhu see välja viib? Kas on olemas jumalik ettemääratus jne. Ei esita küsimusi ajaloouurimise kohta vaid ajaloo enda kohta.) 4. Eetilised, juriidilised ja poliitililised küsimused (mineviku kasutamise kohta) Alates 1945 aastast on jagatud ajalooteooria uurimine kolme perioodi: 1. 1945-1970 analüütiline ajaloofilosoofia Peamine tähelepanu oli pööratud epistemoloogias tõestamise probleemile ja metodoloogias teadusliku seletuse probleemile. Eesmärgiks oli ,,objektiivsus" ja ,,tõele võimalikult lähedale pääsemine". Alltekst: Carl
kaotamist tegevust alustanud Tallinna linnavalitsuse ja selle allasutuste, linna ettevõtete ning Tallinnas tegutsenud gildide arhiive. Neist kogudest moodustati 1927. aastal Linnaarhiivi uuem osakond, mis sai ruumid Estonia pst 8, praeguse Tallinna Keskraamatukogu maja keldris. Arhiivi ametiruumid ning raearhivaalide hoidlad asusid 1937. aastani raekojas. 1937. aastal sai arhiiv oma maja - Rüütli tänav 8/10. 1920. aastate teisel poolel kujunes Tallinna Linnaarhiiv üheks tähtsamaks ajaloouurimise keskuseks Eestis. 1933. aastast alates tegutses arhiivi juures Tallinna Ajaloo Selts; 1937. aastani täitis Linnaarhiiv ka Linnamuuseumi funktsiooni. Linnaarhiivi arendamisel teadusasutusena oli suuri teeneid Tallinnas sündinud taani päritolu ajaloolasel Paul Johansenil, kes pärast Leipzigi ülikooli lõpetamist asus 1924. aastal tööle linnaarhivaari abina. Aastail 1934 - 1939 oli Paul Johansen linnaarhivaar. Aastail 1923 - 1939 ilmunud Tallinna Linnaarhiivi väljaannete sarjas
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egi...
◦ Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida kõiki maailma kultuure, mitte ainult Lääne kultuuri. ◦ Ajalooteaduse alus on psühholoogia: “ajalugu on rakenduslik psühholoogia”. ◦ Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. ◦ “Ajalugu on esmajoones sotsiopsühholoogiline teadus. Konflikt uute ja vanade ajaloouurimise suundade vahel on seotud sotsiaal-psüühiliste ja individuaalpsüühiliste tegurite erineva hindamisega, ehk üldisemalt rääkides sellega, kas ajaloo liikumapaneva jõuna nähakse üldisi tingimusi või üksikuid kangelasi.” • Kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate “kultuuriajastutena” (Kulturzeitaltern), mida kujundab inimeste side (Bund) ümbritsevaga. ◦ Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut:
34 32 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 172 33 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 174-175 34 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 175 Kokkuvõte Toomas Karjahärmi raamat ,,Oleviku minevikud" on sõna otseses mõttes ajaloolase käsiraamat. See sisaldab suurel hulgal viiteid, fakte, daatumeid, nimesid jmt. Raamatu põhjal on võimalik algajal ajaloouurijal samm-sammult astuda ajalooteaduse sügavustesse, kui ka juba tõsiajaloolasel leida teed veel uurimata aladele. Autor loob selge ettekujutuse ajaloouurimise töö mahukusest ja ajakulust ning püüab lugejal aidata orienteeruda ajalooallikate- ja infomassiivides. Kuid nagu on autor öelnud: ,,Allikatega peab olema õnne nagu muude asjadega elus".
rahvuslikule arhiivile 1940-50. aastate muutused maailma arhiivinduses, seda mõjutanud tegurid, Rahvus- vahelise Arhiivinõukogu teke ja tegevussuunad. · Raskuskese ajaloouurimiselt arhiivindusele, sest muutus ühiskond: - organisatsioonilised ja tehnoloogilised muutused, sh muutused dokumendihalduses - uued dokumenditüübid - dokumendihulga kasv ja hindamisprobleemide teravnemine - ajaloouurimise meetodi ja sisu muutumine - arhivaari kutseprofiili muutumine - arhiivindusliku maastiku mitmekesistumine: äriarhiivid, parlamentide arhiivid, poliitiliste parteide arhiivid, meediaarhiivid tekkisid klassikaliste riigi- ja kirikuarhiivide kõrvale Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) · Koondab 190 riiki ja territooriumi suurimaid rahvusvahelisi organisatsioone maailmas
mida iseloomustas varasema kroonikakirjutamisega temaatiline ainekäsitlus, laiem ning kriitilisem allikakasutus. Siduvaks lüliks valgustusliku ja romantistliku ajalookäsitluse vahel Herderi vaimus oli Liivimaa kindral-superintendent Karl Gottlob Sonntag (1765-1827), kes oli kiriku-ja kooliajaloo uurija, kasutas rohkesti arhiivimaterjale. Taunis pärisorjust, kutsus üles kirjutama siinse talurahvaseisuse vabaduse ja heaolu ajalugu. TÜ roll. Taasavamine pani aluse baltisaksa ajaloouurimise professionaliseerumisele. Tugevnes vaimne side Saksamaaga (õppejõud) ja Venemaaga (haritlaste tellija ja teadusuuringute finantseerija). Professoreid: Friedrich Gustav Ewers- laiemas mastaabis ilmselt kuulsaim baltisaksa ajaloolane üldse; rajas Vene õigusajaloo koolkonna (Solovjov jt). Õppis Göttingenis. Huvitus Vene riigi rajamisest, eriti selle õigusajaloolistest aspektidest, uuris seda kuni kaasajani välja - sai
sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele. See suund on laadilt spekulatiivne, see tähendab esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga ☼ nn. spekulatiivne kultuuriajaluguoli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. ☼ keskne idee:inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. kultuuriline areng – tsükliline, spiraalne kultuur – elusorganismid selged kultuurilised vormid
Samas ilmus paguluses suurel hulgal mälestuste raamatuid, mis on sõjaeelse vabariigi uurimisel oluline materjal. Taasiseseisvunud EVs: Üleminekuperiood 1987/88-1990ndate keskpaik. Periood algas poliitiliste olude teisenemisega (Gorbatšovi perestroika poliitika). Eesti puhul algas murrang jõulisemalt alates 1987. aastast, eriti 1988. aastast, Laulva revolutsiooni ajast alates. Üleminekuperioodi iseloomulikumaks tunnuseks oli senise ajaloouurimise institutsionaalse raamistiku muutmine. Ajalugu muutub ühiskonnas oluliseks. Lisaks teisenes ka uurijaskond, PAI ja AI sotsialismisektor likvideeriti. See tähendas, et paljud, kes olid sotsialismiperioodi uurijad, ei leidnud enam sisulist teaduslikku väljendust. Sisulised muutused ka TÜ ajaloo-osakonnas, kui 1989. likvideeriti NSVLi kateeder ja taastati Eesti ajaloo, etnoloogia ja arheoloogia kateedrite tegevus. Taastati ajaloo uurimise struktuur, mis oli EV lõpuperioodil
Aafrika-uurija Leo Frobenius (18731938). 1920 asutab ta Münchenis Kultuurimorfoloogia Instituudi, mille peamine eesmärk on kultuuri kui niisuguse arengut käsitleva teooria arendamine. Frobenius pakub esimesena, et kultuurid läbivad oma arengus inimese eluga sarnased faasid lapsepõlvest raugaeani. Kultuurimorfoloogiast välja kasvanud nn. spekulatiivne kultuuriajalugu oli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi lõpus kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. OSWALD SPENGLER (1880 1936) Üldine ajalookäsitlus
Abrusowi käsitus 19. sajandi lõpuni, see põgusalt. Reimani käsituses võtab kõige enam (vana Liivimaa 72% raamatust) ruumi reformatsiooni aeg, Vene aega kõige rohkem. Liivimaa aeg põhiline ABrusowil, Abrusovil Vana-Liivimaa ajast 2/3 raamatust. Kiriku elule Reiman tähelepanu pööranud, Abrusow peaaegu üldse mitte, va reformatsioon. Aadlikele 75% tähelepanust Abrusowil, Reimanil 50%. Reimanil 25% pastoritele?, talupoegadele. VIII loeng Tartu Ülikooli ja Eesti professionaalse ajaloouurimise kujunemine Eesti oma professionaalsete ajaloolaste kujunemine Tartu Ülikooli baasil ja kulges kümmekond aastat. Võttis aega, et uus põlvkond ajaloolasi professionaalset märku annaks. Ajaloolaste kujunemine Saksa ajalooteaduse mõjuväljas, baltisakslaste poolt tehtud ajaloo uurimise mõjul. Kes alustasid ajaloolase tööd, pidid nende teoseid tundma õppima. Mõjutusi ka Saksamaal tehtavast ajaloo uurimisest otseselt. Nt saksa ajalookirjutust otseselt vahendanud Hans Oldekop,
Tartu Ülikooli ajaloo osakond: Enamus ei tegelenud 20. saj ajalooga, enamus tegeles vanema ajalooga. Uuriti talurahvast. 1945-1950ndad, likvideeriti etnoloogia, arheoloogia, Eesti ajaloo kateedrid. Ajaloo osakonnas jäi kaks kateedrid: üldajaloo ja NSVL ajaloo kateeder. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis: Ülemineku periood- Periood 1980ndate keskpaigast kuni 90ndate aasta keskpaigani. Gorbatsovi perestroika muutused hakkasid esile ilmuma. Muudatused ajaloouurimise organisatsioonilises struktuuris ja uurijaskonnas: kogu partei ajaloo likvideerub, partei ajaloo instituut saadetakse laiali, taastatakse eemaldatud kateedrid NSVL ajal (arheoloogia, etnoloogia, eesti ajalugu, lähiajalugu), luuakse eraldi arhiivinduse kateeder. Publitseerimisvõimaluste avardumine: aeg, kus on võimalik paljudel ajaloo teemadel kirjutada, 80ndate ajakiri Looming (ajaloo ajakiri), ajakiri Akadeemia, 80ndate II poolel hakkab ilmuma ajaloo almanahh Kleios. Likvideeriti teaduste
väliseesti ja kodueesti ajaloolaste kokkusaamised. Selle väliseesti puhul ei saa ümber üksikuurijate panusest, kõige olulisemaks nimeks on Rein Taagepera, kelle tööd olid ikkagi väga olulised. TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK Üleminekuperiood, tinglikult 1980.a II pool kuni 90. keskpaigani. Aeg, kus nõukogude aeg hakkab kokku varisema, kui iseseisvus on taastatud ja selle esimesed aastad. Kui üldisemalt püüda iseloomustada seda perioodi, siis üsna oluliselt muutus ajaloouurimise organisatsiooniline struktuur ja uurijaskond, sisuliselt varasemad likivideeriti Partei Ajaloo Instituut ja üks põhiline osa Ajaloo Instituudist (nõukogude perioodiga tegelev üksus). Ajaloo Instituut formaalsel kujul ei likvideeritud, aga selle nõukogudeaegsest sisust jäi väga vähe järgi. Toimused muutused ka ülikoolis ajaloo osakonnas. 1990. aastal senine NSv Liidu ajaloo kateeder likvideeriti, hakkas tegutsema lähiajaloo kateeder, juba 1989
annaabi.ee 
