AUGUST KITZBERG (18551927) Jutustused. Kitzbergi esimene raamatuna ilmunud teos ,,Maimu", oli vastavalt tolleaegsele meole ajalooaineline romantiline jutustus. Loo nimitegelane kasvab üles isa hoole all metsakoopas, abiellub seadusvastaselt mungaga ning põletatakse nõiana tuleriidal. Tegevuspaik toimub 14.sajandi Karksi lossis ja selle ümbruses. Paljumängitud komöödiale ,,Rätsepa Õhk" külajutt ,,Rätsep Õhk ja tema õnenloos". Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt
sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose) · Traianuse foorum üks esimestest suursugustest rooma ehitistest · Pantheon esimene ulatuslik kuppelehitis, mis oli ideaaliks renessansimeistritele · Rooma skulptuur: kopeeriti kreeklaste teoseid; valitses jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine · Traianuse samba reljeefid ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus, ülevaatlikkus · Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika(reljeefidega kaunistatud savinõud) · Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiilimiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3.stiil: kolmas stiil pole enam ruumi laiendamise
lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid: Kodumaa igatsus, igapäevane tegevus, kord Eestis polnud inimlik ja lootus et see kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis ja kurat), kodumaalt äraolemine, võõrvõimu langus. 6. Mis on panoraamromaan? Panoraamromaan: Loob avara ja üksikasjaliku ülevaate mingist ajalõigust ja inimestest selles ajas. Ajalooaineline. Kujutati suuri sotsiaalseid murranguid revolutisoone ja sõdu. Iseloomulik mitmesse liini hargnev, aeglaselt edenev tegevus, pikad kirjeldused ja rohkearvuline tegelaskond. R. Sirge ,,Maa ja rahvas", A.Hint ,,Tuuline rand". 7. Iseloomusta pagulaskirjandust. Teemad: Isamaa, kommunismi häving, põlgus, sõda, reaalne elu pagulus, üksildus (vaimne, hingeline), Eesti Vabariigi aeg ülistavas toonis, põgenemisteekond. Autorid: H. Visnapuu, M. Under, G. Suits, K. Ristikivi, B. Kangro, A
Saar üritas edasi anda rahvuslikku hingelaadi. Mõlemal oli omamoodi muusikakäsitlus. 9. Heino Eller oli kindlasti Eesti muusikas väga tähtis kuju. Tema roll oli teedrajav nii helilooja kui ka pedagoogina. Heino Eller oli filigraanne muusikateoste meister. Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina ,,Kratt" ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper ,,Vikerlased". 11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett ,,Kratt", ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö ,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Eesti muusikaloos on ta tähtis selle
tegelast kes olid korduvad. Suurteose võtmeromaan on ,, Isa Goriot" 1834, kus põhiprobleemideks on raha ja eetika. Gustave Flaubert -> (1821-1880), 19. sajandi realismi klassik. ,,Madame Bovary" 1857 Fjodor Dostojevski -> /1821 1881), Moskva. ,,Vaesed inimesed" 1846, ,,Kuritöö ja karistus" 1866, ,,Idioot" 1868 Lev Tolstoi -> (1828-1910), Venemaa. ,,Anna Karenina" 1877, ,,Sõda ja rahu" 1863-1869 4- kõiteline ajalooaineline epopöa. Charles Dickens-> (1812-1870), Inglismaa. ,,Oliver Twist" 1837-1839 Anton Tehhov ->(1860-1904) Venemaa. ,,Kajakas" ,,Paks ja peenike" Anton Hansen Tammsaare-> (1878-1940) Eesti. ,,Tõde ja õigus" Eduard Vilde ->(1865-1933) Eesti. ,,Külmale maale" 1896, ,,Mäeküla piimamees" 1916 Psühholoogiline realism-> Sündmused toimuvad konkreetses ajaloolises situatsioonis,kuid alati viidatakse sündmuste tagamaadele,põhjustele,tagajärgedele. William Faulkner -> (1897 1962)Ameerika
looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides. Klassikaline periood – ajalooaineline proosa, üks ajaloolise proosa juhtautoreid. Tekstid on realistlikud, aga samas avatud ka modernistliku proosa mõjutustele. Vaatepunktide vaheldumine, teisiktegelased, peategelaste paralleelid. Väljapeetud, lihvitud, elegantne keelekasutus. Tegeleb ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega. Tüüptegelane liigub seisuslikus ühiskonnas tavaliselt alt üles; piire ületades tekib tal küsimus, kuhu maailma ta kuulub. Mehekeskne positsioon, naine on objektistatud. Hiljem memuaarne proosa
Vormikäsitlus on puine, sile ja kaine. Hadrianuse ajal sama stiil. Keisrisriigi lõpuperioodil eriti naisportreedele iseloomulik juuste maaliline käsitlus (Lucius Veruse, Carcalla jt büstid). Valitsemas on maskilaadne tardumus. Rooma ratsafiguuridest on säilinud mõned üksikud, kuulus on Marcus Aureliuse ratsakuju figuur on kuiv ja igav, tugevasti idealiseeritud, hobune on aga väga loomulik, natuke raskepärane, rahulik ja suursugune tõsidus ja väärikus valitseb teoses. Ajalooaineline reljeefplastika pääseb valitsema suurem realism; kõiki sõjalisi sündmusi, lahinguid, triumfe jne püüti edasi anda võimalikult täpselt (altar Ara Pacis Flaminiuse tee ääres välismüüri ülemises osas oli friis figuraalsete kujutistega, alumine osa kaunistatud ornamentidega, teostus peen ja meisterlik, maaliline ning kaunis). Traianuse samba reljeefid. 3. sajand eKr algab reljeefi langus, muutub puiseks ja ilmetuks. Reljeefidega sarkofaagid algul kaunistused
vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega. Novellist erineb hajusama vormi, väiksema kunstilise tiheduse ja sündmuste rahulikuma ning sujuva arendamise poolest. Väldib fantastikat. KROONIKA ajaraamat, ajaloolisi sündmusi ajalises järjestuses esitav jutustus. Neid läbib põhiidee, sündmuste olemuslikke seoseid ega põhjusi ei selgitata, ka inimesekujutusse ei süveneta. Esinevad proosa- ja värsivormis. Tuntuim eesti kroonika on Läti Henriku Liivimaa kroonika. Ajalooaineline ilukirjandus tugineb kroonikais talletatud faktidele ja kirjeldustele, kasutab ka nende vormivõtteid (stiil, leksika) MARGINAAL märkus raamatu või käsikirja valgel äärel, ääremärkus; kirjandusliku zanrina esseistika väikevorm, lüürilise, mõtiskleva, arutleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild või kommentaar kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jm teemadel. Eesti kirjanikest tuntuim autor F.Tuglas.
Keisrisriigi lõpuperioodil eriti naisportreedele iseloomulik juuste maaliline käsitlus (Lucius Veruse, Carcalla jt büstid). Valitsemas on maskilaadne tardumus. Rooma ratsafiguuridest on säilinud mõned üksikud, kuulus on Marcus Aureliuse ratsakuju – figuur on kuiv ja igav, tugevasti idealiseeritud, hobune on aga väga loomulik, natuke raskepärane, rahulik ja suursugune tõsidus ja väärikus valitseb teoses. Ajalooaineline reljeefplastika – pääseb valitsema suurem realism; kõiki sõjalisi sündmusi, lahinguid, triumfe jne püüti edasi anda võimalikult täpselt altar Ara Pacis Flaminiuse tee ääres – välismüüri ülemises osas oli friis figuraalsete kujutistega, alumine osa kaunistatud ornamentidega, teostus peen ja meisterlik, maaliline ning kaunis). Traianuse samba reljeefid. 3. sajand eKr algab reljeefi langus, muutub puiseks ja ilmetuks.
