kohe SORVVO (omaaegne majanduspolitsei) tähelepanu tõmmanud. Kolhoosikord ei olnud enam uus. Mõned suurmajandid oskasid oma ettevõtlike ja häid ,,tutvusi" omavate juhtide eestvõttel ja Kirovi nimelise kalurikolhoosi eeskujul asutada mitmesuguseid abitootmisi (suveniirid, vein jms) ja kolhoosnikele viisakat palka maksta. Paraku olid sellised majandid vähemuses. 26.jaanuar 1973 avatakse 1972.aastal valminud Pärnu maanteel asuv Tallinna Ajakirjandusmaja. Ajakirjandus maja sai enda nime selle järgi, et seal töötasid paljude ajalehtede ja ajakirjade toimetused. 28.juuni 1973 stardib esimese eestlasena kosmoselennuks Jaak Laasmaa, kes koos kahe kaaslasega töötab 59 päeva jooksul USA kosmoselabori ,,Skylab" pardal. Majanduse arengule aitas kaasa 1974. aastal täiest ulatuses käiku läinud Lelle-Viljandi laiarööpaline raudtee. 1974. aastal tabas maailma nafta kriis. Põhiline osa naftast tuli OPECi maadest - naftat
Jaan Kirss - ex-trummid Tarmo Pihlap /1952 - 1999/ - ex-vokaal, kitarr Mati Nuude /1941 - 2001/ - ex-vokaal, balalaika Taago Daniel - ex-bass Mart Jürisalu - ex-klahvpillid Gunnar Kriik /1952-2001/ - ex-basskitarr,klahvpillid Argo Toomel - bass Hillar King - ex-bass Aleksander Vilipere /1955-2011/ - trummid, vokaal Marek Lillemägi - trummid Ivo Varts /1961-2013/ - ex-trummid Esimese lauluna ansamblis Apelsin laulis Nuude linti «Jambolaya». Taheti aga tegelikult algul Ajakirjandusmaja ansambliks saada, aga sinna neid ei võetud. Nii nad saidki algul Tallinna Kaubamaja bändiks. Apelsin oli bänd, kes avas 70ndatel Venemaa ukse paljudele teistele Eesti artistidele. Tähtis koht on nende heliloomingus olnud alati ka naljal nii muusikas kui tekstis. Ansambli muusikaline moto igaühele midagi (ehk polkast rokini) saavutused Üldse on ansamblil ilmunud 4 LP-d ja 2 CD-d. viimasele neist - Apelsini boogie on põhiliselt koondatud Tõnu Aare loomingu paremik.
1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari,
aastal 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest, jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari,
väljamaksmata palgad ja pension. NSVL lagunemine andis väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.aug.1991 vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust ka teised riigid. Omariikuse taastamine 1991. aastal 1991a jaanuari esimestel päevadel võtsid eriükslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. 13 jaan. vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18 jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuari õhtul Eestisse Boriss Jeltsin. Kirjutati alla avaldusele, millega tunnistati teineteise riiklikku suveräänsust. Kremlis lubati Balti iiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel.
ruumis kui ka TVs. Selline kahetine käitumine sai kesta vaid nii kaua, kuni partei juhtis ajakirjandust ja ka kõiki teisi elusfääre. Niipea, kui partei järelvalvet nõrgendas, varises enesekontrollil, tsensuuril ja repressiivorganitel baseeruv süsteem kokku. See juhtul 1980 glastnosti ja perestroika ajastul. Ajakirjandusmajad said oma nime selle järgi, et seal asusid paljude ajakirjade ja lehtede toimetused. Eesti ajakirjandusmaja valmis 1972. Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis: 1990 aastate algul toimus Eesti meedias kiire ja täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Ajakirjandus sai sõltumatuse riigist ning poliitikutest, mis tulenes ajalehtede ajakirjade erastamisest ja riiklikute toetuste kaotamisest perioodikale. Samal ajal toimus ajakirjanike seas kiiresti ka põlvkondade vahetus. Noored ajakirjanikud võtsid kiiresti omaks
1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13
märts Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. 1990 mai taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 1991 märts kolme Balti riigi juhid korraldasid ennetava referendumi, millest selgus, et suurem osa elanikkonnast pooldab iseseisvuse taastamist. (iseseisvusreferendum) 1991 Perestroikapoliitika oli ennastammendanud. 1991 jaanuari algus eriüksuslased võtsid enda valgusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. 1991 13. jaanuar dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa vallutasid Vilniuse teletorni ning raadio-ja televisioonihoone. Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin saabus lennukiga Tallinnasse. Allkirjastati Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldus, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 1991 18
pinevaks, mille põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerimine. Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed ning loodi võitlussalki töölistele, kuid eriti aktiivselt hakkasid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991.aasta jaanuaris võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Pareti hoone ja Läti ajakirjandusmaja. Hoolimata Lääne protestidest jätkas Moskva vabaliikumise lämmatamist. 13.jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Interrindlased üritasid 18.jaanuaril korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Et kaitsta Toompead, hakati sinna kokku vedama kivimürakaid. 20.jaanuaril Riias toimus uus verevalamine, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni käigus tapeti viis inimest.
1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid
1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid
Savisaar. Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega. * Impeeriumimeelsed jõud ründasid 15. mail Toompead. * Taastati Eesti Vabariigi nimi, lipp, vapp, hümn. * 2. jaanuaril 1991 vallutasid mustad baretid Riia ajakirjandusmaja. Dessantväed saadeti kõikidesse Balti liidu vabariikidesse, kuid verevalamiseks läks Lätis ja Leedus. * 3. märtsil 1991 toimus Eestis ennetav referendum, kus rahvale esitati küsimus: ,,Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Jaatavalt
1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul
6.1991 valiti Jeltsin 57%-ga Vene NFSV presidendiks 1991 · Algas olukorra eskalatsiooni ja vastasjõudude pealetungiga · 13.1.1991 "Verine pühapäev" Vilniuses. Vilniuse OMON ja KGB erigrupp Alfa. · 13.1.1991 õhtul Jeltsin Tallinnas kirjutati alla Venemaa ja Balti riikide vastastikkuse tunnustamise protokollile. · 15.1.1991 asendati NSVL välisminister. Samal ajal pidi algama ka Kuveidi vabastamine ja Esimene Lahesõda. · Riias okupeeris OMON ajakirjandusmaja, sillad. Hakati püstitama barrikaade. · Järgnenud suvel terroriseeris OMON piiripunkte. · 17.3.1991 kuulutati välja üle-liiduline referendum nn. uue liidulepingu toetuseks. · Balti riigid korraldasid oma referendumid Riigipöördekatse NSVLis · Kõnekeeles nn. augustiputs · Ajavahemik 19.- 21.8.1991 · Kasutades ära olukorda, et Gorbatsov oli Krimmis Foroses puhkamas, haaras võimu nn. erakorralise olukorra komitee
annaabi.ee 