mõjutamiseks mõeldud keel. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. ajalooline muistend vt muistend. ajalooline kirjandus ajalooaineline kirjandus. Ajaloolises kirjanduses käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud või nendena esitatud isikud, sündmused arenevad ajaloolises keskkonnas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Selle proosaliigi rajajaks peetakse inglise kirjanikku Walter Scotti (17711832), kelle tuntumad teosed on "Rob Roy" ja "Ivanhoe". Eesti ajaloo keskseid sündmusi hakati kirjandusliku ainena kasutama 19
arenema. Piir läheb 70, siis ilmub 2 proosaraamatut, "Kolme katku vahel" ja "Neli monoloogia Püha Jüri asjus". Kross on 70ndatest peale töömees, regulaarselt kirjutav kirjanik. Proosa aeg jaguneb 2 perioodiks. Esimesed järgud luules, 50ndate-60ndate luule tene järk, kolmas 70-80ndate proosa. Sealt edasi hilisproosa. Perioodipiiri paigutus lahtine, kirjutab eritüüpe tekste. "Wikmani poisid" teevad sissejuhatuse uuemasse järku. Kõige klassikalisem Jaan Kross umbes 70-87. Silma paistab ajalooaineline proosa. Tekstid erinevad, ei saa öelda, et kõik on täpselt ühtmoodi kirjutatud. Tegemist kesktee realismiga, aga kesktee heas mõttes. Kesktee haarab endasse võimalusi ja sinna hulka kuuluvad modernistlikud tekstiehituslikud nipid. Mõnedes teostes modernismivormivõtteid kasutab. Lühiromaan "taevakivi" kus vaatepunktide vaheldumine on hästi välja toodud. Kross on väga lihvitud elegantse kirjaniku keelekasutusega. Konstrueeritud keelekasutusega. See on tal kuidagi veres
loobuma. 1898-1901 elas Riias, mitmes vabrikus kontorist. 1901-1904 "Postimehe" ärijuht. Vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas Noor-Eestit. 1920 hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Looming Varasemal perioodil ajalooaineline proosa ja külajutud, hiljem draamalooming. Alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. 1892 "Maimu" romantiline ajalooline jutustus 1901, 1904 "Veli Henn" ja "Hennu Veli" 1915-1921 "Külajutud I-V" kogutud jutustused. Idealiseerib maaelu (siiski tõepäraselt) ja rahvuslikku mellt, naeruvääristab kadaklust- kohati idüllilis-humoristlik. Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike
MIngid Eesti vihjed võivad ikkagi sisse tulla, aga me ei saa öelda, et ta kirjutaks romaane Eestist. Romaanid kannavad ka ajaloo filosoofilist huvi. Siin tekitavad vahed. Ajaloo ainest saab kasutada seiklusmaastiku tarbeks jne. Aga siin võib olla seiklus ja kõik, aga ta pole rahvusliku identiteedi kinnitaja. Selles Eesti aine vältimises ei tuleks välja lugeda eitust, vaid R on selles mõttes klassikaline pagulasautor: ta ülesastumised näitavad, et rahvusnarratiivi ta toetab, aga ajalooaineline proosa asetus keerulisemasse kummalisemasse valgusse. 1976 "Rooma päevik" kummalisem kui mõni muu raamat. Võib olla Rooma päeviku puhul, on võimalik isiklikumaid seoseid natuke rohkem välja tuua. ka peategelase autorilähedasem tõlgendus on võimalik. Kui varem eesti ainest on väga minimaalselt, siis Rooma päevikus hakkab seda kergelt sisse imbuma selle läbi, et peategelane on 18. sajandi mees, kes on pärit Eestist. päevikuvorm - kinnistunud zanr. 1. november 2010
Kivikas lahkus Rootsi ja jätkas romaanisarja seal. Mait Metsanurk (Eduard Hubel) · 1934 Ümera jõel · 1939 Tuli tuha all Kirjanduses võib kohata diskusioone kumb oli parem autor, kas Tammsaare või Metsanurk. Metsanurga tee kirjandusse on jälle mõnevõrrapikem kui teistel. Professionaalne käekiri kujuneb välja 20ndateks aastateks. Rahvalik populaarsus tuleb aastal 1934 ning see on seotud romaaniga ,,Ümera jõel". Ajalooaineline romaan üritab mingil moel asendada ajalookirjutust. Ajaloolises romaanis juba 19. sajandi lõpust on näha, et kirjanikud otsivad ajaloost heroilisi hetki ja üritavad neist kirjutada. Kui võrrelda Bornhöhe aegset ja Metsanurga aegset proosat, siis on loobutud peaaegu täielikult ,,Tasuja" sarnasest ülistamisest, seega on ,,Ümera jõel" tunduvalt realistlikum. ,,Tuli tuha all" mängib läbi rootsiaja lõppu ja keskmes on suur näljahäda. Peet Vallak (Peeter Pedajas)
annaabi.ee 
